Jätkan laste hirmude teemal... Millised on edukate vanemate laste tulevik, kus on loodud tasakaalukas suhtlemine ning mehe ja naise vaheline läbi saamine kõige alus...

 

Teaduslikult tõestatud: need 11 asja on edukate laste vanematel ühised

 

Head lapsevanemad soovivad, et nende võsukesed pahandustesse ei satuks, koolis hästi edasi jõuaks ning täiskasvanuna suuri tegusid teeksid. Ning kuna edukate laste kasvatamise retsepti pole veel leiutatud, siis juhivad psühholoogid tähelepanu käepärastele faktidele, mis edu ennustavad.

1. Vanemate omavaheline läbisaamine on hea

Konfliktsetes või lahutatud peredes kasvanud lapsed tulevad omavahel hästi läbi saavate vanemate lastest halvemini toime, väidab Illinoisi ülikoolis tehtud uuring.

Robert Hughes Jr, professor, kes uuringu läbiviimises osales, lisas, et mõnede uuringute kohaseltmittekonfliktses üksikvanemaga peres kasvanud laps saab hilisemas elus paremini hakkama kui pidevalt kaklevas kahe lapsevanemaga peres sirgunu.

Ka lahutusele eelnevad tülid mõjutavad laste kohanemist negatiivselt, kuid pärast lahutust peetavad tülid veelgi enam.

On tõendatud, et kui isal, kes lapsi küll igapäevaselt ei kasvata, on nendega sage suhtlemine ja minimaalselt tüliküsimusi, tulevad lapsed hiljem oma eluga paremini toime. Kui aga tülitsetakse, ei aita sagedasedki kohtumised – lapsed saavad hiljem ikkagi halvemini hakkama.

Kahekümnenda eluaasta künnise ületanud lapsed, kes elasid üle oma vanemate lahutuse, mäletavad valu ja stressi, mida lahutus neile põhjustas. Noored, kelle vanemad tülitsesid, kirjeldavad kaotusvalu ja kahetsust.

Kui vanemad tulevad lahutusega toime, siis kannatavad lapsed vähem, kuidas lahku minna nii, et saaks vähem haiget.

(vanematele, kuidas õieti tülitseda, nii et keegi ei saaks haavata)

2. Edukate laste vanemad panevad oma lapsed majapidamistöid tegema

„Kui lapsed ei pese nõusid, peab keegi teine seda nende eest tegema,“ ütles endine Stanfordi ülikooli dekaan ja raamatu „Kuidas kasvatada täiskasvanut“ autor Julie Lythcott-Haims.

„Majapidamistöid tehes nad õpivad, et töö tuleb ära teha ja igaüks peab kõigi heaolu nimel pingutama.“

Lythcott-Haims usub, et majapidamistöid teinud lastest saavad tööandjad, kes oma kaastöötajatega hästi koostööd suudavad teha; nad on empaatilised, sest teavad, mida tähendavad mured; ning on võimelised iseseisvalt ülesandeid lahendama. 

3. Nad panustavad enda ja laste suhte arendamisse

2014. aastal avaldatud uuring, milles osales 243 last, kes olid sündinud vaestesse oludesse, kuid kelle eest kolmel esimesel eluaastal väga tundlikult hoolitseti, tõestas, et hiljem sooritasid need lapsed tulemuslikult akadeemilisi teste, nende suhted teiste inimestega olid terved ja head ning 30ndates eluaastates olid suurepärased ka nende akadeemilised saavutused.

Tundlikud lapsevanemad reageerivad lapse märguannetele ja soovidele kohe ja asjakohaselt, luues lapsele sel moel maailma avastamiseks turvalise keskkonna.

Seega tasub varases eas laps-vanem suhte arendamisse investeerida, arvab Minnesota ülikooli psühholoog Lee Raby.

Jätkan järgmisel lehel...

 Coroona ja seotud täiskasvanute foobiad ning sõjad... Huvitav milleks kõike sellist jama ning avalikult meedias pidev andmete esile toomine. Mida see lõpuks annab.

Mida olen tähele pannud, väga paljud otsivad ravimitest abi. Otsitakse teraapiatest, siis kui palju on inimesi oma paha meele väljendamiseks kasutamiseks võtnud meediakanalid. Minu lihtne soovitus, milleks külvata mõttetut mula mis ei vii kuhugile. Leida oma tegemised ja panustada parimal moel.

Viimasel ajal, kui olen viinud läbi laste trenne, siis on hakanud silma sügavale peitunud lastes hirmu foobiad... Ja püüan need lahti lahata, otsides ise midagi interneti avarusest mis oleks antud valdkonnaga seotud. Antud hetkel kuhugile koolitusele ei pääse.

Hirm on reaktsioon ohtlikuna tunduvale stiimulile või olukorrale ja selle põhifunktsioon on toetada ellujäämist. Liiga tugev ja kestev hirm on aga emotsionaalne häire, mis mõjutab negatiivselt igapäevaelu.

Hirm ei ole tavaliselt midagi üldist, vaid seda tuntakse alati konkreetse olendi või nähtuse ees. Arvatakse, et lapse hirmudest kujunevad hiljem ärevushäired. Hirmu ühe tekkepõhjusena tuuakse uuringus esile, et vanemad kasutavad seda kasvatusvahendina (nt „Kui sa sõna ei kuula, viivad mustlased su ära!”, „Kui sa ööseks koju ei tule, saad aidsi!”). Samuti arvatakse, et ülehoolitsevate vanemate lastel esineb rohkem hirme.

Liigne rangus ja foobiad

Vähem on teada, mida üldse kardetakse või mis kõige enam hirmutab. „Tavaliste hirmude tundmine on aga oluline, sest aitab aru saada kliiniliste hirmude tekkest,” lisas Tulviste. Miks mõni kardab kõike ja teine mitte midagi? Esiteks mängib siin suurt rolli kartlikkus – kuivõrd inimene üldse kaldub õudu tundma. Kartlikkus omakorda sõltub neurootilisusest. Teiseks sõltub see, kas ja kuivõrd konkreetse asja ees hirmu tuntakse, varasemast isiklikust kogemusest selle stiimuliga kokkupuutel. Lapse kartlikkust on seostatud tema kodukeskkonna ja vanemate käitumisega. Paljud uurijad usuvad, et konservatiivsemate ja rangemate vanemate laps on arem.