Uus kiik...täna veel jätkub ehitus. Lauad, kus istuda saaks. Ja ümbruse koristamine... jne.
Kui palju avaldab mõju lihtsad asjad.

Järjepidev töö läbi mängu, Nordik on tähelepanuga minu käes oleva pulgale. Probleemkoerast on saanud õpihimuline koer.

Rõõmuga pulka toomas, meelega loopisime kanade juures, et võimalikult palju harjutada. Kanade liikumise, ehmumistega ehk siis näidata mismoodi reageerivad sulelised tema lähedalolus. Kõike nii palju, et ei tekiks kanadel jälle stress. Hetkel oleme jõudnud sinna maani, et ise võime Nordiku kanadega õues hoida vabalt. Muidugi Nordik tunneb ennast ebakindlalt, sest piirid puuduvad. Kuid üritab peita kanade eest. Isegi koduhoovis ei aeta enam taga pesitsevaid linde. Hea meel, et oleme suutnud koera usalduslikuks kasvatada.

Eem, millest peaks alustama. Nädal on ilus ilmade poolest olnud. Kaks päeva sai koplit edasi tõstetud ja muidugi ka tööle lipatud. Olen harjunud, et elan jooksusammul oma elu.
Oo jaa ja suurim sündmus mu elus oli eile siis Estonia maja külastus balletti vaatamas ,,Luikede järv". Natuke ihu ja hinge kultuuriliselt haritud. Meenusid Lagedi kooliajast muusikatunnist õpetaja seletused viimati nähtud balletile. Nautida erilist miljööd ja keskkonda arhailises keskkonnas ja ikka meenutada teada tuntud tegelaste juhitud suunatud ballitantsud Vabariigi aastapäeva sünnipäevaga...
See selleks, olen ootusärevuses kiige valmis saamisega. Ja teine ootus-põnevus järgmisele nädalale, kus mitmeid spordivõistlusi ja külaliste vastuvõtmisi ning ametialaseid väljakutseid vastuvõtmas ning teoks tegemas.
Kaks merisea mammat on veel titeootel... Kuigi kõtud piisavalt suured, tehakse puuris suuri venitus-tõusmisharjutusi pidevalt. Ja meie oleme hirmul, et midagi hullu ei juhtu.

Meie merisebeebid. Praktiliselt iga päev ja päevas mitmeid kordi võtame sülle. Emmed on harjunud ja inimsesesõbralikud ning julged. On ka lapsed hästi suured suhtlejad.

Käin nädalas paar-kolm korda jalgrattaga koeri jooksutamas. Palava ilma korral teen kolm puhkepeatust, kus koerad saavad ojavees ennast jahutamas ja joomas käia. Ja teen kõigest 5km, mida kasutan ka vahel kui tahan jooksmas käia. 

Uskumatu ja nädal läbi. Täna ma sõnnikuga ei tegelenud. Andsin endale puhkust ja tegelesin pigem sportlikult päeva veetmisega. Sai endale tehtud venitused, kuna kahel päeval ma lihtsalt ei leidnud seda aega, kus oleks saanud mahti lihasvenitusi sooritada. Miskit, siis täna läks kava lausa topelt portsjonina. Ja pärast pühendusin trenni läbi viimisele lastele. Vahel on vaja enesetäiendust teha. Ja nüüd tundub, et raamatutest on ikka piisavalt kasud sees. 
Jälgisin mitut nüansi hobuste juures ja lõpus kui ratsaniku hüppama koos poniga panin. Pidin eeskujuna esimesena hüpped ära sooritama. 
Ja üldse on see nädal päris kiirelt möödunud. Esmaspäeval kohtusin mitmete ametnikega, siis oli tegu sõnnikuveoga, kus jälle saatis osaliselt ebaedu. Tagasi teel Kullamaa talu juurest kadusid traktoril käigud. Kuid ületades kellegi viljapõldu diagonaalselt ja kruusateepeale jõudes, selgus, et mul polnud tagurpidi käik korrektselt tagasi tõmmatud vabasse asendisse. Ja siis sain ma jälle kiirendust kasutada. Ja siis teel olles koduni püüdsin meenutada, et mis kell ma kellegile lubasin kohtumise. Ei meenunud mul kuidagi. Ja kui koju jõudsin oli üks sõnnikutahtja kohal. Muidugi kergendus, kuid teistpidi jälle ei meenunud kuidagi, et mis kell ma kellegi juurde või muid kohtumisi kokkulepitud ajaks lubanud olin. Imestasin, et kuidas nii ma olen asjad sättinud. 
Miskit, üks tuttav sõnnikukottidega lahkus, kimasin tagasihoidlikult Raplasse, kus siis mööda minnes Priast läbi põikasin ning pärast ühe asutuse juhtivtöötajaga tööasjus kohta vaatamas käisin.
Ühe kohtumise oma valla vanemaga lükkasin ettearvamata pikemas perspektiivis edasi. Mul oli veel mõni sõnnikutahtja. 
Ja üldse on veel ühel päeval suutsin kaotada traktroil sõnnikulastis käru tagant ära. Ei märganud, et eelmine päev oli poeg vahetanud enda mugavuse pärast lühema haakepoldi vastu. Mina eelistan jälle pikemat, kuna kiire sõit kruusateel loksutab lihtsalt poldi pesast välja. Nii ka minuga reedel juhtus. Kuid õnn, et suutsin kiirelt reageerida ja 20 min korraldasin käru uuesti tagasi haakesse. Tegu veel üheteljelise käruga. Kes tehnikat teab ja tunneb, teab mis käru on üheteljeline.

Ratsaniku tunnetus tagab ratsaniku ja hobuse vahelise harmoonilise, usaldusliku ja tõhusa suhtluse. Just tunnetus on kõigi tegevuste alus... Mida mina tunne ja kas mu tunded peegelduvad hobusest tagasi, kas ta on piisavalt lõdvestunud. Takistan hobuse edasiliikumust oma käitumise õige või vale kasutuse vahel ning sellele vastavalt kiirelt reageerima, et parandada oma käitumise ehk siis märguande läbi hobust õieti liikuma.

Sai tehtud ka maastikul ratsamatk.  Ja loodan, et järgmisel nädalavahetusel saab lõpuks valmis külakiik ja grillahi. Need on olulised asjad meil.

Kui eilne päev möödus kergemate tegemistega, siis täna olen jälle duracell jänku, kel hasartne sada sees. Juba hommikul vara alustasin kärbsetõrjega, käisin tõin olulise koguse diislit traktorile. Läbi põikega vetarist, ostsin ühe ussitõrje pasta. Imestan mis hind, ühe pasta hind küündis juba 25 euroni, piirdusin 14 eurose pastaga ja ühe pasta hind jäi 10 euro piiridesse, kuid tean, et on nõrgema toimega. Vaja teha kahele väiksemat sorti noorele sälule ussitõrje. Püüdsin meenutada, et millal sai viimati tehtud ja polegi kaua aega tagasi. Oli see ju märtsis.
Ja teistele teen uuesti juuni alguses, kui saadan metsakarjamaale.
Nädala lõpus tuleb vanem tütar siis jäädavalt koju, lõpeb ära praktika aeg. Ta tahtis kopleid ehitada. Ma ise püüan täna koristada ära silojäägid Likemetsa heinamaalt. Nüüd pean mõtlema, kuidas saaksin veel ühe pooliku töö lõpetada.
Täna kulgeb päev poolikute tööde lõpetamise tähe all. Ja nüüd õue toimetama...

Esimene meriseabeebi sündinud, oii on nunnukas. Pea iga päev saab teist peo pesale vöetud ja nupsikuks nimetatud. Üks lastest pani nimeks zorro, kuna mask näos menutab Zorrot filmidest. Seda kas temast suurt filmikangelast kunagi peaks tulema ei oska öelda, meirsea mammad jagavad hetkel ainsat beebit väga südamliku soojusega. Armas on näha loomade omavahelist koostööd ja tööde jaotust.
Mainin olen täna päris laisk no ei viitsi kuhugi ega midagi teha, kuigi oleks vaja üks koorem sönnikut peale visata.
Ja nii oligi, et päev poolenisti siis maha magatud. Ja päeva teine pool siis oluliste sammudena ära jagatud kohalikus koolis arenguvestluse õpetajaga läbitud ning pärast seda koorilaulus osaletud.

Täna on juba esimene nelipühi. Sai põkatatud päris kaugele 3 l diisliga sain hakkama. Mul hea meel, et trakatsil nüüd 20 l paak peal ja ei pea kartma, et maha loksub või vaja mingi maa tagant vaja juurde kütet lisada.
Russi remont veel seisab, hüdropump laiali võetud, sellega tegeleb teine pool, kes jah kipub asjade remondiga palju venitama. Eriti veel, kui see puudutab minu tehnikat.
Ootame loomabeebisid, merisigadel on mingil ajal pojad sündimas, aga millal ei oska veel öelda.
Eile oli meie majas kiige ehitus talgud, sadude vahel said mehed tehtud. Ma ise olin tööpostil ja seega majapidamise elukorraldus lastele üle antud.

Puuri pistetud lilled. Vaatame mis edasi toimuma hakkab. Kitsed on nutikad.

Õitsev tikripöösas.

Õitsev Tähk toompihlakas.

Priimula liikidest.
Lillepeenar vajab jälle rohimist, rohukasv on intensiivistunud.

13 ja reede ei mingit müstilisust ega maagiat. Täiesti tavaline päeva algus kohviringiga. Nojah äratuse seekord üks külaonu, kellel uudishimu teada saamiseks, kes kutsus politsei ehh naljakas teetolmutamise pärast ja kogu situatsioon ajakirjanduse lekitatud.. Eelmine nädal toimetas farmer oma siinkandi pöldudel mürgitamistöödega. Juu mönel uuel sissekolinul lihtsalt tolmutamisest kopp ees. Kuigi kogu tegevus toimus ööpäevaringselt. Kuulsin kui autod terve öö toimetasid mürinaga külateel sõitmisega. Meid see otseselt ega kaudselt ei seganud. Ma pole möne naabrimehe lollustele ka politseid kutsunud, kellega vahel tuleb vesipruuli ja saalomoni käitumismanöövreid kasutada... Nii me siin elame ja kogeme igapäevast tavaelu armu, kuni miski jälle kedagi rööpast välja viib.

Hetkel mil igapäeva elu rutiin köigi tegemistega kuklas hingamas ei ole pääsu minulgi köige mustemast tööst... Musta kulla kaevamisega tegelen. Ja üsna mu vabad päevad on selle tegevusega kaetud.

Eem ostsin uued lilled, teadustasin lapsi. Mis eelmistega juhtus, kits söi ära. Helistasin koju tütrele, et kastaks mu istutatud lilli. Tütar helistas hiljem tagasi, et ema tead lilli ei ole enam... Nojah kits käis kärneriks...Väga armas. Muidugi muutusin kurvaks, kust ma veel enam nii kendade öite lilli saan.

Tänasega pean veel lilledele puuri ümber meisterdama. Nii et mina hakkan lilli pidama puuris ja kitsed vabaduses. Ja saavad nemadki lilleilu läbi vörgusilma.

Loen pidevalt lugusid loomakaitseseltsi lehelt, kus kiire osava kirjasulega Heiki Valner igapäevastest probleemolukordadest kajastab, mis nii pönevalt ja sisukalt kajastatud.

Ise hetke eluolus tahaks olla see eestimaine ussike, kel seljapeal sik-sak... Ja madalam kui mururohi on praegune mentaliteet.

Merisead on hetkel paiusvas vormis, oodata on poegi. Nii me neid sülle ei vöta. Muidugi möni neist teeb hüppeid puuri väliseinale.

Nädalalõppu lubab sadusid, hea meel, et sai õigel ajal miskit ära tehtud. Mõtlen rattamatka Aegviidust - Palukülla.
Tänase orienteerumise tulemusega rahule ei jäänud, ühest punktist jooksin märkamatult mööda. Kiirustasin, muidugi esimese viie punkti leidmine tegi rõõmu, ühe punktiga natuke läksin kaugemalt peale, aga leidsin, aga mida lähemale finishile, seda rohkem muutus tähelepanu hajutatuks ja nii enam ma kaarti ei jälginud ja siis lõpp-punktid võtsin kaardile pilku heitmata. Mis teha kirun ennast oma lohakus vea tõttu päris palju ja ohkama võtab. No keda ma saan veel oma veas süüdistada. Mõtisklen, et mida saan veel rohkem ära teha ja millistel võistlustel osaleda... Nii väga väga väga tahan ikka ja jälle jooksmas käia... 

 

On hommik 6.37 ja olen joomas kohvit. Möte on minna rändama ja ikka rmk matkarajale. Plaan on söita kahe rongiga Aegviitu (Raplast Tallinna ja Tallinnast Aegviitu) ja sealt juba rattaga rmk matkarada mööda Paunküla veehoidla juurde. Ületada tuleb mul Tartu maantee. Kaasas on mul priimus koos gaasiga, toidunöu, vajalikud riided kihiliseks riietumiseks. Nii palju kui vöimalik ja nii vähe kui vajalik.. Toidumoona hangin Aegviidu kauplusest. Olulised mis annavad energiat ja hoiavad valgu normis.
Vötan endale kvaliteetpäeva siis natuke endale ka vaheldust lubama kodustele ja muudele töödele.
Tehtud see sai, füüsiline vorm on okei. Köige pönevamaks oli Tarvasjöe ületamine kitsa vetruva laudpurdest, kuna pididn ratta öhus öla peal hoidma. Enne Loosalu telkimisalale jöudmist eksisn Hirvelaane telkimisalale ära. Eksimine kuulub mu retkede sisse, mitmes kohas kadusid rmk matkaraja märgistused.  Loosalu laudtee olen korra läbinud ning Paluküla mäe taga eksisin jälle teeotsaga ära. Plaan oli vötta suund Lau külale ja sealt edasi Inglistele jne... Sain päikest, toidumoonaga tulin toime, Aegviidust ostsin kuus pirni, mis väga küpsed ja kuus öuna. Muidugi poissmehe lõuna nimetust kandvaid pakisuppe, mida ma muidugi teha ei jõudnud, aga lahustuvat kohvi moosipallidega naksitud. Ja emadepäeva puhul laste poolt kingitud shokolaadist tarbisin kõigest pool tahvlit ära. Imestan, et pea 10 aastat tagasi olin kohutav shokolaadi sõber, aga nüüd matka ajal isegi vastumeelselt tarbisin, pigem teadlikult vaja on veresuhkru normaalseks talitluseks. 
Rapla rongist Tallinnas maha saanud Balti jaamas  teadustati, et väljub 5 minuti pärast Narva rong. Oii oli kiusatus söita Aegviidu asemel hoopis Narva, kuid otsustasin ikka Aegviidu kasuks. Lubasin juba eelmine aasta selle söidu teoks teha, kuid ilmaolud keerasid sajule tol päeval. Nüüd mil päike kõrgel ja õhtud veidi hämara valgusega, näen sõita päris hästi ka ilma valgustuseta.
Täna mõtlesin, et kuidas jalad või mingi muu koht. Kuigi kael oli küll kange, kuid hommikul polnud enam midagi tunda. Õnneks kõik parimas korras. Miskit jälle igatsus kohe mitmeks päevaks rändama järgmine kuu minna.
Ühel lapsel on hetkel eksamisess ja siis oli tema kodus. Nojah päris kummaline on see, et viimasel ajal on märgatud kahtlasi võõraid autosid meie kopli taga seismas. Nii kui keegi liikuma hakkab lahkutakse. Märgatud on kõike... 

Kui keegi oleks näinud, kuidas tegin kahe koera saatel trenni. Olles trennikäiguga jöudnud juba  köhulihaste treenimisasendisse, kui minuga ühinesid Sass ja Nordik. Nords vasakult poolt pulk suus, mis asetati köhu peale-lootis mind endale mängupartneriks saada. Sass oma suurte karvaste käppadega paremalt poolt kerele patsutusi jagades ning püüdes keelega mu nägu limpsata. Tegin paar viibet koertele, et eemalduksid kui ma pühendudes oma lihasmassi kasvatan. Önneks Sass sai aru, kuid Nordik jätkas mängukutse jagamist, proovides küll külje alla vöi köhu peale oma pulka asetada. Korra viskasin nii hasart käivitus ja oldi valmis minuga kohe mängima.
Hommikuid kohvitassi taga nautides vaatan oma toas elusloodusfilmi toalindude ja merisigade käitumisest ning söömisharjumusi märgates.

Täna  maaema sünnipäeva. Ja muidugi siis rahvapärimuse kohaselt töid ei tehta. Tegelikult tunnen ise ka väheke, et vajan puhkust, mitte rapsimist. Nii mitu hommikut on mul möödunud kasulikult ilma ära kasutades öue-aiatöödeks. Vabandan inimeste ees juba etteruttavalt ära, kui ma kellegile olen tagasi unustanud helistada. Hästi palju tegemisi ning maksimaalselt öues toimetada, sooviga palju ära teha. Tegelikult mainin olen önnelik, rahulolu oma tegemistest, muidugi oleks seda va kölisevat mammonat pidevalt vötta oleks palju rohkem tehtud. Kui nii on, et olen öppinud olemasolevaga läbi ajama. Eks näe mis tuuli meil veel oodata on, kõige pealt lasen sellel laupäeval mööda minna, et siis miskit jagada. 
Mida siin elus veel tegelikult tahta, mul on pere, loomad, linnud, koduaed kus nokitseda ja mul pole aega lihtsalt kellegi kallal löpmatuseni viriseda.

Yess miskit erialast lugemist. Olen alles raamatuögard.

Midagi uut juurde saan, vötan endale miskit teadmiseks  ja ellurakendamiseks.

Tegelen pidevalt enesetäiendamisega, kas koolituse vöi raamatuharimise teel..

Täna on Nordik koos kitsedega väljas, ise istun toas ja hoian akent poikvel, et kuulda mis öues toimub. Kuna ühe kanaga oleme katsetanud, siis ootan veel hetke, kus enesekindlus lubab koos köikide sulelistega vabalt koera pidama.
Vanemad koerad teavad, et mul on silmad ja körvad ukse taga.  Olles teadlik, mismoodi saab head koera kasvatada, tulebki just jälgimise  ja öigeaegse tähelepanuga neid ohjes hoida. Ei midagi rasket ilma aiata koertele. Lihtne viis on hoida järjepidevust, seda teevad köik pereliikmed.
Tundub kastreerimisest mitmel rindel kasu olevat,  ei jahi kirge. Unustanud on lendavate lindude taga ajamise. 
Eilne päev kena ilma jamönusa sportliku seltskonna seltsis muutis päeva jälle eriliseks. Märgati, et on suurema arvuline pere jälle esindatud. Koerad olid köigest sellest melust ja väljasöidutsärevil. Nordik ei tahtnud kuidagi autosse minna,aga töstmise järel kohe teab, mida peab tegema.
Sellisedväljasöidud ja koos jooksmised aitavad koerte sotsialiseerumisel uutte ümbrustega. Teeb julgemaks ja empaatlisemaks ning leidlikumaks. Iga selline seltskonnas väljas käimineaitab ka oma koertel tulla välja tavapärasest elukeskkonnast, kus nad peavad igapäevaselt viibima. Sass on mu eriline lemmik, keda püüan hoida nii kuidas oskan. Kuid oma jäägitu kiindumuse ja koera inteligentsiga on mind völunud rohkem kui keegi oskaks arvata.Paar päevaolen andnud koertele toortoitu, Nordik saab köikidest köige rohkem tema energilise iseloomu pärast.

Ärevil Sofi autos, huvitav kuhu minek täna, auh-auh-auh...

 

Hommik algas Sassu pesuga, oii oli alles pilk ja mõistmine. Kõige pealt istuti maha keset hoovi ning keelduti pesema tulemast. Ja kui oma pesemisega šampooni kasutamiseni jõudsin, Sass punuma pani. Mitu korda sai teist tagasi vanni püütud. Aastas ikka mitu korda teist pesen ja karva lõikust ikka neli-viis korda.

 

                                                          Õnnelik Nordik uue mänguasjaga.

                                                                             Rahutu Nordik

             Õnnelikud lõpetajad, kuigi me kohta ei toonud ei röövinud see meie rõõmu osalemisest.

                                                                            Ulla

                                           Ulla poseerimas ja natuke kitse ulakusi näitamas.

                                                             Tuuli ja Ulla ämbri sisu uurimas