Võrratu nädala vahetus. Ilm soosis täielikult mu trenne noortega. Sai ära võetud tekid. Näit tegelesin Fryciga, pärast koplisse viies. Ei läinud enne ära, kui nõudis teatud keha osadele massazi ja muidugi fännas mu toimetamist. Ja see tagasi keeratud pea nõudliku pilguga, tead see mis sa mulle just tegid pea ja kaelaga, väga meeldis...oskab temagi oma hoiakutega võluda.
Täna oleksin pidanud EHS i koosolekul olema, see nii kehvasti planeeritud. Nädala lõpp ja vaba päev. Hetkel oluline ikka panustamine noortele hobustele. Ja praktiliselt mu päev mööduski noortele ja kõige vanematele (andsin head ja paremat ehk siis katsetasin mashi andmist) pühendades aega.
Märts oma öiste külmadega ja päevaste päikestega. Eile käisin üle pika aja lasteaias ratsa, Päike sillerdas, linnud laulsid, minu hing nautis kabjalistega päikest.
Pardi papa on omadega sassis, eile jooksis õues järjepidevalt mulle järele. Tõin neile ju salatit, see praktiliselt õgiti ahnelt ära. Ma ei suuda lihtsalt ära imetleda nende kaasa liikumist, kui ma kusagil toimetan. Ja õhtul neid sisse pannes, praktiliselt näitasin salati karbikest, kui suure pool lennu jaa pooleldi joostes öömajale saabuti, pardi mamma väga häälekalt taga pool seletades.
Hobused saavad mul praegu kuivsilo ja heina vaheldumisi. Mõned hopad alustasid juba veebruaris karva vahetust, kiirendan seda protsessi maha pügamisega. Ponid kipuvad suht pikalt seda karva vahetama.
Kahju kohe, et see pakaseline aeg lõppes äkitselt ja kohale saabus suur sula koos tüütu vihmaga. Kõikjal vesi, lasin oma pardud välja, oo kohe ukse all suurde lompi maandusid. Ja proovisid ühest otsast teise ujuda, tundus et nemad nautisid suure sula olemust rohkem. Lasin siis neil oma paar tundi õues olla. Ja viisin siis pardud süles oma elamisse. Hoidsin veel papa parti süles, viimane nautis ikka mu süles olekut. Täna mul neile salatit pakkuda polnud.
Tänane üritus mitmele perele läks täiega korda. Muidugi ise olin väsinud.
Külastas Tiina Toomet oma seltskonnaga, aitäh...väga emotsionaalne päev.
Tundub kevade hõngu hõljumas. Püüan teha paralleelselt suusatamist noorhobuste kõrvalt, ees seisab päris tihedad koolituspäevad, kust ma jälle puududa ei soovi.
Olen väga rahul talvega ja samas üpris õnnelik, et pole mass liikumist klientide poolt. Oleme saanud rahulikult toimetada omi tegemisi. Tegelikult noorte hobustega tegelemine võtab palju aega ära ja kui oma päeva olen tahtnud planeerida klientide kõrvalt, siis jah, muidugi energiat kulutas iga tegevus külma ilmaga. Väga ruttu tekkis väsimus isegi energiat ei tõstnud endale pakutavad vitamiini joogid.
Eile ma suurt midagi ei teinud😉, jõudsin käia Märjamaa Järtade suusarajal 3 km suusarada läbimas. Ühtlasi läbi mitme küla sõites. Mõnes piirkonnas jahimehed tegid oma piirkonnas uluki ruut loendust. Teise valda jõudes jahimehed pidasid jahti, kellele ei tea. Päev oli pilvine, korra külastasin ühte uut tuttavat ja jõudsin veel noortega tegeleda.
Kodus ma mingit pidulikkust ei korraldanud.
Harukordselt mõnus päev, kus tegelesin noortega kolli trenni tehes. Leiutasin Vimbule uut moodi söötmist. Kõik olid väga hakkamist täis. Preston lausa puges väravast niimoodi kiiresti välja, et silm ka ei pilkunud. Ma esimese hooga mõtlesin, et kuidas edasi. Ega miskit panin Vimbu kõrvale Albu päitsetega lasipuu külge. Tegin siis igasuguseid helisid. Kui maiusroog söödud panin Prestoni aeda sisse ja jätkasin igasuguste kollidega. Käisin Vimbuga jalutamas, ühes käes laste kelk ja teises käes Vimbu. Muidugi aiste vahele astumist, aiste tõstmist. Aiste puudutamised vastu külgesid...aiste vahele tagurdamist ja aiste vahel seismist....
Siis Asso, samad tegevused mis Vimbuga.
Albert vaatas pingsalt kogu aeg väravas, et millal küll tema saab trenni tulla. Mul hobuloomadele motivatsiooni toit, mis paneb tahtma inimesega koostööd tegema.
Minu lemmikud siin, süles kuri pardi papa, kellel kaitse instinkt oma sõbratari kaitsta. Pardi papa on päris kuri kõikide peale, kes mulle ...
