Kahju on see, et ma eile ei saanud kõikidest osalejatest pilte, kuna mu kaamera sootuks keeldus töötamast. Kaks olulist tegijat jäid pildile kandmata. Kahju ja vabandused blogi lugejate ees.

Täna oli mul suht naljakas tunne, kui sain teada, et on vaba päev. Olin juba valmis tööle minema, kuid jah selgus, et mul siiski vaba päev. Ja koju vallast jõudnud istusin enne maha mõtlema, et millest küll alustada.

Alustasin kappide tuulutamisest, leidsin miskit ajaloolist materjali oma elutööst. Hulga aastaid tagasi juhtus meie majas selline lugu, kus ponimära hülgas oma järglase ja keeldus igasuguse valemiga omaks võtma

Meenus, et mul vaja ühed olulised paberid Maaülikooli vaja tagastada ning otsisin need ülesse.

Veel täiendavalt pilte eilselt rakendipäevast.  Autasusatmisele ei jäänud.

Meeldis vigursõit mäel ja groomi töö kutsari taga. Kui osavad võimlejad peavad nad ikka tempo peal olema.

Rada koosnes mitmest takistussõlmest või koridorist. Igal juhul mina kes ma seda ala pole üldse suurt uurinud, sain nüüd selle päevaga tiba targemaks. Ja millisel korral tulevad karistuspunktid ja mis ajale juurde liidetakse.

Ülar Raudsepp, oleksin tahtnud kahe viimase võistleja tegevust pildile jäädvustada, kuid kaamera töö peatus ja ühegi valemiga ei suutnud taastada tööd kaameras. Pildid tegin tahvel arvutiga.

Vabandan pildi kvaliteedi pärast, kuna fotokal jälle mingi probleem, kas sisse pugenud tolm ja seetõttu väheke täpiline. Ja muidugi on see pilt pärit siis 10.09.2016 juba koolisõidu algusest, kus siis Eve Haggi tervitamas kohtunikku. Lihtsalt kaunis on too rõivistu.

 Pildi tegi vanem tütar Aade. Kes siis sõitis rattaga kohale.

11.09.2016

Täna sai käidud siis Lau külas toimuval rakendivõistluse teisel päeval kaemas. Täna oli siis kross, kuna eelmine päev oli kostüümis koolisõit ja täpsussõit koonuste vahel. Muidugi igal alal on vaja vastavat varustust alates juba vankritest ja hobuinimeste tualetti ehk siis rõivistut. Muidugi kena on vaadata ilusaid hobuseid, kes on juhitavad ja kaunid liikumisega. Oli näha pikki tunde tublit tööd, et hobuseid nii hästi treenida. Natuke sai ka hobuinimeste keskel mõtteid vahetada. Juba mõnegi mehe tundsin kõnest ära. Imestan oma võime üle, nagu koer, kes oma tuttava inimese hääle või liikumise kinni võtab.

 

 

Reelika Rätsep Sangariga

Anu Matsoo paarisrakend, kuid noored tegijad juhtisid. Anu mainis, et tema teeb tööd, kui väljakutsed on. Kuulsin eemalt, kuidas Urmas Saks kommenteeris kutsari pukis oleva noore neiu oskuste kohta. Muidugi see oli positiivne ja väga informatiivne. Eks nii mõnigi alavõhik püüdis Urmase käest lisaküsimustega infot saada, et rakendivõistluses toimuvaga ennast kurssi viia. Kuid olles ise näinud ja kokku puutunud erinevate inimestega on jäänud mõtlemine ikka pinna pealseks.

Tegija Riina Röa, kelle nimi on tuntud väljaspool vabariiki.

Eve Haggi eesti tõugu ruunaga, kena tumeda värviline võik suksu.

Signe ja Eve Haggi, mulle pakkus põnevust mäkke tehtud takistusriba, kus pidi oskuslikult manööverdama.

Esimesena startinud võistluspaar ja ohje hoiab Reelika Rätsep

 

Kaunid sügisilmad panevad ära kasutama kõike vaba aega. Plaanin täna veel sadulassegi tõusta, et teha väike ratsamatk oma lemmikpaika.
Soomes sai käidud ja vajalikud asjad tehtud, mis edasi... Edasi juba loota, et suudan miskit korda saata. Natuke füüsiline ettevalmistus jäi kasinaks, kuid tean, et seal kus ma ära väsisin, ei andnud kordagi alla. Kahju on see, et spidomeeter otsad andis ja jäi kogu lõpptulemus välja arvestamatta. Õnneks, et ma pikemalt ette miskit ei võtnud, sest juba teise päeva hommikul tunda kurnatust pole normaalne, kuna eksisin, siis ma ei eelista kunagi ennast rihmaks tõmmata. Nüüd jääb veel see aasta üks eksam sooritada ja järgmiseks aastaks veel. Kas ma suudan eks näe. Vaja edasi liikuda, nüüd näen, kui oluline on omandatud paberid.
Muidugi on ka kurbi uudiseid, sain teada, et mees kelle käest kanasööta ostsin on vahepeal manala teed lahkunud. Imestan, et matkale ei kulunud teab mis hull aeg, pigem paar päeva, kuid jah... Kurb tunne, kui kõrvalt tublid, abivalmid ning alati koht kelle käest alatis võis saada. Jah, muidugi teadsin, et see samm on tulemas, pea kuu aega tagasi, käisin ostsin viimati. Mõtlesin matkal olles, et tagasi naastes varun teadlikkusega pikemaks perioodiks vilja ette... kuid nüüd teadmatus. Eks peab uurima ja kalkuleerima, hea on ikka osta kellegi kindla käest ja kindla summa eest. On ka aferiste, keda ma ei kannata silma otsas, kuigi jään alati delikaatseks ei ütle kunagi otse, kuid olen viisakalt ära öelnud. Ikka meenub jälle inetu müügi-ostu lugu. Ja siiani ei ole mina isiklikult tolle onkli käest isegi kala ostnud oma perele söögiks. Tol korral nii ma lubasin ja siiani ma toda lubadust pidanud. Põhimõte on selline, et tere ma ütlen ja muud ei midagi. Jään viisakaks, mis ikka teha kes lihtsalt ei oskagi muud moodi suhelda.
Nüüd tuleb veel üks samm astuda projekt ootab valmis kirjutamist, september jookseb.

Tänane päev on hoovihmade ja äiksega üle kallanud. Alustatud kartulivõtt, aga seetöttu edasi lükatud. Olen leidnud aega viimastel päevadel ka noorte hobustega tegeleda. Eelistan Anne-Maiga tegeleda, selg on paranenud, kuid veel kergelt hell vajutades ning masseerides. Sadulat enne ei pane, kui tundlikkus ona  kadunud. Koolitus ehk sadula kandmine lükkub määramatu aeg edasi. Unistan vaikselt millal ta selga saaks tõusta. Ta on muidu hästi sõbralik ja koostööaldis midagi ei taha teha looma loomu vastaselt ikka sõprusega koostöös.
Eile sai jälle osaletud Kahe Silla Jooksul Pärnus, hea kogemus samas saab hinnata enda füüsilist poolt, millises arengufaasis olen. Mida suudan ja milliseid külgi pean veel arendama. Anlüüsida igat sammu ning enese edasiminekut võistlustulemuste järgi. Pean tunnistama, et ka orienteerumises olen teinud hüppelise tõusu läbi. Tulemused küündivad 1-6 hulgas.
Ja eks ka koduses majapidamises tuleb jälle väikseid ümberkorraldusi teha.
Imestan, kuhu kaob aeg, miks nii kiirelt tõttab. Olen leidnud enda salajased ressurisid ülesse ja eks näe, kuidas hakkab elu edasi veerema. Leidsin hetkel sobiva lisatöö praeguse tööle lisaks.

Päris huvitav on koerte jooksu ajal see, kui kuulekalt käituvad mu emased. Mainin seda, et kui majas on rohkem kui üks emane, siis innaperiood  on köigil ühel ajal. Kontrollitud jalutamine valvsa silma all. Ja isased lontrused jalutavad nii nagu neile meeldib. Ma ütlen meie koerad pole murdjad teistele koertele kallale ei lähe.
Tegin vahva aseme koertele. Önneks päeva ajal on kodus ikka kaks inimest. Kodus peab keegi midagi tegema. Hetkel teine pool valmistub kartulivõtuks nojah mainin vaikselt poja energilisus on  on teine meespoole laisemaks. Ajakasutus on käest ära ja tööd tegemised kuhjuvad. Õnneks on mul veel koduabiline,  kes saab kenasti loomadega hakkama, kui mind kodus pole.
Ootan poja koolist tulekut ja muidudgi üllatab ikka ühe tütre elukutse valik vist vanaema geenid löövad välja. Seda mida mina endale ei lubanud lubas tütar endale. Ei nojah, aga vaatame kevadel siis loetakse tibusid... Hommikused ajad mil vabad, siis püüan tegeleda noorte hobustega. Järgmiseks aastaks rohkem sukse sadula alla käima. Katsetan ka projekti kirjutamisega natuke vaeva näha. Plaanid on, aga  mida ei räägi eelistan enne teoks teha ja vaatan kas on ka tulemust. Ei meeldi liigselt tühje lubadusi lubada. Hetkel on mul suurimad igatsused  matkal ära käia. Ma pole ammu ilma midagi endale lubada saanud.
Lihtsalt vaadata ja rännata ning olla iseendaga silmitsi  uute takistuste ees. 

01.09.2016 September.

Kaunist alanud õppeaastat koolijütsid olgu siis suured või väikesed.
Tuleb mul see õppeaasta teha tööd koolis. Mis on mul täiesti tervitatav. Fännan täiega töötamist lastega, eriti veel huvialaringi juhendades.
Muidugi jälle oleme sattunud kohalike hulkuvate külapenide orbiiti. Õnneks aegsasti avastasin oma emaste penide jooksuka. Midagi muud ei saa, saab lähimal ajal üks emane koer ära steriliseerida. See pole enam mõeldav, et mõni isaste peni omanik, kellel juba mitu noomitust ja trahve kaelas ei ole õpetust võtnud koerad hulguvad jätkuvalt ja peavad omavoliliselt jahti. Selline koerapidamine on mõttetu, kui koerad ei viibi kodus. Minul on väga tähtis, et koerad oleksid kodus ja alati tähelepanu keskpunktis.
KOV ei oma koostööd Päälinna varjupaigaga, kuna ühe kuu maksumus on valla poolt tasuda. Ja kui mina kutsuks varjupaiga koertele järgi ei tule see mitte üks teps. Kõik ju KOV kokkulepetes kinni  varjupaigaga ja kui need sõlmimatta, siis peab leiutama teisi taktikaid. Mul on kõrini nendest isastest penidest, ükskõik kus ma ei liiguks näen ma neid üksi ilma oma inimesteta liikumas.
Sai eile käidud enne tööle minekut seenel, ei osanud oodata, et leian päris suure hulga kukeseeni, kodus seeni liikide järgi laiali jaotades sain pea 2 l ämbritäis. Natuke suutsin kollariisikaid ja kaseriisikaid korjata. Ja pärast tööpäeva lõppu marineerisin riisikad ja päris varaste hommikutundidel lõpetasin oma tegevuse.
Ahjaa kõige kummalisem oli see, et eelmine nädal mitu ööd pärast Ida-Virumaa reisi nägin mitu ööd omapäraseid unenägusid. Päris huvitav oli see, et tegevus toimus metsas ja rabas ning tagaajamine nagu märulifilmis. Ja muidugi ei taha mainida, kuid üks tegelane kes ennast mitmeid kordi ilmutas oli üks töökaaslane. Kuid jätkuvalt soovin sellele onklile edu.
Praegu tunnen kõige suuremat puudust laua arvutist. Mul on vaja seda palju igat masti kirjatöödeks. Olen siiani käinud kohalikus raamatukogus ja vahel siis juhatajat asendanud. Siis olen saanud oma vajalikke asju ajada mailitsi. Muidugi asjatasin ka laste sülekatega.
 

Ja täna sajabki, hakkas eile õhtul juba sadama. Oii olen tänulik, et saime ka viimase heinamaa tüki ära koristatud. Kena ilusa ja tiheda heina saime. Jätsin selle osa meelega viimaseks, kuna seal mõned märkamatud kivid, mis sellel aastal veel rohkem maa seest välja kerkinud. Miks nad märkamatud on..? Rohukasv on tihe ja võimas ja seda heinaks teha ei saa paari päeva, vaid natuke kauem kuivatamist ja keeramist. Oleksin veel tahtnud ühe päeva maas hoida, kuid ühe trennis käiva inimese käest kuulsin halba ilma uudist esmaspäevaks, pidin tegutsema kiirelt.
Käisin korraks, et käivitada traktor kodus olevatele tüdrukutele, juhtimisega said hakkama ja seisma jätmisega. Hangumisest ei räägi, Olav oli ka abiks.
Kui niitmas käisin siis kaotasin ühele kivile ühe sõra ja tera, mida ei jõudnud veel ära vahetada, kuna käisin kahe jagatud tööpäeva vahel kodus. Kuid õnneks oli mul seda sutsu niita. Oli vast nikerdamine, siis kui ma neid teisi osasid juuli alguses niitsin, oli see hõre, kuid nüüd augusti lõpuks oli see rohukasv mis ta olema peab.
Muidugi ei saa ma mööda minna hobustega kappamisest. Kaks päeva sai korralikult maastikul liigeldud, käisime Raplas Vesiroosi gümnaasiumi juures. Lastele sõitu tegemas, muidugi üllatasid pagulasmõõdus inimesed. Muidugi sain eile teada, et tegu oli Vao pagulaskeskuse rahvaga. Mulle ei meeldinud ühed inimesed, kellel oli mobiil valjuhääldi peale lülitatud ja inimkõne sealt tuli nagu metallikõla kui kahte sama materjalist kokku hõõrutakse. Ponidel tekkis kohati hirm selle hääle osas ja meie pidime tagama kõiges turvalisuse. Tegelikult olimegi kogu ihu ja hingega ponide käitumise juures. Peame ju tähelepanu poni ehmatamise korral kohe hajutama, mitte ise ärrituma või pingesse minekuga. Alati me rõõmustame, kui kõik ratsutaja sooviga lapsed oma isu täis on saanud. Samas me jagasime visiitkaarte. Olen tänulik pojale, kes keevitas ära traktori astmelaua, mis mul viimaste niitmisringide ajal mu pideva alla ja ülesse ronimisega lihtsalt ära väsis.
Mõtlen talle, kuna alustab ju uues koolis oma valitud haridusteed. Kahjutunne, et ma ise teda sinna viia ei saanud, kuid lohutan, et peaks jätkuma ju pea kolm aastat. Jah kaks last lahkuvad veel peatselt, et alustada käesoleva aastast õppeaastat kodust kaugemal. Kuid eks aasta näita, kas meie kasvatus peab paika... Vanema tütre puhul ma enam ei muretse. Olen näinud, et on hakkaja ja iseseisev otsustaja. Ja oskus ei öelda... Õnneks ma vist ei ole suur kanaema, kes laste küljes väga kinni on. Kuna ma palju pidanud tööl käima, siis lapsed kodus iseseisvalt tegemisi tegema.
Ja eilne päev tõi kaasa rohkelt hobuste ja ponidega tegemisi. Viisin ise ka ühe ratsamatka metsas läbi, teise viis Anete, muidugi jõudis ka platsitrenni ühele teha. Kiitsin tolle noore naise huvi trenni vastu ja saavutusi märgates. Plaani on võetud beebikilod maha saada. Ja on leidnud ratsutamisest suure kasuteguri... Minu meelest pole parimat, kui korda läinud päevad.
Ja täna on ülim suur rõõm minna tööle. Panen punkti selle aastasele heinatööle... Yess...