Albert loodab trenni saada. Näidis on see, kui poni on saanud iga päev tegelust. Ja tema arvab, et teda peab ka täna võtma.

Hommikul käisin metsas hobuseid vaatamas. Mõnus oli vaadata kuidas nautisid.

 

 

Eile oli hästi meeleolukas õhtupoolik. Tähistasime Pentagoni 13 ja Lembitu 12 sünnipäevasid. Lembsu omanik käis selle päeva puhul väiksel maastiku tripil. Ja Anete Pentaga. 

Eelmine nädal oli ka üks kurb sündmus, lasin Nordicul minna koerte maailma...eks endal pole veel enotsioonid lahtunud. Harjumatu, üks asi kui koer läheb hinge, kellega on vaeva nähtud. Raske on omaks võtta, et vanusega tervise hädad saabuvad, sõltub kuidas kellegile. Nordic lihtsalt juba kukkus jala pealt, ja valud mis teda saatsid üle keha. Ei olnud meelepärased.

Praegu jah uut kutsikat ei võta. Talvel korra mõte oli kolli võtta. Kui mu tütrepere sheltie võttis, kadus igasugune huvi kolli võtmise vastu.

Albu jälgimas minu tegevusi välja pool koplit. Tegelikult on tal selline nõudlik ilme...et ootab mõnusat nämmi ehk jõusööta. 

Mainin kui palju oleks käijaid kui kõik oma lubadused täidaks. Kuid tänavu aasta tundub, et raha lugemise kriis on jõudnud paljudesse peredesse. Eks näe kuidas suvi kulgeb.  Ja selle järgi peab järgmiseks talveks tegema mõned korrektuurid.

Ja ongi juunikuu, ilmateade eile õhtul teavitas, et on tulemas soojalaine vahelduvate saju hoogudega. Sadagu, nüüd pean leidma mehe, kes aitab kasvuhoone plaadi ära vahetada. Saab kasvuhoonega tegelema hakata. Muidugi uue mulla ja sõnniku sisse vedama.

Pardid said uue elamise ja on kenasti omaks võtnud. 

Laupäeval käisin maastikul, nautisin rahulikku ja mitte valvel olekut. Võtsin rahulikuks kulgemiseks Kata. Otsisin orhideesid ja muidugi leidsin. Orhideed võluvad oma iluga nii nagu Uku Masing oma raamatus kirjutas.

Eelmine nädal neljapäev lõpetas järgmine lenda lasteaia lapsi, kes kooli ikka jõudnud. Väga emotsionaalne ja mõnus ühtse pere tunne. Eks näe mismoodi asjad lasteaia osas edasi kulgevad. Muidugi mina ei jäta, jätkame oma hobutunniga ükskõik millise valemiga.

,,Unistan oleks mul miljon eurot ostaks koolimaja Lipal ära, aga edasi peaks väheke maja laskma remontida. Mõned ehituslikud amortisatsiooni probleemide tõttu vallal ülejõu käivad... kuidas maja remondi kulusid hallata.. aga noh need on unistavad, kuid minu osas mitte täidetavad. Tahaks päästa, aga kuidas." Elame näeme, ees on tulemas Enn Vetemaa mälestus päev, mida aktiivselt hetkel planeerib pr. A.Kalf.

Tänasega lõpeb maikuu.

 

Väga huvitav, mul on siin tekkinud anonüümne kommenteerija, kelle järel on tabanud rämpsposti laine. Ja mitte üks kord ma pole pidanud puhastama kommentaare mõttetust pahnast. 

Jätkame treeninguid. Näis kas saame laagrisse soovitud arvu lapsi, kui ei saa, siis väiksema grupiga seda laagrit läbi ei vii.

Eile hommikul olles järjekordselt lisa sööta jagamas. Seekord talitasin nii, et tegin suure ämbritäie valmis, siis võtsin sellest ämbrist kahe kausi jao (Vimbu ja Asso) eraldi. Tõin kõige pealt poisid välja sööma. Muidugi Vimbu loobib ikka täiega kaussi nimetan seda jalgpalliks. Oma paari löögiga piisavasse kaugusse saatnud. Tõin uuesti nina alla, muidugi mõni suu täis ja esi jala kraaps ja oligi teisel pool lasipuud. Panin tagasi, tõin siis pirtspekist raskeveoka noorhärrale kuiva mõnusat müslit peale. 

Asso nautis oma hommiku näksi mõnuga. Koplisse jäänud poisid said sama sööta, aga ühisest sööda nõust. 

Mainin, ostsingi farmin puiste mineraali koti, tehakse nägusid, kuid pika peale söödi ikka ära. Neile ei sobi midagi, ainus mis ära söödi oli laku kausis olev mentooli ja eukalüptiga maius hobustele. See oli nii maitsev, et isegi ümbris lõhuti kohe. Nii palju sai seda maiust käia tõstmas. Eelmine aasta nägin, et ei sobinud küüslauguga kausid.