26. september 2009

Inimest aitab kõige enam ravida hobuse kõnnak (6) 01.08.2008 09:27Grete Naaber, Pärnu Postimees -->
Ere Raudsepp (36) on seni teadaolevalt ainus diplomeeritud terapeut Pärnumaal, kes valdab hobuteraapia saladusi ja ravib praegu 20 last.


Ratsutamisteraapia on täiendav teraapiavorm füsio-, tegevus-, kõne- või psühhoteraapiale. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees
p {line-height: 15px;}
VIIMASED KOMMENTAARID
Veel rangis jalgadestRangis jalgade müüt on tekkinud väga lihtsalt. Tavaelus ei kasuta inimene reite sisemisi lihaseid ja...Pealkirion väga eksitav "Inimest aitab kõige enam ravida hobuse kõnnak". Kas tõesti on hobune kõigist kõige...
Teised kommentaarid
Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna füsioterapeudina lõpetanud Ere töötab SA Pärnu Haigla statsionaaris taastusravis, 2006. aastal sai ta ratsutamisterapeudi paberid, kirjutab Pärnu Postimees.
Tartu ülikool koostöös Türi tehnika- ja maamajanduskooli ning Eesti ratsaspordiliiduga on kaks aastat koolitanud ratsutamisterapeute ja -instruktoreid. Terapeudiks pürgijal peab eelnevalt olema tervishoiualane kõrgharidus.
Kes on muidu hobuinimene, saab kursustelt ratsutamisteraapia instruktori kutsetunnistuse. Kokku koolitati 2005. ja 2006. aastal 33 terapeuti. Instruktoreid on peaaegu poole rohkem.
Ere ja ta elukaaslane Taavi Saarnak peavad Jõulumäel Värava talus hobuseid selle aasta kevadest. Mõlema jutu järgi on tänavu neil esimene tõsine raviaasta. Taavi abistab ses ürituses Eret hobuse talutajana.
Viiene Grete naudib sõitu
Esimene väike patsient sel päeval, kui Erele külla läheme, on viieaastane Grete. Ta tuleb ratsutama juba viiendat korda, saatjaks nagu ikka ema Egle. Gretel ei kuula üks kehapool sõna ja ema üritab arstide soovitusel katsetada ratsutamisteraapiat.
Ere ja Taavi oma lapsed Ethel ja Evert uudistavad hoovil toimuvat pealt, väiksed silmad pärani. Hoovil nosib rohtu pisike shetlandi poni, kellel Ere ütlust mööda ratsutavad kõige väiksemad. «Aga teeme ka vahetust – väiksemad ratsutavad suurel ja suuremad väiksel hobusel,» lisab ta.
Ere suunab nüüd pisut häbeliku Grete loomale vajaminevat varustust võtma. Samal ajal tegeleb talutaja Taavi liivakarvalise eesti tõugu hobuse Repsi nii-öelda soojendusega – jalutab piirde-aiaga alal ringi, enne kui teraapia algab.
Et Grete saaks hõlpsalt hobusele selga istuda, on ehitatud puidust kõrgendus, mille juurde Taavi Repsi toob.
Varustus toodud, küsib Ere, mis järgmiseks teha. Grete võtab puhastusharja ja hakkab looma külge nühkima – kord ühe, siis teise ja lõpuks mõlema käega. Niimoodi järk-järgult tutvuvad laps ja hobusest ravija, kuni tuleb aeg, mil Grete tohib tuua sedelga (spetsiaalne sangadega teraapiavöö sadula asemel) ja selga istuda.
Ere korrigeerib hobuse seljas lapse istumisasendit. Siis kõlab lapse suust maagiline sõna: «Sammu!» Reps hakkabki astuma, Taavi talutusnöörist kinni hoidmas ja Ere lapse selga toetamas.
Grete nägu väljendab rõõmu ja uhkust: tema käsu peale hakkab suur loom liikuma!
Ere ütleb selle momendi lapse enesetunde jaoks väga olulise olevat, et just tema käskluse peale niisugune suur loom nagu hobune astuma hakkab. Mõistagi aitab Taavi talutusnöörist pisut kaasa.
Väike Grete kõigub hobusammu taktis, paneb end siis kõhuli kõikuma, seejärel keerab hoopis ringi, seljaga Repsi pea poole. Ka selline tegevus ja asendi muutmine on ravis vajalikud. Kokku kestab teraapiaseanss ligi tunni, mille jooksul saab laps hobuselt palju positiivset energiat.
Võib sündida uus uurimustöö
«Kõige rohkem mõjutab inimest hobuse kõnnak. Hobuse astumisest talletab ratsutaja sellise liikumise mustri, mis on sarnane inimese kõnniga. Ratsutaja vaagen liigub ette ja taha, küljelt küljele, see mõjub omakorda ülakehasse ja inimene, kes pole kunagi kõndinud (näiteks liikumispuudega inimene), saab hobuse seljas teada, mismoodi on kõndida,» rääkis Ere. Nii mõnigi laps on Erele pärast hobuse seljas olemist öelnud: «Noh, nüüd ma tean, mismoodi kõnnitakse.»
Ka need, kel esineb traumajärgne alakeha halvatus, saavad õige tunnetuse kätte.
«Kui tavaliselt on nii, et aju õpetab alakeha, hakkab ratsutamise puhul alakeha õpetama aju. Impulss, mis tuleb jäsemetest, vaagnast, keha liikumine hobuse seljas – kõik see jõuab ajju,» selgitab Ere.
Tegemist ei ole imeraviga, aga kindlasti parandab ratsutamine tasakaalu. Kehaasendi korrektsioon kergendab kõnni energeetikat – inimesel on kergem uuesti kõndima hakata, ta teeb seda õigema liikumismustriga. Ses valdkonnas on tehtud mitu teaduslikku uurimistööd. Ere enda uurimistöö oli ratsutamisteraapia mõjust traumaatilise ajukahjustusega patsiendile.
«Uurimistöö tõi välja selle, et sammu pikkus läheneb pärast ratsutamisteraapiat normile. Üldjuhul, kui on tegemist tasakaaluprobleemidega, kõnnivad patsiendid nii-öelda väga laial baasil ehk harkis jalgade ja lühikeste sammudega – märk ebakindlusest, kui ei tunta end kõndides turvaliselt. Pärast ratsutamisteraapiat suureneb sammu pikkus, kõnnirütm paraneb ja kõnd ise muutub kiiremaks ning sujuvamaks,» tutvustab Ere.
Ere paneb kirja kõik muutused, mida ta ravialuste arengus märkab. Kes teab, ehk sünnib sellest uus uurimus, aga praegu ta sellekohast vekslit välja anda ei taha. Vara veel!
«Panen muutused kirja suure huviga. Põnev on vaadata, kui midagi paremuse poole läheb,» põhjendab Ere.
Erel on tiivustav kogemus ühe täiskasvanud noormehega, kellega ta tegi oma esimese uurimistöö ja kes eelmisel aastal taas ravile tuli. Erele teatas ta: «Oh, ma saan juba trepist üles käsipuust kinni hoidmata. Ka ei kuku ma enam nii palju.» Noormehe jaoks oli see suur saavutus. Niisama suur oli nii tema kui Ere rõõm sellestki, kui õnnestus kümme sammu joosta.
«Ta demonstreeris mulle, lennufaas oli täiesti olemas,» avaldab terapeut.
Noormehe raviteraapiat tegi Ere oma hobuste puudumisel kõrvalasuva talli suksudega.
Teraapia ei ole üksi hobuse seljas istumine, vaid näiteks lapse tegevuski – toob valjad, ulatab sedelga, puhastab hobust. Laps õpib ratsutades tunnetama oma keha ja käelise aistinguga hobuse karva, lakka, soojust. Mõni näeb esimest korda elus hobust ja õpib üle saama hirmust suure looma ees.
«Selle raviga on täheldatud muutusi isegi kõnes – liikumine on rütmiline ja kõnegi on ju rütmiline. Paljudele on siin toimuv eduelamus ja eneseületamine, mis annab enesekindlust,» jutustab Ere.
Ratsutamisteraapia on täiendav teraapiavorm füsio-, tegevus-, kõne- või psühhoteraapiale. Terapeutilist ratsutamist soovitatakse ka inimestele, kes on jõudnud eluga ummikusse ja kellel on probleeme iseendaga hakkama saamisega.
Vana-Kreekas taastusid sõdurid
Esimesed dokumendid ratsutamisteraapiast või ratsutamise kasulikust mõjust inimesele pärinevad 5. sajandist enne Kristust. Hobuse ravitoimet kasutati Vana-Kreekas ja Vana-Roomas haavatud sõdurite taastamiseks – nad pandi hobuse selga kas lamama või istuma. Avastati, et see aitab kaasa tervenemisprotsessile ja mõjub emotsionaalselt hästi.
Tõsisemalt hakati raviviisi kasutama 1775. aastal, kui ilmusid juba sellealased esimesed teaduslikud uurimused.
«Praegu viljeldakse ratsutamisteraapiat enam kui 30 riigis,» teab Ere. «Paraku ei ole see ravi Eesti haigekassa hinnakirjas, isegi mitte rehabilitatsiooniteenuste hinnakirjas. Lubatud on küll, et aastaks 2008 saab teenus hinnakirja, kuid siiani seda pole.»
Et puuetega laste vanemail napib raha – tuleb ju lapsega kogu aeg igasugustel protseduuridel käia –, saadakse rahalist abi projektide toel. Nii on väikese Grete ema väga tänulik telesaatele «Tantsud tähtedega», mille poole lapsevanemad omaalgatuslikult pöördusid. Nüüd võivad nende silmarõõmud saatega kogutud toetusraha eest ratsutamisteraapias käia.
Ere nimetab teisigi toetusprojekte, üks neist on näiteks hasartmängumaksu nõukogu. «Tänu projektidele kulutavad puuetega laste vanemad vaid niipalju, kuipalju läheb siiasõidule,» ütleb ta.
Kuidas pääseb ravivajaja ratsutamisteraapiasse? Ere selgitab, et koos taastusraviosakonna juhataja Kaja Elsteiniga vaatavad nad haiguslood läbi ja nende põhjal otsustavad, kellele võib seda soovitada. Iga puude ja haiguse puhul ei ole ratsutamisteraapia soovitatav, mistõttu on eelnev nõupidamine teiste arstidega lausa hädavajalik, et ei tekiks hilisemaid komplikatsioone.
«Kõige targem on tulla ravile arsti soovitusel,» kinnitab Ere.
Meie lahkudes lehvitab väike Grete hüvastijätuks hoogsalt käega, ise Repsi seljas edasi-tagasi kõikudes. Laps naerab.

25. september 2009

Toimus Eesti esimene erivajadustega laste ratsutamisvõistlus 15.09.2009 Kalev.ee - Lemmik.ee 09:

Võistlus koosnes ka osavusmängudest hobustel. Foto: Kalev.eeToimus Eesti esimene erivajadustega laste ratsutamisvõistlus 15.09.2009 Kalev.ee - Lemmik.ee 09:26
Möödunud nädalavahetusel leidis Harjumaal Kukrumäe Ratsatalus aset Eesti esimene erivajadusega inimeste ratsutamisvõistlus. Sündmusest võttis osa paarkümmend last kõikjalt üle Eesti, kirjutab Kalev.ee.
Võistluse idee ühe algataja ja korraldaja Marit Künnapuu sõnul oli võistlusel osavõtjaid oodatust rohkem. „Osavõtjate rohkuse muudab erakordseks asjaolu, et lapsed olid valmis oma tavapärasest keskkonnast välja tulema ning võõraste hobuste selga istuma. See on märk suurest vaprusest ning näitab kõigi osalejate tõelist kiindumust ala vastu. Loodan, et see erakordne ettevõtmine paneb aluse invaratsutamise ala tekkeks Eestis,“ ütles Künnapuu.
Võistlusest võtsid osa ratsanikud, kes suutsid ise, hoolimata oma puudest, hobust juhtida. Erandina oli lubatud suulise kaudu kõrvalt aidata nägemispuudega sõitjat. Skeemisõidule andsid hinnangu terapeut, puuetega inimeste ratsutamisinstruktor ning koolisõidukohtunik. Hinnati osaleja füüsiliste eelduste ning toimetuleku seost ning oskust sportliku poole pealt.Võistlus koosnes kolmest alast: koolisõidu skeemi sõitmisest, voltižeerimisest ning osavusmängudest hobustel. Osalejaid tuli võistlusele nii Tallinnast, Haapsalust, Pärnust kui Tartust.
Kõik osalejad said auhinnaks roseti ning hinded, mis on ette nähtud ainult omavahel arutamiseks ning lapsevanemate nõustamiseks.

19. september 2009


Tõrasoo looduskaitse alal.
Eilne päev kujunes meil, oma näoliseks. Hommikul sai ühel kohalikul võetud kartulit. Tunnike puhkus ning siis saduldasime ratsud. Kaasa tulid esmakordselt Joel ja Laura. Sadula sai selga kuus suksut. Muidu õhtu oli võrratu, soe sügis päike soojendamas ning meie reisiseltskonda ustavalt saatmas Pipi.
Kartsin ees olevat retke nati. Mõned kohad vesised ja pehmed, kui palju võib risu sihitidel
Kui koju jõudsime, oli juba pime väljas.
Lõpuks ometi, mu südame igatsus sai jälle teoks.

17. september 2009


Kultuuripärandi objektide kaart.
Objekte on piisavalt, mida silmaga näha.
ajaloolised looduslikud pyhapaigad - mõisted ja näited

Maarahva ajalooliste, looduslike pyhapaikade all mõistetakse usulise tähendusega paiku (kinnismälestisi), mille maa-ala ja objektidega seostub ohverdamisele, palvetamisele, ravimisele või muule usulisele tegevusele viitavaid pärimuslikke, ajaloolisi, arheoloogilisi ja muid andmeid.
Mõni näide Eestis levinud pyhapaigatyypidest ja -nimedest:
(h)iie-nimeliste algupäraste kohanimedega paigad: hiis, hiiemägi, hiiekoht, hiiesalu, hiiepuu, Iie, Hiierdi, Iiemaa, Iijemets, Hiietukk, Hiiesalu, Hiielaan, Hiietammik, Hiiemännik, Hiielepik, Hiiekuusik, Hiiepihelgas, Iiekõiv, Iite mänd, Iijemää pärn, Iijepärn, Iijejalakad, Iije kynnabud, Hiiekivi, Hiieallikas, Iijeallik, Iiejõgi, Hiieloik, Iiejärv, Hiiekaev, Iie paju*, Hiieauk, Iieoru, Ijemägi, Iijealliku mägi, Iidemetsa mägi, Hiiekingu, Hiiepealne, Hiiealuse seljandik, Iiukaldad, Hiiekallas, Hiierind, Hiiepangad, Iissaar, Suur- ja Väikehiis (soosaared), Iissaar, Iie kari, Iiearu, Iiealune, Hiielage, Iissoo, Iieaid, Hiietantsijate koht jt.
Teised pärimuslikud looduslikud pyhapaigad nagu:Kivid: ohvrikivi, pyha kivi, Urikivi, Ukukivi, Tõnnikivi, Moaljakivi, Maa-aluste kivi, Arstikivi, Tervisekivi, Tohtrikivi, Tõnnivaka kivi, Nõiakivi, Palvekivi, Kalevi kivi, Lesknaiste kivi, Orjakivi, Helsekivi, Kilgikivi, Pyhakivi, Kivijumal, Väljajumal, Tondikivi, Hiiekivi, Iiukivi, Liukivi, Kitsekivi, Piimakivi, Taarikivi, Võnnukivi, Alakivi, Meeksi Jaanikivi, Vananaiste nutukivi, Juudakivi, Kuradikivi, Kurikivi, Trepikivi, Tohtrekivi, Iivakivi, Palvekivid, Ohutamiskivi, Neitsikivi, Ogolikivi jt.
Vared: ahivare, kivivare, ahevars, Toolse keldrivare, Urrivare, Taaravare, Reovare jt.
Metsad: Pyha mets, Pyhalepik, Lehmja tammik, pyha Sarapselja mets, Tyyra ehk Taara kuusik, Räästa pihlis, Ahtemetsa, pyha kasesalk jt.Puud ja põõsad: ohvripuu, pyha puu, ravipuu, ohvripõõsas, Sandikuusk, Ohvritamm, Ylendi äbajumal, Tammelauri tamm, Pyhaliistu tamm, Tennyspettäi, Virvekõiv, Andepuu, Jällikõiv, pyha remmelgas, Kalmu männid, Raademetsa mänd, Toora tamm, Pyhamänd, ohvri toome põesas, Pyhalepp, Paise lepp, Pyha pedajas, pyha paju, pyha Uku tamm, maahaldja põõsas jt.Allikad: Silmaallikas, Raviallikas, Ohvriallikas, Pyhaallikas, Hiieallikas, Terviseallikas, Vastapäeva allikas, Ilmallikas, Kärdu allikas, Lavi allikad, Imeallikas, Viinaallikas, Lähte allikas, Nõialäte, Kylmaallikas, Silmaveeallikas, Tervisekaev, Memmeallikas, Päevaallikas, Siniallikas, Õrte allikas, Kuldallikas, Vähjaallik, Veriläte, Armuallikas jt.Ojad, jõed: Pyhajõgi, hiiejõgi, Hiieoja, Iiuoja, Uku oja, Rootsioja jt.Järved, veesilmad: ohvritiik, Silmissoodi tiik, Tondilomp, Pyhajärv, Silmajärv, Ahitse järv jt.
Piirkonnand meres: Mari kakk Panga pangal, Iiebe jt.
Lohud: Missimätta lohk, ohvrilohk, Hiieauk, Tõnniauk jt.Mäed, kynkad: Palvemägi, Pyhamägi, Kujumägi, Ugurimägi, Jaanimägi, Maidomägi, Kalmatumägi, Kergomägi, Tennyssemägi, Päevapöörmise mägi, Reomägi, Annemägi, Salumägi, Tõotusemägi, Pudrumägi, Emandamägi, Killemägi, Tõõrimägi, Toorimägi, Jumalamägi, Kabelimägi, Surnumägi jt.
Saared: Uku saar, Suur- ja Väikehiis (soosaared), Iissaar, Hiiesaar, Pyhakari, Iie kari, Pyhade kare jt.Aiad: Pyhaaid, Tapuaid, Ohvriaed, puhas-paik (ohvriaia kohta), Pelli aed, Kummi nukk jt.
Reokohad: Reo, Reokivi, Reomägi, Risumäe auk, Risuauk Reovare jt.Ristipuud: yksikud ristipuud ja ristipuumetsad, ristipettäi, ristitamm, ristikõiv jt.Muud looduslikud paigad: kalm, kabeliaid, kabeliase, ohvri paik jt.

* paju – madal vesine koht
Pärimuskultuur Purkus. Maavallakoja vanem Ahto Kaasik
Meie hiied, allikad, kivid jne.
On üks etapp, enne kui meie esivanemad ristiusu vastuvõtsid.
Ahto poolne ettekanne Purku endises koolimajas oli väga sügavmõtteline ning paeluv kohal olijale. Ahto on andnud oma hinge ja südame pärimuskultuurile ja võtab vastu kõike ning püüab talletada, mis puudutab hiisi, pühasid paiku, kummardatud kive. Tuues päeva valgele kohti, kus kajastub minevik oma müstilisuse, pühaduse ning talurahva hingestatuse.

15. september 2009

Päev oli täna kiire, kui veel juhtub graafiku alusel töö öö veel ees seisma,siis seda enam on see kuidagi kiirelt mööduma.
Koristasin, vedasin hopadele karjamaadele vett. Tõin ära kolm suksut Lepatriinu maaüksusest, et panna nad kõik kokku. Ohsaa kus läks galopp ja taga ajamine (Desmona ja Bas Danse) - Teeba ja Teele on oma moodi fruktid. Kui karjas juhtub olema võõras või võõrad loomad, siis omaks võtmine toimub väga aeglaselt just nende poolt. See looma psühholoogia on nii huvitav, siis inimese poolne hinnang loomakäitumisele võib olla ka vastupidine. See selleks,aga sabad seljas kihutamine kestis oma paar tundi. Samas lahe oli vaadata, Teele ja Teeba väga sihikindlat tagaajamist, kuidas nad veel nautisid seda.
Üks päev kui ma hommikul hobuseid vaatasin, siis Teele solvus (ta on mu üks lemmikumaid, ma ei tea, kas hobune seda tunnetab - oletan), et ma temaga kohe esimesena ei suhelnud. Tahtis mind näksata (tabasin ta meeleolust selle).
Täkud said täna uue karjamaa, homme vean ka jootmisvanni.
Vaja osta lakukive, mineraale, siseparasiitide tõrje veel teha.

10. september 2009

Laheee, yeee, mis teha. Hommikul ärkasin varakult, püüdsin teha midagi enne olematut...

9. september 2009

Nädalad septembrikuus kihutavad kohutava kiirusega. Tänane päev lendas niimoodi mööda, et ma ei suutnud mahla keeta, koristamisest rääkimata. Juba Raplasse rattaga sõitmine vastu tuult kisub liikumis kiiruse 10 km/h ja aega kulub 15 km läbimiseks siis pea tund.
Käisin pangas, siis kontrollisin kontot, meenus ühel hetkel, et naisettevõtjad pidid ühel päeval kokku saama. Helistasin Annely Bauvaldile.
Korraks astusin läbi Vetarist, et osta mineraale ja koeratoitu. Siis koju tagasi, mulle tundus, et tuul oli nagu jällegi vastu. Õnn, et riietuse suhtes olin ettenäeglik.
Koju jõudes oli ikka nahk märg. Seljakotis tassisin oma 15 kg söödalisandeid.
Vedasin käsikäru ja piimanõuga veed hobustele erinevatele karjamaadele vannidesse.
Amanda tahtis ennast pesta, küll ta upitas nii ja naa pidi vanni. Kraapides esikapjadega vannipõhjas. Ta oli nii süvenenud oma tegevusse. Laheee...
Hopad on lahedad ...

4. september 2009

Algas kool, hobustel on puhkus nädala sees.Nädalavahetused on veel enne püsivaid jahedate ilmade tulekut kiired ja toimekad ning matkadele pühendatud. Sügisene mets oma ilus ja võlus lummab aasta ajast olenemata. Samas on metslooma lapsed suuremaks kasvanud ning võib tihedamini kohtuda metsas, lagendikul. Kohtumised on nii põnevad ja rikastavad emotsinaalselt looduslikku ümbrust.
Seen ja valminud pohlamari mõjub samblarindes, kui omaette looduse kunstiteos. Imetlen igat seent hoolimatta,kas ta kuulub söödavate või mitte söödavate seente hulka.
Eile hommikul hobuseid vaatamas käies. Vaatasin väikese Amanda silma, mis oli paistes. Pidasin aru,et pean selle väiksekese koos emaga koju tooma. Parem jälgida ja ravi osutada.
Täna oli silm juba parem, oletan, et see pisike oli oma silma nühkinud vastu puud, millest siis ka see paistetus. Määrisin veidi salvi välispidiselt, mis sisaldas antibiootikumi. Täna hommikul üle vaadates oli paistetus alanenud ja silm nägi normaalne välja.

Süva lihased ja milleks on neid vaja.

  Süvalihased on väikesed lihased suurte lihaste all. Tänu nende toele vaagnavöötmes, lülisambal ja õlavööl saame seista püsti ning ringi ja...