30. juuni 2009

Aastaringi seitsmendal kuul on maakeeli mitmeid nimi: heinakuu, heinategemise kuu, hainakuu, haanákuu, suvekuu, karusekuu, hoolekuu, hobusenoogutuse kuu. Laenatud nimedest käib lisaks juulile heinakuu kohta jaagupikuu, jakobipäevakuu, jaakapäevakuu, jaagapäevä kuu ja olevipäevakuu nimi.
Juuli ehk juni nimi on laenatud vene või saksa keele vahendusel ladina keelest ning on pyhendatud sellel kuul syndinud Julius Caesarile.
Soomlased nimetavad heinakuud ametlikult heinäkuuks, mils tähendab samuti kui Maavallas heinategemise kuud.
Maakeelsed kuunimed ytlevad ennast oma maal ise toitva rahva kiire kesksuve kohta muudki. Tööinimesel on siis palju hoolt. Karusekuu tähistab kõige kuumemat aega, mil tyytud putukad panevad hobuseid lõputult pead noogutama.
Heinakuu päev kingib aastaringi kõige soojemad ilmad. Kõik see ilm kihab elust. Linnupojad harjutavad lendu ja vanalinnud uueks pesakonnaks. Õhk ja maa kihab kõiksugu mutukatest. Aasad on täis kirjeldamatut õiteilu, mis nagu võluväe on ilmunud veel kollendavatele väljadele. Valmivad oma maa marjad ja aedviljad.
Pimenevad õhtud annavad kuu lõpupoole aimu lähenevast sygisest. Arvatakse ka, et heinakuus läheb aeg mädaks – haavatud ja laokile jäetud asjad kipuvad kergesti halvaks minema.
Heinakuu pyhad
Heinaleedo, 02.07.Karusekuu esimese päeva õhtul, s.o heinaleedo laupäeval, tehakse mitmel pool tuld. Heinaleedol (Virumaal ka Uku pyha), on yldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab Ukut. Heinaleedol tehtud kuhjad syytab piksepoeg põlema või lööb pikne koguni kuhja koos heinalistega kiviks. Pyhal tehtud kuhja võib ka vesisaabas ära viia, seegi on taeva karistus. Vesisaabas ähvardab heinaleedol merele läinud kalureidki sest see on ka randlaste kalapyha.
Ukupäevast pikemalt
Karusepäev, 13.07.Karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev, on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust alates kukesammu võrra lyhemaks ja kätte on jõudnud aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks.Heinapyhana pole karusepäev rahvapärimuses kaugeltki mitte nii tähtis kui eelnenud heialeedo ja järgnev jakapäev. Piirkonniti ja mõnel pool isegi taluti on aga karusepäeval heinateost hoidutud kyll.Karusepäevast pikemalt
Jaakapäev, 25.07.Jaakapäev on Maavalla tähtsaim heinapyha. Lõuna pool peaks selleks ajaks olema hein tehtud ja valmistutakse uudseleivaks. Kartulid ja aiaviljad on valmimas. Tapetakse lammas ja tehakse putru.Jaakapäeva pärimust
Jakepäev, 29.07.Rahvakalendris on jakepäev maa lääneserva ja saarte pyha. Koos mõni päev varem oleva jaakapäevaga on jakepäev yks heinaaja lõppu ja viljalõikuse algust tähistavaist päevist. Jakepäeva peamiseks tavaks on tavaliselt lamba, aga mõnikord ka mõne muu looma anniks tapmine ja söömine. Seeläbi edenevad teised loomad paremini.Jakepäevast pikemalt

27. juuni 2009

Esmaspäeval saab toodud hobulaagrist (Sillaotsalt) oma neli hobust ära. Nüüd ju vaja intensiivset tööd, et kui minna ülevaatusele. Kas võistlema jõuame, ei oska öelda. Augustis Varbolas toimuvale Puupäevadest tahan küll osavõtta. Meeldib kuhugile välja sõita, olla looduse keskel eriti mis puudutab metsaga seonduvat.
Augusti lõppu on mul planeeritud üks kolmepäevane ratsamatk veel. Lastele, kes mul kooli lähevad, et oleks neil mida rääkida. Eks paistab kuidas see õnnestub. Mõte liigub, kuid tahaks midagi pikalt teha.

14. juuni 2009

Eilne päev oli sajurohke päev. Oli äikest ja oli päikest...
Sai ka korra Sillaotsal käidud vankrit ja hobust liigutamas. Hetkel seisab ees järjepidev trenn kahele noorele hobusele. Üritusi, millest osa tahaks võtta on palju.
Sellel aastal 13. augustil vaja viia vähemalt neli hobust, et hindepunkte saada.
Juulis 18.kuupäeval tori hobuse päevale - "oma vana prouaga" ehk siis puhtatõulise tori märaga, kes on mul kõige eakam hobune majas.

6. juuni 2009






Amanda oli sel päeval üks armastatud tegelasi pisipõnnide ja täiskasvanute ees.

Vahepeal sai Amanda kurjaks ja tahtis näidata iseloomu kõikide peal. See oli uudne kogemus ühele väiksele hobulapsele.Sellest siis ka hetkeline stress...

Süva lihased ja milleks on neid vaja.

  Süvalihased on väikesed lihased suurte lihaste all. Tänu nende toele vaagnavöötmes, lülisambal ja õlavööl saame seista püsti ning ringi ja...