Kati terviseprobleemidega oleme ühele poole saanud hoolsa raviga. Siis võit tervistumise üle on hea meel. Lõppes ühtlasi teine selle aasta ratsalaager. Olen väga rahul, hakkama saamise osas.

Mu noortel hetkel sõprade teemad päeva korral ja seega tihti silmapiirilt kadunud. 

Siiani pole kahest noorest hobuse müügiga kaugemale jõudnud. Sööda varumine on hetkel pooleli. Ja nüüd kui ilm kannatab, kohe heinamaadele niitma ja kaarutama. Kindel plaan kaks noort siis veel kahele vanemale hobusele uued kodud leida. Vaja on arvu vähendada. Ühtepidi jama asukoht, kuhu ühistransport jääb kaugeks. Ainus mis eelis on metsad ümbruses. Muus osas ei saa küll hiilata. 

See selleks, ei saa lootust ja usku maha matta teostumisteni..

Kui neid matse tuleb, siis ikka korralik. Hea küll, auto süttimine, nüüd vanalt mitsubishil kukkus sumps all pooleks (oli roostes ja murdus). Kahel hobusel tervise probleemid. Uurin kas võib olla tegu puuk borrelioosi teemaga. 

Hobused on ika vahel täis üllatusi, eriti inna perioodil. Mis sellest ruunal kerad maas, aga võimeline mära karjale muljet avaldama.

Viimane nädalavahetus tuli leida oskus ja suuta ületada taas vaimse terrrori rünnakuid... kuidas ma neid väldin või tegelen. Räägin kui see sõda ükskord lõpule jõuab, antud hetkel ma ei adu, kas tuleb lõpp või mitte.  

 Juulikuu lendab linnu tiivul. Tähistasime Kata 25 juubeli sünnipäeva ja Kelli-Kelluka 20 aasta täitumist sündimisest.

Autod hetkel rivist väljas ja pean leppima ühe pool pidusega. Saaks hobuste talvine sööt tehtud. Saaka hinge rahu. Mul sisemine rahutus siis kogu aeg sees.

Olgugi, et vihma on tulnud pole see põuast kõrvetanud rohumaadele positiivset kasvu massi juurde toonud.

Nii, et meie kandis ikka nukker seis.