28. detsember 2015

Aasta lõpp on lähenemas...

Oh jõuluaeg, oh jõuluaeg...

Eilsel kallil jõululaupäeva õhtul tube koristades ning ETV esimesest programmist kuulates jõulumuusikat jälgisin ühtlasi ka lindtegelaste käitumist või reageerimist muusikale. Väga huvitava järelduse sain, mul on vägagi hea muusika maitsega linnud mõtlen nümfkakaduusid. Koristades ja jälgides linde oli põnev saada lindudelt põnev kogemus. Vahelduva eduga vahetasin kanaleid, et vaadata veel kas midagi põnevat jõulumuusika laadset saadet kuskil on. Oli ja needki laulud panid linde kuulama. Viirud sädistasid aktiivselt oma ette. Abikaasa lastega läks juba enne kuut kodunt ära. Mina ei viitsinud oma aega kuhugile mujale, kui loomade toimetamisele ja tubade koristamisele.
Võtsin enne jõulupeole minekut vaikseks jäämise oleku, et puhastada omi mõtteid ja olla kõigest sisemistest pingetest vaba. 
Üksi autoga Rapla sõites paraja kiirusega olin lihtsalt mõtetes endaga...
Ahjaa, sain teada ühelt ennast täis teismeliselt väheke külajutte... Naerma ajas, ja hea meel, külajutt selline, mis pole kunagi aset leidnud ega pole aset ka leidnud. Kes selle autor on või kes rääkis mind ei huvita. Mainin, et kui kellestki räägitakse taga, siis see inimene elab... kas kunagi räägitakse surnust inimesest taga ei... Hurraa, s.t. elan. Saadan tervitused mõttes tagarääkijale ning laske edasi täie rinnaga. Minu jaoks, mida tegelikult pole kunagi olnud ei paku pinget. Tean, kes räägib ja jagab seda negatiivse sisuga mõtteid, tahab teist maha tampida. Nojah, kui inimese elus valitseb alkohol peamise elukandja rolli, siis kas kõik jutt alati vastab tõele mida nad räägivad. Olen minagi nii mõne alko lembelise jota tühja loba eelnevalt ikka kontrollinud. Kogemused saadud ka maakonna äärealal töötatud aasta jooksul lüpsifarmist. Kus põhiliselt ainult naljkakaid ilma tõepõhjata jutte leierdati. 

24. detsember 2015

Kaunist Päikselist Jõuluaega.

Tänase kirjutisega sooviks, et inimesed märkaksid, mitte teha ligimesele liiga, kas varguse või teab mil moel. ... Jälle olin valel ajal vales kohas, kuid tänane kohtumine kuuse saagimise pealt... Lausa perega väljas, kurb tunne valdas, sest oletasin, et midagi oma ratsa retkelt imet otsima minnes.
Tabasin jällegi mitte paremate mõtetega, kuid seekord pigistasin silma kinni, jäin olukorras nõutult seisma ning vaatama sügavalt inimesi, kes erametsas omavoliliselt toimetasid. Küsin, miks ei peeta teise inimese tööst lugu. Tahaks karjuda, kuid miks peaks karjuma kellegi mõtlematute tobujusside pärast oma häält ära.
Kogu ratsutamise keskel püüdsin nähtut unustada, kuid mis peas see peas. Kogu mu puhas rõõm hajus rõõmutusse tühjusesse. Püüdsin leida igat masti loovaid ideid, mis aitaksid eemalduda nähtust. Kas see on jõulutegu...? Küsin miks?
Hobu Herta nautis mu seltskonda ja tegi mitmel korral galoppi. Ilm oli kena, tõeline jõuluilm.
Täna sai tegeldud Nordikuga mitmel alal, otsingus, ära toomises ja kuulekuse koolitamisega.
Nautis täiega oma mängulist, kirge ja fanatismi... tegelikult olen väga, väga, väga rahul koeraga. Viimane nädalavahetus tegime kolme koeraga 10 km jooksuringi, kohati, kus oli vaja, et koerad liiguks minu tempos ja kõrval, osutus suurepäraseks koostööks ja kuulekuses kõrgeklassiliseks. Nautisin koerte kaasa tegemist, kuigi jah Sassul jälle ülekaal probleemiks. Pean jälle hakkama suutäisi lugema, et oma kõrges vanuses liigse kaaluga oma elunatukest ei kaotaks.
Nümfkakaduud ja viirpapagoid harjutavad iga päev õhtuti sünkroon lendamist. Kui ühed alustada, siis teised lisanduvad järgmise ringiga juurde.
Pipit ma ei võta hetkel igale poole, peab jääma koju pidevalt, kui käin siis rihmastatult. Muidugi on Pipi kuulekas, kuid teatud etapini.
Meie piilud, õue täna lastes joostakse kõige pealt lombid läbi ja alles siis naastakse söögi lauale. Vahel külalised peavad mu pekinglasi aga hanedeks... naerma ajavad. Viimati kitsedega Raplas käies, pidin pidevalt inimestele meelde tuletama, et tegu ei ole sokkudega ikka noorte kitsetüdrukutega, kuid mainin mõttetu tegevus.
Profisportlased...
 
Aastate tagune lugu, aastal 2010 veebruar 25. Kui tõsteti 3,5 m sügavusest kaevust välja meie pere üks lemmik sporthobuseid, passis oli kirjas poni. Nüüd elab juba mitmendat aastat Soomes sporthobuse elu Vihdin tallis. On tubli hobune sealgi. Muidugi mälestustes elab edasi samas interneti ajastul saab olla kursis kõige tegemistega. Nii on meilgi teada, kuidas Paulal Soomes läheb. Hämmastav, kui kiirelt aeg kaob käest.
                                                          Sassu üle kasvanud soenguga

20. detsember 2015

Oli lumi, kuid enamuses ajast sajab vihma ja õues eksisteerib pime kevad. Käisin täna kolme koeraga 10 km jooksuringil. Sass on ülekaalus, peame tiba maha võtma. Hobusepidamises on ilmad suurepärased, kuid mingit teenust teha nojah. Pole tellijaid ei ole ka külastajaid enam nii suurelt turismitalus olnud. Juba mitmeid aastaid pole enam käinud aastavahetusel saani või reesõitu teinud. 
Mina mainin, et mis sellest soojad ilmad, las olla. Mul kergem... Kulub vähem sööta. Kuigi sai ikka varutud mitme kordselt hobuste arvule varutud. 

Nagu pilt, aga tegu eelmise nädala üritusega. Jälle üks mälestus. 

13. detsember 2015

Yess, ülepika aja päikest näha ja veel tuulevaikne ilm meelitas kohale nii mõnegi trennilapse, kui mõte oli isegi sadulasse tõusta.
Jällegi üks korda läinud päev, tänu voolas südamest ja suust. Poeg võttis oma õlgadele rullisilo veo ja ise tüdrukutega lahtise silo kohale toomise.
Enne trenni algust võttis jälle Kati silmade-nina ümbruse pilt sõnatuks-ohkima. Kuid miskit jälle rohtu peale ning siis nagu ahviilmega trenni.

Teised kes platsil trenni tegemas, tegelesid enda lapsed oma lemmik sälgudega. Mõte on järgmine aasta ka võistlema minna. Oleme pannud eesmärgid maha. 

                                      Kaunist kolmandat adventi...

12. detsember 2015

Saage tuttavaks meie uued taluasukad Tuuli nelja kuune ja Ulla, kes jaanuaris on aastaseks saamas. Vaja võtta veel Priasse arvele, kuna eelmised omanikud seda teinud polnud. Oleme väga rahul nendega. Muidugi Tuuli tagumine vasak on siiski kannatada saanud Nordiku hammustusest, kuid mitte nii hullult. Kuid eks koera koolitus jätkub kannatlikuse ja hoolimisega. Tunnistan endale igapäevaselt, et peab kogu aeg tegelema. 
Pilt kus kitsed, pole kodus tehtud, Rapla vabakoguduses. 
Käisime tiimiga osalemas viimase poolt korraldatud lastele jõuluüritusel osalemas. Kui karjased, kaasas oli meil seekord Pipi, kes ei suutnud ära imestada, miks tema kaasa võeti ning inimesi rõõmustada oma kohaloluga. 
Hopsidest võtsime jällegi väiksemõõtmelised ponid. Mann, Kelli, Tassa ja Teeba oli pigem tagasi sõidu ratsahobune. 
Alustasin üldse oma päeva kell 7, kõige pealt kaks tassi kohvi naudinguga, kella 8 õue, hobuseid söötma ning kambaga asju kokku ja auto peale pakkima. Ja hakkama saime enne üheksat. Pool kümme oli transa kohal ja algas hobuste peale laadimine. Alustasime nendest, kes kiirelt peale läksid.
Kuidas kohale saime, seekord oli tellitud transport veoautoga, nii et kõik neli kabjalist peale said pandud. Kõige julgem poni oli meil Kelli, siis Mann, edasi Teeba, kel pisut treileri sõidukogemusi. Kehvalt peale tuli Tassa. Eks vast hobused mõtlesid, et lahkumise tund tuli, aeda jäänud loomad hirnusid erutatult ja needki, kes auto peal. Kogu ümbrus oli täis erutust. Sofi käitus ka üleloomulikult, et pidime mitmel korral lausa karistusega meelde tuletama, et tema ei valitse oma kisaga. Igal juhul esimese sõiduga ponid Raplasse, siis mina tagasi enda autoga, kitsedele järgi. Kitsed peale, tagasi jälle Rapla. Kui üritus selja taha sai, viisin kitsed koju ja ise autoga tagasi, et ühe kabjalisega tagasi ratsutada. Ikka tagasiteel põige Säästukasse, kauplesin, et keegi teine läheks minu eest poodi. 
Ja kui Aade poodi sisenes, oli pärast seda ka mõned kiftid töötajad väljas hobustega suhtlemas. Ja eks autojuhtide viisakus ei jäänud silma torkamata. Nii väga soovitakse ülekäigu rajal lasta üle omapärane reisiseltskond, kellel seljas helkurvestid logoga. 
Tänase reisi eripäraks oli see, et kaasas oli veel Pipi, kes sai vabalt olla ning kaasas liikuda nii nagu tõeliselt hea koolitusega koerale omane. 
Vinge Pipi, kes võlub kõiki ja kõike. 8 aastane juba, kuid üks mu lemmikkoer. Tagasi tee koju oligi tema meil juhirollis. Seal kus hobused kahtlesid, seal aitas Pipi paljuski. 

Ratsa koju jõudes, üks võileib põske ning tass sidruni jooki+looduslikku antibiootikumi ning ratta selga. Ja Rapla poole punuma. Kell 18.00 olin kodus tagasi autoga. Enne Raplast lahkumist jõudsin veel poest läbi lipata. Poeg oli kodus seni  voolu värki kohendanud, tegi korda talli tule ja heinalakas on nüüd ka võimalus käia ilma taskulambita. Yess, homme aga silo vedu nii rullina kui ka lahtiselt. 
Yess, lahe tunne, üle pika aja millegi erilisega hakkama saanud. Super päev, rahulolevad inimesed-lapsed. Ja mida muud ka uued kitsed said inimese suhtes hea kogemuse, kes on hea karjane. Ma ei jätnud kordagi laste ees neid üksi. Pigem vältisin seda laste tormakust, et ei ehmataks loomakesi ära. Nad vajavad veel kohanemist, kuid tänane andis neilegi hea sisetunde, sest tagasi koju jõudes ja auto pealt maha tõstes nautisid nad väga Laura seltskonda. Tundus, et ka neile mõjus selline suhtlemine. 


11. detsember 2015

Uhh, suht vastik nagu tapalavale minek on mul arstil käik. Mis sellest, et juhilubade vahetusega kaasneb ka arstitõendi uuendamine. Kuid see mis arsti juures toimub on väga naljakas. Kaela ümbermõõdu mõõtmine... tunne oli selline, et nagu peekoni sea peki paksuse mõõtmine. Või teine variant, mida isegi julgesin küsida oli see, et kas on tulemas ühtne liiklusvorm eestlastele ja sisserännanutele teine... Kuid medõde sellekoha peal vastuse jäi võlgu vaid kehitas õlgu.  Täitsa ära pööranud meditsiin... nojah ja siis veel mu uuesti välja löönud nohu pani teda siis kõike haigusloosse kirjutama ning tahtis ka juba retsepti väljastada. Millest ma kohe keeldusin, tegelikult mul kujunenud omad ravimid mida eelistan ja ei mingeid tablette. 
Muidugi tänane päev on üldse pea peale pööratud. Kõik mu tänase päeva plaanid nurjusid, tahtsin korra tunnikeseks jõusaali minna, kuid jah. Ja siis auto mittekäivitumine kiirel momendil jälle mu enesetunde päris nulli lähedaseks nullis. 
Lubade vahetusega veel see teema, kõik ju maksab, tervisetõend maksab, tasuma peab veel juhiloa eest.... Ühele lapsele vaja tervisetõendit kooli, see maksab... kõik on viidud maksu alla.... Jubeee...
Homme saab olema pingeline päev, mis kuidas räägime veel täna õhtul perekeskis läbi. Selle koha pealt tunnen ennast hästi, et mul on hästi töötav pere tiim. Samas ise ootan homset päeva suure põnevusega.
Hmm, aktuaalset ka päevakangelastest... hämmastav mis ikka praeguse presidendi ümber toimub. kohutavaks pean seda, iga ajaleht, iga meediat edasikandev ajakiri juba peakangelasest nii palju teemasid edasi arendanud. Lausa psühholoogide abile nõjatudes, kes siis annavad teada (ÕL) kui kaugel suhe tegelikkuses on. Suht kurb ja ebameeldiv on pidevalt lugeda pealkirjadest pidevalt presidendi uuest suhtest või teab millest veel. 

7. detsember 2015

See mida arvasin, see ka täna juhtus. Õnneks olin ise kodus ja osutasin kohest abi. Mul on sõna tõsises mõttes tegu dominantse isasega, kes ei löö risti ette üheskis olukorras. Püüdis kinni kodukitse ning üritas viimast murda. Kuid nüüd on kõrge teadmine, et koer keda pole kutsikana teiste loomadega sotsialiseeritud normaalselt  ja see ei tähenda, et tegu on linnukoeraga sellega eeldus, et peabki murdma. Jahikoer seda enam linnukoer on aretatud inimesega tegema koostööd, mitte murdma ja mitte isepäiseid otsuseid vastu võtma. Hetkel on ta veel poisike, eks neid probleeme veel jätkub, siiani on õnn, et pole ette võetud naabrimehe kitse-lambakarja. 
Mõned korrad on ennast riputanud hobusesaba külge, kuid siiani pole ta veel kordagi haiget saanud. Ma ei suuda ära imestada koera jõulisus ja vahel lolle kiikse. Kui ma hobuseid välja lasen, panen ta alati kinni, sest ta ei valitse ennast ning kuulekus vastab nulli lähedase käitumisega. Minu tänane juhtum pani mind kaaluma isegi elektri kaelarihma peale. Paistab, et veel on seda pubeka eaga kaasnevat rumalust, mis vallandub üliaktiivse-hüperaktiivse käitumisena. Teadmine ning aimamine andis tõestuse, et usaldada veel ei saa. Ja eks kui ma käin kitsi toimetamas on tema ka ikka olnud kaasas. Ma ei hoia eemal, kuid keelan teda hammastega kitsi proovimast. 
Küsin endalt, kas suudan koera koolitada, teadmine, et pean olema kannatlik? Pead ei anna, kuid ütlen nii, et tegu on dominantse koeraga, kellega pean palju-palju tööd tegema. Kui ma tahan edasi liikuda inimese otsingule siis murdmine ja teisele loomale enese külge riputamine ei ole normaalne koera käitumine. Kui tekivad metsas juhuslikud kohtumised metsloomadega, siis võib sama lugu tekkida. Minu teadmisse on jõudnud, et kui kutsikas on kasvanud oma ema kõrval vabalt hoovis ja saanud elada koos teiste lindude-loomadega. On nad paremini koolitatavad.
Kui Pipi on abiks hobuste ajamisel, alati kutsun enda kõrvale ning meil toimib super koostöö, lihtsalt lust on sellise koolitatud koeraga loomi ajada. Sofiga on hea jälle kanu ja parte otsida ja kuuti ajada. Sofi on ka siis kohe koostööle orienteeritud. 
Mida arvata praegustest ilmaoludest...? Nojah eile õhtul koju naastes puhus ülitugev tuul vastu, puistates kohati iiliti vihma päris tugevalt vastu autosalongi. Otseteed koju minna ei saanud, teed tõkestas murdunud kuivanud oksine kuusepurakas. Tuli mul teha väike ring nii 5 km tavalise 1 km asemel. Kahtlesin-kaalusin kas järsku metsavahel ka mitte mõnda puud põigiti tee peal pole. Koju jõudnud, hingasin kergendatult, et tee puhas oli. 
 Muidugi ilmaennustus on viimastel päevadel täppi läinud. Tormi ja vihma ja eks muid jamasid korraldanud ülevabariigi. 

5. detsember 2015

https://porokoerad.wordpress.com/2015/12/04/liiga-palju-koeri/
 Lisasin lingi, et inimesed jõuaksid arusaamisele, et mis hetkel toimub koerapidamises. Mina ei poolda ka massilist paljundamist ega mõtlematuid kutsikaid. Pean sellest lugu, et inimene siiski otsustab kas laseb sündida kutsikatel või mitte. Võimalik on ära hoida.



Õnneks eilne torm pahandust kodus ei teinud, aga net oli hommikuks lahkunud. Kuid mõneks tunniks blokk vooluvõrgust välja ja sai restart tehtud. 
Silorull vedu sujus päris kiirelt, kamba peale lahti harutatud, poeg käis saagis ära maha langenud puu karjuse pealt. Kõik said peres tegevustega ära kaetud. Traktori roolisüsteem uuel aastal vaja korda teha. Päris raske teine, peab hoidma päris palju vastu. Teepealt ära ei keeraks. Eilsest tervikrullist aga ainult alla poole alles jäänud. Homme siis hobustele heinapäev. 
Jälle vihm, koorma siloga koju saanud, kallas täiega. 
Koerad nõuavad metsaminekut, kuid ma ei tee kuulma. Ootan täielikku rahunenud koeri, täna selline teema, värava vahelt väljudes ignoreerisin koerte pilke, et andes mõista, et soovin rahu ja vaikust. 
Käisingi metsas ilma koerteta, enne väravast lahkudes mainisin koertele, et koerad jäävad koju... metsas on päris laastavalt torm üle käinud. Mis teha loodusjõudude vastu oleme kõik kaitsetud. Oli näha ka liikumas elektririkete meeste auto liikumist külavahel. Käisin ka ühe sõbranna juures lobisemas. Oli esialgne plaan minna ühele koolitusele, kuid tänane ilm ja viimase öö torm lihtsalt aitasid kaasa, sellele mitte minemisele. Kuigi hommik algas päiksepaistega. 
Tegelesin mõnusate karvaste sälgudega, hämmastav, kasukad on päris võimsad seljas. Nagu oleks karm talv tulekul.

4. detsember 2015

                                                     
Eelmise aasta novembri lumi ja üks pisike matk.
Meie kari


Jalutamas kanakari.
Pisike Hamstrik, kes on üks lemmikutest, keda tihedalt sülle võtame.
Nümfid on ära harjunud ja teevad tiivasirutust puurikatusel nõudes, et viirud lendama hakkaksid. Ja kui viirud lendavad, ühinevad ka  harjutuslennule.






Aasta siis oli 2014.


   
Mr. Lola


Mõnus muhe meriseapere.

                                                                                      
Õhtuhämaruses, küünlaleek kaunistab nii õue ja tuba. Kaunis ja soojendav. Mis tehtud ja mis teoksil. Palju on teha, kui jõulud tulla saavad. Ees seisab ka ühel üritusel osalemine. Täna tõime juurde veel ühe kitse nimega Ulla. Kuna ilmad sellised sombused, siis pilti pole teinud. Ootame, kui ilm selleks soodne. 
Saime uue interneti bloki ja nett nüüd hoopis hulga kiirem. Täna vedasin hobustele terve silo rulli ette, et las nosivad. Oiii, milline rõõm nende poolt. Kus visati tagumikke õhku ja traktori järel ikka päris kiire galopiga järgi lidusid. Tegelesin veel noorte hobustega, sai ka koertele dressuuri tehtud. Püüan koertele selgeks teha, et mina olen boss, igale poole, isegi majja sisenemisel peavad mind enne laskma. Nordik kipub vägisi jalge vahelt enese läbi suruma. Ja ma pean teise iga kord viimaseks tagasi ajama. 
Eelmise aasta meenutus.
Seb ülekäiguraja ületamine.

Süva lihased ja milleks on neid vaja.

  Süvalihased on väikesed lihased suurte lihaste all. Tänu nende toele vaagnavöötmes, lülisambal ja õlavööl saame seista püsti ning ringi ja...