Tundub kevade hõngu hõljumas. Püüan teha paralleelselt suusatamist noorhobuste kõrvalt, ees seisab päris tihedad koolituspäevad, kust ma jälle puududa ei soovi. 

 Olen väga rahul talvega ja samas üpris õnnelik, et pole mass liikumist klientide poolt. Oleme saanud rahulikult toimetada omi tegemisi. Tegelikult noorte hobustega tegelemine võtab palju aega ära ja kui oma päeva olen tahtnud planeerida klientide kõrvalt, siis jah, muidugi energiat kulutas iga tegevus külma ilmaga. Väga ruttu tekkis väsimus isegi energiat ei tõstnud endale pakutavad vitamiini joogid.

 Eile ma suurt midagi ei teinud😉, jõudsin käia Märjamaa Järtade suusarajal 3 km suusarada läbimas. Ühtlasi läbi mitme küla sõites. Mõnes piirkonnas jahimehed tegid oma piirkonnas uluki ruut loendust. Teise valda jõudes jahimehed pidasid jahti, kellele ei tea. Päev oli pilvine, korra külastasin ühte uut tuttavat ja jõudsin veel noortega tegeleda. 

Kodus ma mingit pidulikkust ei korraldanud.

Harukordselt mõnus päev, kus tegelesin noortega kolli trenni tehes. Leiutasin Vimbule uut moodi söötmist. Kõik olid väga hakkamist täis. Preston lausa puges väravast niimoodi kiiresti välja, et silm ka ei pilkunud. Ma esimese hooga mõtlesin, et kuidas edasi. Ega miskit panin Vimbu kõrvale Albu päitsetega lasipuu külge. Tegin siis igasuguseid helisid. Kui maiusroog söödud panin Prestoni aeda sisse ja jätkasin igasuguste kollidega. Käisin Vimbuga jalutamas, ühes käes laste kelk ja teises käes Vimbu. Muidugi aiste vahele astumist, aiste tõstmist. Aiste puudutamised vastu külgesid...aiste vahele tagurdamist ja aiste vahel seismist....

Siis Asso, samad tegevused mis Vimbuga.

Albert vaatas pingsalt kogu aeg väravas, et millal küll tema saab trenni tulla. Mul hobuloomadele motivatsiooni toit, mis paneb tahtma inimesega koostööd tegema. 

Eilne üllatus.

Eilse päeva õhtul sain tütrelt teada, et üks kana on õues. Mul käis südamest tuline jutt läbi...ma just lasin Mäxu õue...ainus mõte hakkasin riietumise käigus juba musta tsenaariumi heietama, et ees ootab ära söödud kanast ainult sulepuru...ja muidugi abituse tunne, miks ma ei lugenud kanu üle...

Õue jõudes, jooksis rõõmus Mäx kohe mu juurde kes tuli teavitama, et ta leidis mu kadunud aarde ja hoiab lihtsalt silma peal.

Leidsin kohe Mäxu abiga põgeniku, kes oli leidnud endale sügava lume ja ei osanud edasi ega tagasi liikuda. Sain põgeniku kätte, tänasin Mäxi suure abi eest oma tähelepanelikkusega. 

...täna hommikut alustasin üle mitme aja siis lume rookimisega. Auto, õue jne...siis õue linnud, ja kanad, pardid. Olles saanud eelmine aasta teada, et eraldi müüakse kanadele (sõltuvalt vanusest) söötasid, siis minu tellimus või ostmisel arvestatav on munakanade sööt pluss söödavilja terad. Partidele sama, kuid nad tahavad päevas ka rohelist lisaks kuiv söödale. See hasart mis neid kohe haarab on võimas. Panen natuke salatit ka vette siis on neil mõnus lödistada.

Iga päevaga valgem, nii mõnus. Elu veereb aina kevadesse. Igal aasta ajal on oma võlu. Eile käisin realiseerisin tütre kingitud kinkekaardi Primusele. See 45 minutit oli väärt seda ettevõtmist. Teada saada oma nõrgad ja tugevad küljed (treeneri oskuste arendamiseks väga hea teada). Sain kaasa häid näpunäiteid mida oma probleemsete külgede lahendamiseks harjutusi teha. Soovitan seda paljudele, kes otsivad paremat kontakti hobusega. Iga järgmise hobuse poni välja õpetamisel on mu soov, et oleksid pehmed ja tundlikud käsitleda.

Primus ehk siis ratsutamise simulaator.

Istaku, ratsemete ja sääre töö tulemuse vaade. Paari kuu pärast lähen jälle proovima, siis tahan näha oma probleemides tulemust. 

Tundub, et tulihobuse aasta algus on olnud värvikas.

Mitmed erilised inimesed pöördunud meie poole eriliste soovidega. Võtab lihtsalt sõnatuks ja ajab muigama, mille peale annab tulla.

 Mõned päevad tagasi küsiti, et tuleks teeks omale küttepuid (teadlik inimene, et võin anda ka mootorsae koos küttega). Kuid kehtestasin sõnumiga ei paku sellist teenust. Tegelikult kahju noorest inimesest, kuid minu soovitus kui oled täisealine mees mine tööle...(mainin tegemist üli laisa mehega), kes täitsa poisike. Kelgib atvga, kuid ütlen ega kelkimise ja tühjade taskutega kaugele ei jõua. Mina ei laenaks sellisele mitte midagi, olles märganud kui palju utoopilisi lapsikuid tegevusi on teinud...ei ja veelkord ei. Nüüd on see aeg, kus inimene peab hakkama ennast tõestama. Kui ma näen, et noorel inimesel puudub kindel siht ja eesmärk. Pooleli jäetud asjad, ei tekita usaldust, siis lühikesed hooajalised tööotsad, tööpakkuja tagant kütte vargused, need kõik on punased lipud (ise rääkis).

Selle loo tõestuseks mainin, et liiga palju juttu enda oskuste kohta. Pakkusin kolm aastat tagasi tööd teha ja isegi siis ei suutnud ta ühtegi tegevust korrektselt lõpetada, pigem tekitas kaoseid läbi oma enese probleemide (kiiruse ületamise tõttu võeti ära juhtimisõigus, politsei oli siis tema meelest süüdi) emotsioonidest pulbitsev, üritas kõiki enda ümber tegelema oma probleemidega. Õnneks on mul head kehtestamis oskused ja kindlameelsed eesmärgid, siis eelis seisus olid ikka need mida olin endale ja lastele laagris lubadusena kirja pannud.

Ja kui ütlesin, et minule ei tasu öelda süüdistavates toonides politsei suunas halvustavaid märkuseid. Juhtum leidis aset 2023 meie kandis.

Mõtlesin enne pikalt kui seda siia blogisse postitan. Mul on aastate pikkune töökogemus erinevas vanuses laste, noorte ja täiskasvanutega. Töötamine julgeoleku süsteemis juba oma 20 aastat, tagades turvalist keskkonda on andnud oskuseid märgata sügavaid ja varjatuid normaalsest käitumisest kõrvale  kaldeid.

Hetkel minul pooleli koolitus mis käsitleb vägivalla ohvrite nõustamisega. Ees seisab treeneri koolitus. Tänavu aasta suunan enese harimisele. 

Oleme arutlenud, et millal Fryc siis trenni võtta, ta lausa nurub. Fryciga tegin eile siis selliselt, et hõikasin. Lasin sisse, Kellukale seltsi pakkuma. Viisin ühe väikse ämbri täie leiva saia kuivikuid. Olen häppi, et tänavu aasta seda jälle jätkub.

  Olen saanud rohkem noortele maatööga või vanema hobuse kõrvale võtta nooremaid. Näit Asso eelistab kindlalt ühte vanemat poni. Vimbu sobib  kokku Kelli või Albertiga. 

Teebat ei saa ühegi noore hobusega kokku panna. On täielik isiksus, ehk siis omab isiklikku ruumi, kuhu laseb lähedale valitud Hobukamraadid. Kaugel see soe aeg enam on, siis minu ,,hobutütarlastel" ooo jaa silmad meessoo esindajatele jätkumas. Eelmine aasta ei jõudnud neid ära naerda, et mismoodi ruunad omale märadest haaremeid valisid.

Teise kopli hobustel oma karja hierahia paigas ja noori ei võeta väljas pool aeda kergelt omaks.