Lumi on ilus. 

Kuulates igapäev maksutõusu juttu, teeb ikka meele kurvaks. Mis ees ootab. 

Praegusel hetkel mil meil vaikne periood trennilistest. Mõni käib, et liigutada ennast. Olen võtnud eesmärgiks ennast täiendada ehk siis õppida ja täiendada. Käia ringi, vaadata, uurida kuidas teistel läheb ja kuidas keegi ületab majanduslikku kriisi olukorda.

Uuest aastast siis jõustub uus seadus loomade ravis. Iga menetlus veterinaari poolt, peavad nad läbi töö ülesannete kõik kogu menetlus protsessi koos ravimi nimetuse ja doosidega arvutisse panema ja see läbi jõuab info kättesaadavus PRIASse. Valuvaigistite ja antibiootikumide kättesaadavus muutub raskeks. Viimaselt koolituselt jäi kõlama, et mingi tervise probleem näit koolikud hobusel, sõida Tartu kliinikusse... Igat asja mida asjatundmatu inimene ei jaga, peab käima hobusega kliinikus 🤔🤔🤔🤔🤔. Tekitab minus kerget hirmu, miks nii keeruliseks aetakse. Hea küll väike loomadega, saab alati liikuma. Kuid suurloomadega on juba kauge maa tagant oma ette probleem minek. 

 See interneti maailm teeb kurvaks ja kurjaks, hävitab inimelusid. On leitud koht kus elatakse kogu emotsionaalne taak inimeste, olukordade, riigijuhtide peale välja. Kõik korraga ei  meenunud. Mul on tunne, et tahaks põgeneda. Kuhu...pole maailma osa kus probleemid puuduvad. Tuleb jätkata sealt kus oleme, miks oleme jõudnud sellesse olukorda, pisut hinge tõmmata ennast täiendada. Küsida endalt miks ma seda teen...? Mis kasu ma sealt siiski loodan saada...kui palju on mulle vaja? Kuhu plaan on välja jõuda...?

Mida mulle on õpetanud üks või teine sellel aastal juhtunud olukorrad. Tahaks alati parimat. Hetkel mõte vaikselt kulgeda ja õppida ja edasi toimetada. Võetud vastutusest ei pääse me kuidagi, tuleb leida õige jõud eneses ülesse ja edasi liikuda. 

Huvitav puuseen arenemas, eks näis kas elab külma aja üle. 

Teate kui ilus talv on kohale jõudnud. Tegin eelmine nädal loomadele lindudele korralikud kulutused. Kõik tahavad süüa.

Lakukivid olid otsakorral ja praegu vajavad loomad eriti vee tarbimiseks soolakivi. Ja mõne koti kaera.

Praegu veel jätkan kirjutamises pausil olemist. Loodan, et mõistate 

 Pole viimasel ajal postitada tahtnud. Ja arvan, et seda lähimal ajal ka ei juhtu. Teada ju probleemi.  Kuid teate kui mõnusad on ilmad olnud. Täitsa matkamise ilmad. Ootan huvilisi. Teen sümboolse hinna eest matku, et saaks tehtud kulutusi tasa. Hetkel vaja lakukive osta, allapanu ja muid lisasöötasid!

Iga päevaselt hobuseid metsakoplitesse viies ja tuues. On õppinud ära kella ajad millal mingil ajal liuguvad.

 Tänane päev oli üüber lahe. Tihedalt tegevusi täis päev. Ja kõike plaanituid töid ei jõudnud ellu viia. Vaja nüüd sõimed koplitesse ehitada.

Hakkabki oktoobrikuu läbi saama. Olen saanud käia võistlemas. Käidud sai veel Velisel, kus veetsime tormise öö, väga edukalt. 

On ka muid teemasid, palvetan igapäevaselt kõikse vägevama poole. Vajan abijõude...naabrionu eest palvetamiseks.😥☔

Kurvastama paneb inimeste suur viha, kadedus ja ära panemise vaim...tahaks hõigata...kuid mõttetu...tavaliselt kurjad lähevad veel kurjemaks ja kui mõistusse ei ole antud aru natukest. 

Elu on suht kiire ja aktiivne. Siiani olevad noored sälud on veel müügis. Raske on tänavu aasta müüa. Oleks õpetatud hobused siis veel, kuid antud hetkel käe kõrval ja natuke   korde tööd. 

Viimane nädalavahetus sai osaletud  Tihuse ratsaorienteerumisel. Seekord ei läinud me mitte oma hobustega, pigem rentisime sealt koha pealt. 

Imestasin, et sealsed eesti tõugu hobused on väga hea kõrgusega. Mis sõbivad igas mõõdus ja kaalus ratsanikule. Minu hobuseks sai Voila. Tegelikult ega mul hetkel noort hobust peale Assot rohkem pole eestlase. Siis ristand Luna, keda hetkel proovin müüa. Vaja ju vähendada. 

Järgmine aasta kevadel plaan Albert maha müüa. Hetkel on tekkinud kahtlus, et Kellukas on taas varsa ootel. Igal juhul jälgime.

Rahvas kui ei ole huvi trennis käimise ja matkamise vastu. Eelistan tööd teha. Siis hakkan ennast siduma teiste töö kohustustega.

Pole mul mõtet lihtsalt aega tühjalt raisku lasta.

Peab ette võtma kahe kinnistu vahele tugeva püsitara ehitusega. 

Mu kodu on seal, kuhu panen pea maha. Reedel kui oli minek Velisele, mööda vanu tuttavaid metsaradasid. Meenub alati enda ja tuttavate lastega veedetud ajad. Missugused ilmad on meid saatnud. Oktoober ei tohiks kedagi üllatada. Tegelikult Velisele läksin ikka sellise usuga välja, et ehk ikka ilmataat ei näita seda hullemat nägu. Kuid olime valmistunud ka hullemaks stenaariumiks.  

Laada korraldaja mure pluss Jürgen Kusmini veel enne platsilt lahkumist toonitamine, et võime minna koolimajja ööbima. Kuid minu eelistus jäi hobuste lähedusse jäämine. Hobused võivad üksi jäädes jalga lasta.

Kõige suuremaks tuul ja vihm keskköö paiku. Siis sai kontrollitud veel hobuseid ja telgi kinnitusi. Magada oli mõnus ja soe. Hommikul oli raske magamiskotist tõusta. Kuna läbi telgi seina kostis mitme inimese sammu müdin ning eestikeelne vestlus hobustest, mis pani juba kotist välja ronima. Seni kui ma telgi uksi avasin tahtis Fryk vägisi telgi uksest sisse ronida. Tegi eriskummalist häält nagu oleks teda erutanud võõraste inimeste tähelepanu. 

Frycis taastada rahulolu, andsin mõlemale müslit. Ja Fryc oli sellest sestist nii vaimustunud, et lootus oli veel oma pugejaliku käitumisega telki mahutada. Miks sai valitud just sellised hobused...Fryc lõhub viimasel ajal palju aedu. Isegi ei mõika kui mingi periood vooluga aias on. Oleme lihtsalt otsinud jõukohaseid tegevusi ning eraldada indlevatest märadest. Märad kellel ind esile tuleb, on nii hullud ühe ruuna järgi.

Vahe peal jättis Fryc oma lemmik haaremi märad kus see ja teine, üritas dzentelmeni mängida ning võluda oma graatsiliselt sportlasliku hobuvälimikuga Narcissa poolehoidu...Narcissa kes hetkel peaks enda sisemuses teist pisikest sama tõugu kasvatama on näidanud vastumeelset huvitatust Fryci pingutustele...