Eilne üllatus.

Eilse päeva õhtul sain tütrelt teada, et üks kana on õues. Mul käis südamest tuline jutt läbi...ma just lasin Mäxu õue...ainus mõte hakkasin riietumise käigus juba musta tsenaariumi heietama, et ees ootab ära söödud kanast ainult sulepuru...ja muidugi abituse tunne, miks ma ei lugenud kanu üle...

Õue jõudes, jooksis rõõmus Mäx kohe mu juurde kes tuli teavitama, et ta leidis mu kadunud aarde ja hoiab lihtsalt silma peal.

Leidsin kohe Mäxu abiga põgeniku, kes oli leidnud endale sügava lume ja ei osanud edasi ega tagasi liikuda. Sain põgeniku kätte, tänasin Mäxi suure abi eest oma tähelepanelikkusega. 

...täna hommikut alustasin üle mitme aja siis lume rookimisega. Auto, õue jne...siis õue linnud, ja kanad, pardid. Olles saanud eelmine aasta teada, et eraldi müüakse kanadele (sõltuvalt vanusest) söötasid, siis minu tellimus või ostmisel arvestatav on munakanade sööt pluss söödavilja terad. Partidele sama, kuid nad tahavad päevas ka rohelist lisaks kuiv söödale. See hasart mis neid kohe haarab on võimas. Panen natuke salatit ka vette siis on neil mõnus lödistada.

Iga päevaga valgem, nii mõnus. Elu veereb aina kevadesse. Igal aasta ajal on oma võlu. Eile käisin realiseerisin tütre kingitud kinkekaardi Primusele. See 45 minutit oli väärt seda ettevõtmist. Teada saada oma nõrgad ja tugevad küljed (treeneri oskuste arendamiseks väga hea teada). Sain kaasa häid näpunäiteid mida oma probleemsete külgede lahendamiseks harjutusi teha. Soovitan seda paljudele, kes otsivad paremat kontakti hobusega. Iga järgmise hobuse poni välja õpetamisel on mu soov, et oleksid pehmed ja tundlikud käsitleda.

Primus ehk siis ratsutamise simulaator.

Istaku, ratsemete ja sääre töö tulemuse vaade. Paari kuu pärast lähen jälle proovima, siis tahan näha oma probleemides tulemust. 

Tundub, et tulihobuse aasta algus on olnud värvikas.

Mitmed erilised inimesed pöördunud meie poole eriliste soovidega. Võtab lihtsalt sõnatuks ja ajab muigama, mille peale annab tulla.

 Mõned päevad tagasi küsiti, et tuleks teeks omale küttepuid (teadlik inimene, et võin anda ka mootorsae koos küttega). Kuid kehtestasin sõnumiga ei paku sellist teenust. Tegelikult kahju noorest inimesest, kuid minu soovitus kui oled täisealine mees mine tööle...(mainin tegemist üli laisa mehega), kes täitsa poisike. Kelgib atvga, kuid ütlen ega kelkimise ja tühjade taskutega kaugele ei jõua. Mina ei laenaks sellisele mitte midagi, olles märganud kui palju utoopilisi lapsikuid tegevusi on teinud...ei ja veelkord ei. Nüüd on see aeg, kus inimene peab hakkama ennast tõestama. Kui ma näen, et noorel inimesel puudub kindel siht ja eesmärk. Pooleli jäetud asjad, ei tekita usaldust, siis lühikesed hooajalised tööotsad, tööpakkuja tagant kütte vargused, need kõik on punased lipud (ise rääkis).

Selle loo tõestuseks mainin, et liiga palju juttu enda oskuste kohta. Pakkusin kolm aastat tagasi tööd teha ja isegi siis ei suutnud ta ühtegi tegevust korrektselt lõpetada, pigem tekitas kaoseid läbi oma enese probleemide (kiiruse ületamise tõttu võeti ära juhtimisõigus, politsei oli siis tema meelest süüdi) emotsioonidest pulbitsev, üritas kõiki enda ümber tegelema oma probleemidega. Õnneks on mul head kehtestamis oskused ja kindlameelsed eesmärgid, siis eelis seisus olid ikka need mida olin endale ja lastele laagris lubadusena kirja pannud.

Ja kui ütlesin, et minule ei tasu öelda süüdistavates toonides politsei suunas halvustavaid märkuseid. Juhtum leidis aset 2023 meie kandis.

Mõtlesin enne pikalt kui seda siia blogisse postitan. Mul on aastate pikkune töökogemus erinevas vanuses laste, noorte ja täiskasvanutega. Töötamine julgeoleku süsteemis juba oma 20 aastat, tagades turvalist keskkonda on andnud oskuseid märgata sügavaid ja varjatuid normaalsest käitumisest kõrvale  kaldeid.

Hetkel minul pooleli koolitus mis käsitleb vägivalla ohvrite nõustamisega. Ees seisab treeneri koolitus. Tänavu aasta suunan enese harimisele. 

Oleme arutlenud, et millal Fryc siis trenni võtta, ta lausa nurub. Fryciga tegin eile siis selliselt, et hõikasin. Lasin sisse, Kellukale seltsi pakkuma. Viisin ühe väikse ämbri täie leiva saia kuivikuid. Olen häppi, et tänavu aasta seda jälle jätkub.

  Olen saanud rohkem noortele maatööga või vanema hobuse kõrvale võtta nooremaid. Näit Asso eelistab kindlalt ühte vanemat poni. Vimbu sobib  kokku Kelli või Albertiga. 

Teebat ei saa ühegi noore hobusega kokku panna. On täielik isiksus, ehk siis omab isiklikku ruumi, kuhu laseb lähedale valitud Hobukamraadid. Kaugel see soe aeg enam on, siis minu ,,hobutütarlastel" ooo jaa silmad meessoo esindajatele jätkumas. Eelmine aasta ei jõudnud neid ära naerda, et mismoodi ruunad omale märadest haaremeid valisid.

Teise kopli hobustel oma karja hierahia paigas ja noori ei võeta väljas pool aeda kergelt omaks. 

Hõissa vastlad, hetkel teen ainult nendele, kellele olen aastaid teinud. Täna käisin Kabala lasteaias. Pidin liikuma vankriga, asfalt teed paljad ja üksiti saaniga sõitma minnes oleks see jama olnud. 

Albert õppis Kellukalt vedamise oskuseid.

Meite vastlapäeva pilt.

Grupid suured pole, hetkel pole mul sellist suurt hobust, et rakendada suure ree ette. Vimbu on kasvamas ja eks ta tajub oma jõudu, nii mööda minnes. Varju alune tahab pidevalt taastamist. Mõtlengi, et milline ehitis sobib raskeveokale. 

Kodus keetsin siis ühe seakoodi. Mõnusaks õhtu ampsuks kodulistele.

Pardud ja kanad said jälle salatit. Aga hea on vaadata nagu väikseid õnnelikke lapsi kes on saanud kommi koti kätte. Nad lähevad elevile ja jooksevad veekausi ja toidukausi vahel. Nähes nende isukat plagistamist. Ja kui ma väheke aega nende tegemisi jälginud, siis tullakse nuruma sülle saamist. Ütlen ühte, et tibust peale neid nii hoitud nagu silma terasid...

siis miks on maailmas nii palju kurjust...? 

Külmad ilmad jätkuvad, kuulen juba siit ja sealt, kuidas nurisetakse külmade ilmade osas. Muidugi kütmine on tüütu, aga kui järjepidevalt teha, on puude kulu väike. Kui tubade soojus kütmise järgselt 25 saab on ok. 

Täna hommikul olles pardudele söögi poolist viimas, siis tuli meelde poes käies, kuid salati unustasin. Täna sai sõbrapäeval minu ema sünnipäevale minna poes käigu järel hankisin pardudele salatit. Õhtul koju jõudes jagades, kus kohe mõnuga nokkapidi kohe nosima hakati.

Käisin täna hommikul Saku rabametsa terviserajal suusatamas. 2 korda 6,5 km rada kaks korda suusatatud. Kahju on see, et praegu ei pääse 7,5 km ringina läbima seoses Rail Baltica ehitusega.

Pidasin pea terve eelmise nädala  väikse pausi oma anaeroobsetes treenigutes v.a. laupäev kus ma käisin kahel korral maastikul hobustega. Ja muidugi kolmapäev lasteaias. Seletamatu väsimus, suur ootus puhkusele. Natuke eemale tõmmata linnas käimistele.

Loomad rõõmustavad ehk siis endalgi rõõm suhelda kõikidega. Leida suhtlemiseks sobiv aeg, viimane leida partidele nimed. Nad on mul ülivõrdes võrratud tegelased. Näit hommikul süüa ja vett viies, hõikan ,,pardud" ja kohe kahe häälne hõiskamine vastu. Saanud sisse, kohe nõutakse tähelepanu ja ikka avaldatakse soovi salati järele. Täna jah mul polnud neile anda. Istusin nendega võtsin korda mööda sülle.  Siis lisasin pool pakki höövli laastu allapanuks. Nautisid täiega, et ma nende seltskonnas viibin. Nad nagistavad riietes ja vaatavad usaldust täis pilguga, et mis ma nendega ette võtan. Ma olen andunud nende fänn. Tahaksid õue, aga räägin, et mida nad vaesekesed teevad külma lume peal. Peavad veel siseruumides aega veetma. Loodan homme poes käies tuua neile salatit.