Eile õhtul karjale koplites kontrolli tehes. Avastasin sääskede õelat rünnakut. Uskumatu soe niiske õhtu oli toonud välja sääsed. Õnneks on varjualune hobustele kätte saadav õelate vereimejate eest peitu pugemiseks.
Eile metsa istutamisel hakkas korraga kiljumine, mõtlesin kellele nüüd ots peale tehti. Tõusin püsti, et vaadata raiesmikul ringi, et kes sellist tapa kisa väljendab...ja leidsin isanda soku kes kiljus (oletan, minu olemas olu oli häirivaks teguriks). Pea kõrgele tõstetud ja kiljus nii mis suutis. Tegelikult sokud hauguvad, kuid see oli mul esmakordne sellist kiljumist näha tegevat tegelast. Ja siis kalpsas kõrgete hüpetega naaber kinnistu metsa noorendiku vahele.
Metsa istutamine liigub teo sammul, segavaid faktoreid nii palju, pidev töö katkestamine. Sellepärast ma pole enam ei era sektoris ega RMK le istutamis töid teinud. Kuigi olen läinud seda teed, et mõned mu kliendid suhtlevad messenseris (mõned lausa nõuavad, mainin kolme korra trenni rahad maksmata). Kas selline nõudmine pole mitte juba ahistav suhtumine. Kahju on peredest kus lihtsalt lokkab suhtlemis laiskus ja pere sügavamad nähtamatud probleemid (lihtsalt näen juba asja natuke teise külje pealt). Kui minuga käitutakse oskuslikult valetades, et saada 100% trennist. Kuid usaldamatus kasvab ka minul.... see selleks, on olemas ka häid õpilasi.
Eks näeme kuidas asi laheneb...ma ise ei pinguta...on väike nipp.🥰
Ootan kui rohi metsa karjamaal tärkab saavad hobused metsa.





