30. juuli 2012

Iga päev mind saadab mu salajane laul...

Õnnelik selgus: Jeesus mul on
Kuulun nüüd Talle, küll suur on mu õnn
Jumala laps ja Kristus mu vend
Sellest on küll, see õndsaks teeb mind


See on mu ainus juubeldav laul 
Issandat kiita päeval ja ööl
See on mu ainus juubeldav laul
Issandat kiita päeval ja ööl


Tegelikult laulan seda laulu alati heinatöö ajal, kui alustan või lõpetan. Meeldib üksi lõõritada, nii et ma metsa elu ei häiri.
Tegelikult mu hing hõiskab rõõmust. Kuna raske heinatöö on jõudmas lõpusirgele. Kuid üks tükk on veel maha niita ja siis pean mõtlema, mida teha 10 ha heinamaaga... mõte ... tuleb vist purustada. Hakkan uurima, keda võin paluda seda tegema. Eks näe...
Muidugi täna veel üllatus, Raamat lasi siis ka selle heina kokku rullida, mis maha sai niidetud juba pea 2 nädalat tagasi. Ja seegi hein mis tal maja juures maha niideti ka üle nädala tagasi. Püüdsin mõistada, kes siis rullis ja kes kaarutas.  Eks näe mis ilm homme on ja millal ma ühe väikse osa veel saan ära vedada. Isegi lapsed saavad aru, kui väärtuslik on meie hein, mille oleme oma jõududega hobustele varju alla saanud. Roheline, mõnusa lõhnaga ja ise pean seda täisväärtuslikuks. Olgugi, et aeg on juba seal maal, kus vanarahva tarkuse järgi nimetatakse, et traat on heinas. Tegelikult metsaheinamaadelt tehaksegi natuke hiljem... miks? Kuna see aitab säilitada maha pudenenud seemnete näol liigirikkust. Mulle meeldib metsaheinamaadelt tehtud hein veel sellepärast, et see sisaldab ristikut ja muid liblikõielisi.

Kas hakkab sadama või hakka...

... ilmad on keerulised, et kaaluda, kas minna niitma või oodata. Mina ei ole mallanud oodata ja ikka nii inertsist niiduk trakale taha ja niitma. Esimeste probleemide ilmnemisel siis kas jätan katki või niidan edasi. Vähemalt viimase niitmisega nii ma talitasin. Niitsin 1 ha kolm päeva. Mõni mõtleb ,, issand, et ainult heinamaal elan". Esimene päev kõhklesin, aga et mu niitmis teele jäi tiine poegimisküps nastik, kelle surma nägemine mõjus mulle õõvastavalt ja südant pahaks ajava olukorraga, et lõpetasin oma tegevuse. Ja järgmine päev läksin uuesti, aga siis purunes latti ja ülekannet ühendav keps = kindlasti mõtleb, et nüüd mao surm maksab  kätte, minu jaoks on sellised uskumused totrused. Teada oli, et see keps on minemas. Oleksin pidanud hommikul niiduki üle vaatama, kuid enda viga. Ja kolmas päev siis lõpetasin. Kuna tegemist loodusliku liigirohke heinamaaga, kus ülekaalus õitsev aasristik, hobumadara kaks vormi, harilik nõiahammas (vana rahva tarkuse järgi pidi olema see hea köhivatele hobustele, eriti veel leotis sellest tehtud, kuid kas see tõele vastab ei oska öelda) http://efloora.ut.ee/Mohni/species/596.html (liblikõieline). Muidugi kõrrelistest on ülekaalus lamba-aruhein.

Väga hea on teada, mismoodi kõlab harilik nõiahammas teistes keeltes

Märkus:LA: Lotus corinculatus L. DE: der Hornschotenklee [U50260] FI: keltamaite [U50260]
Keelesuund:inglise - eesti

en en

common bird's-foot trefoil
Keelenditüüp:eelistermin
Allikaviide:[U50260 ann I]
bird's-foot trefoil
Keelenditüüp:sünonüüm
Allikaviide:[U50272]
birdsfoot trefoil
Keelenditüüp:sünonüüm
Allikaviide:[U61013]

et et
harilik nõiahammas

Igal juhul heinatöö edeneb ikka sinna lõpu poole, aga eks see pool käsitsi tegu on vaeva nõudev. Vahe peal peab olema ka hea psühholoog oma teismeikka jõudnud noorukitega. Vahel on lust ja lillepidu, teine päev võivad ees oodata ootamatusi. Kõigeks peab olema valmis ja alati saadab kannatlikkus ja mõistmine kõiki ebaharilikke käitumisprobleeme.

26. juuli 2012

Viimaste päevade sündmused on arenenud päris kiirelt. Eile tööle minnes, alustas rünnakut tundmatu koer, kel hambad paljastatud ja lõrises kummaliselt. Ja kaotasin seega liikumis kiirusest 20 min ja seepärast tööle hiljaks. Eks natuke tundsin ennast häirituna, kuna oluline on olla kohal täpselt õigel ajal. Kunagi ei tea, kes võib hoonesse siseneda ja siis peab ju nägema, kes on võõras ja kes on oma. 
Eile üritasin niitma minna, kuid kepsu pooleks murdumise tõttu jäi asi pooleli. Hakkasin mobiilitsi otsima inimesi, kelle juurde minna keevitama. Lõpuks, kui olin abikaasaga sellel teemal rääkinud, võttis jupid kaasa ning esimese kodus kuhu oli kodukutse kodumasina remondis... oletan seal siis ka see korda tehti. Kuid teine asi, abikaasa kinnitas kepsu tagasi niidukile, kuid ma ei hakanud 1.5 tunniks enam niitma minema. Mul oli trenn lastele tulemas. Eelistasin selle asemel kartult rohida. Ja kuna veel töö õhtu ka leidsin, et ei hakka ennast liialt väsitama (müra, vibratsioon jne.). Kõik sujus plaanipäraselt, kui ei oleks tekkindu konflikti küla peniga.
Viimasel ajal lapsed enam muust ei räägigi, et kummaline on, et see aasta pole peale kahe metsamatka hobustel toimunud. Jubeeee... kurb... tegelikult mõjub mullegi selline kehv seis halvasti. Olen harjunud suhtlema ning rääkima. Meeldib viia inimesi loodusse ja rääkida huvitavat või siis jagada oma teadmistest koha paiga lugusid inimestest ja sündmustest, mida olen kuulnud või lugenud.  Ja seetõttu ei ole ma ka lastega eriti palju saanud ka reisimas käia. Eks samas kehv suvi oma heitlike ilmadega on ka selliselt vast inimestele eemale peletamisena mõjunud... mõelda võin ma nii ja naa, kuid oluline on see, et kunagi ei tohi kaotada lootust. Amandale saime lõpuks sadula, aga peame teda sellega veel harjutama. 
Täna hommikul töölt koju tulles kolmel korral rattakummid purunesid, nii et koju lükkasin viimast km ratast käe kõrval. Öö töölt naastes ei pööranud ma magama vaid hakkasin kohe rattakumme lappima. Ühes asjas sain selgeks, et tagumise rattale pean ostma purunemiskindla kummi nii siselohvi kui välismantli, nii enam ei või, et ühel päeval kohe mitu korda torkab kas kivi või oks kummi augu. Samas see mantel nii õhuke, et käte vahel on võimalus seda töödelda. Need tehtud panin õhtul lapitud kummi jälle alla ning kotti tagavaraks jälle teise paari kumme. Peab jälle hakkama kaasas kandma rattaparandus tööriistu. Tagavarakumm ja pump on olemas, aga lapid on puudu. Õnneks olen koju varunud. Homme plaanime lastega minna maastikule ning Randale jälle sadulat selga - temast ei ootagi muud, kui sammu ja traavi hobust, kuna kopsudega probleem, siis eelistatud seisuses on tal rahulik tempo normaalne ja kuna puudub igasugune varasem treening. Peab kõike kaaluma ja jälgima, kuidas mõjub üks või teine asi.

23. juuli 2012

Olen nüüd mõneks ajaks jalgrattaga liiklema sunnitud ja seetõttu elurutiini väike vaheldus. Hurrraaaa... Kuigi nüüd mu käimised ja tegemised on suunatud jalgratta sõidule. Pean hankima kella ja tuled. Õnneks on olemas helkurid.  Ega mulle see kella nõudmise värk eriti ei meeldi. Nüüd ju liiklusseadus selline. 
Kati ja Teeba on maha rahunenud ei seisa ega karju igatsevaid hirnumisi teine teisele. Tekitasime laupäeval hobustele korraliku stressi. Kuid see kulus marjaks neile ära. Imestasin, et Lipton kardab Teebat. Midagi pole parata, kuna Teeba on näidanud algusest saati oma negatiivset hoiakut, siis on see hobuse mällu süüvinud ning teeb edaspidise suhtlemise (mõtlen hobuste omavahelist suhtlemist) ettevaatlikumaks isegi sellisel perioodil, kui märal tekib ind ning täkk keeldub temaga intiimset kontakti loomast. Loomade psühholoogia on omapärane sügav maailm.

21. juuli 2012

Miks on vaarikas kasulik? - Tervis & trenn - naine24.ee

Miks on vaarikas kasulik? - Tervis & trenn - naine24.ee
Vedasin eile siis lastega veel heina, mille ma herr Raamatu jaoks kaarutasin, kuid jah, miks vedasin. Olles neljapäeval kahel korral Raamatu endaga ühendust võtnud ei hakanud see reedel tegema mida oleks vaja olnud. Ma oletan, teades ja tundes seda inimest. On ta mugavuse etalon, ootas kindlasti, et keegi ära ka rulliks. See aasta pean leppima veel käsitsi heinatööga. 
Kahju oli kaarutatud heinast ja siis otsustasin vedada nii palju kui suudan. Ja panna siis seisma õue kile alla, talve ootama suure kahe teljelise kärule. Siis ei pea kuskilt sügisel rulle hakkama hankima. 
Hetkel seisab ees veel 2-e hektari niitmine ja koristamine. Lakka on mul plaan veel 8 koorma jagu heina ladustada.
Kutsus naabrinaine, kelle abilisel puuk vasakul käevarrel ennast kinni imenud. Sai see spets puugikahvliga välja tõmmatud. 
Mainisin naabrinaisele, mis selle heinaga ees ootab ja teada, missuguseks ohkimiseks vestlus kujunes. 

Tervendaja Heli: igal inimesel on sensitiivsed võimed - Persoon - naine24.ee

Tervendaja Heli: igal inimesel on sensitiivsed võimed - Persoon - naine24.ee

19. juuli 2012

http://loodusegakoos.ee/matkatee-blogi
Kas ei ole mitte vahva. Uus matkatee. Lugesin kogu matka ajakava. On alles planeeringud. Ühel teelõigul oleksin ise ka tahtnud osaleda... salamisi mainin, kus kasutatakse hobuseid ja ka rattasõidu vastu pole mul midagi. Mainin, ühtepidi, on see hea jutt ja tegevus. Matkamine on siiski leitud viis looduses viibimiseks.

18. juuli 2012

Huvitavaks asjaoluks hetkel on ilm. Selle nädala lubab sadada ja mul on heinaloog 3ha jagu maas. Millal saab selle kokku panna ei oska hetkel öelda. Igal juhul selle nädala alguse ilmateade on siiani täppi läinud. Kurvaks teeb. Kuid me ei  saa norus ninaga ringi käia, peab elama siiski lootuses, et tuleb jälle ilmastikku muutus. 
Muidugi on ka meil nalja, Katariina mõtles ennast täkuks jälle ja arvas, et peab Hertat paaritama. Kuna Herta ei pea eesti tõugu täkust mitte midagi, siis tekkis selline situatsioon, kus Kellukas ja Kati kaitsesid Hertat inna ajal Liptoni eest. Ja meil ei jäänud muud üle, kui Lipton karjast eemaldada. Ja üldse edaspidi Liptonit peame pidama eraldi, sest märad, kes tiined kipuvad kolki andma. Hämmastav, et ühte tõugu hobused hoiavad ennast paremini kokku. Näit, eestlased ei kannata Hertat, siis Herta eelistab ponide seltskonda. Kellukas on kasvanud kasuemast tori mära all. Ja oletan, et sellest ka siis Hertasse suhtumine selline. Paula eelistab sama kõrge ja temperamendiga Testemona seltskonda, kuid Testule meeldib ka Kati seltskond. Amanda otsib lähedasi suhteid enda suguste madalate hobuslaste seast, kuid juba hobubeebi on temast mõne cm võrra jälle kõrgust juurde võtnud. Ja vooluga aias püsivad hästi, enam ei mingeid lollusi.

Ma kõnnin sellel rajal vaid korra. Kui ma saan head teha, las ma teen seda, sest ma ei astu enam kunagi samale rajale.

Hea juhi suurepärane omadus on tema oskus muuta positiivselt teiste elu - olgu need kolleegid, tööandjad, kliendid, tuttavad, pereliikmed või sõbrad. Hea juht teeb neid muutusi oma tegevuse kaudu.
Usk ja usaldus teistesse toob positiivseid tulemusi...
Me muudame positiivselt teiste elu, kui usume nendesse, aitame neil endasse uskuda ja kohtleme väärikalt.
Meie tegevused toovad positiivseid või negatiivseid tulemusi
Meie teod räägivad kõnekamalt kui sõnad ja oma tegevuse kaudu saane teiste inimeste elu muuta positiivsemaks või negatiivsemaks. 
Teiste inimeste suhtumine ja käitumine mõjutavad meid kas positiivselt või negatiivselt. Kohe üks näide tänasest päevast, olles alati Niidi, Antsu juurest tulnud täitub mu hing alati masendusega. Tema kriitilisi jutte kuulates täituvad mõtted alati, selliselt, et kõik mida ma oman tehnika näol on sellises olukorras, kus asi tema mõtlemis viisi kohaselt ei kõlba kuhugile. Kuid aastad on muutnud mind selle inimese suhtes juba kurdiks. Lihtsalt ei kuula tema kriitikat. Ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Hüvasti masendusele ning jätkan samas usus, mida mina usun ja õigeks pean.
... mida hetkel vajavad igaüks, kellel kas siis heinaloog või mida iganes vaja teha veel on.
Julgustagem ja austagem teisi. Kui me seda teeme, elame positiivse energia, isekuse ja lõpuks õnne keskel.. Raamatust "7 sammu kestva õnneni".
Meie suurim mõju ei ole see, kui näitame teistele oma rikkust, vaid nende rikkust. Kui me muudame teiste elu positiivseks, tunneme iseennast väärtuslike ja vajalikena ning see annab oma panuse meie õnnetundesse.

15. juuli 2012

Panime mõneks ajaks täku sisereziimile, kuna indlevad märad kipuvad teda riiakamaks ning kontrollimatuks muutma. Siis ta naudib hetkel üksi olemist ning seda enam käime lastega tema juures piisavalt palju, et saaks rohkem tunda inimesega lähedasemat kontakti.
Randal täheldasin täna kerget köha. Tänane päev on sadanud hookaupa. Püüan veel teha puid, mille tegi abikaasa eile hilisel ajal. 
Homme pean nuputama milliste vahenditega ning tööjõuga saaks ära vedada maha niidetud rohi. Mul on juba tekkinud üks plaan, kuidas see töötab pean enne läbi proovima. Kui see on tehtud, siis jagan oma seisukohta. 
Muidu tunnistan, et hea meel, et silo tehtud ning talvele võib vaadata kindlamalt. Eks heinaga on veel tegemist, aga eestlasel on üks hea vanasõna ,, kui on koerast enesest üle saadud, siis mis seal siis koera sabast enam saada ole..." hea meel ja tänu saadab mind. Hetkel ei soosi ühtegi negatiivse sisuga või mõtteid sisaldavaid seisukohti.

"Sünnipäevalapsed" ja mõtteid veel heinatööst.

Selle kuu sünnipäevalasteks on meil 
Kelli-Kellukas 8.067.2003
Katariina 10.07.1998
Herta 16.07. 1999
Kõiki neid sukse siis ka õnnitletud või siis kel ees, ikka meeles saab peetud.


Meenutused kirjust ponist Marellast, kellel oli väga omapärane haigus. Kes oli ka sündinud juulikuus.


Heina tegu... õnneks käisin naabrinaise juures, selgitamaks miks osa heinast vaaluna maas. Nojah, psühholoogia inimsuhete vallas peab väga hea olema. Teades eaka inimese loomust ning korraarmastust, siis vahel tekib tahtmine öelda. Miks te muretsete, see pole ju teie probleem. Ise võtate ÜP rahad ja mina pean taluma teie negatiivseid emotsioone. Ja püüdma kõikide asjadega hakkama ka veel saada. Mida ma sel hetkel veel vähem tahan kuulda on kaastunne või kellegi teise ohkimist. ... oi küll sul on ikka raske ja miks ikka nii ei teinud... kui inimesele selgitada, et iga asi maksab raha. Siis asjades kohe selgitusi vaja jagada. Kõige rohkem ärritab mind pisiasjadega närimine. Miks see ikka nii ei teinud ... , neil on hea, kes ise kõrvalt seisjatena kipuvad asjades kommenteerima. Rohkem peaksid suu kinni hoidma või olema positiivses meeleolus ning toetama positiivse sõnumiga. 
Võtan elu sellisena, et on olemas raskeid aegu ja kergeid aegu. Me peame olema valmis kõiksugusteks katsumusteks. 
Mind huvitabki selline asi, et kui ma kasutan kellegi teise maad, kuidas teevad seda teised. Siiani on saanud maaomanik, kellega teen koostööd, maahoolduse eest kõik viimased aastad oma taskusse. Kuigi ta maksab siiski oma maamaksu. Üks silotegija püüdis mulle selgitada, kuidas asjalood tegelikult käivad. Olengi mõelnud, et tahan üha rohkem ennast nende võõraste maade hooldamisega asjadega kurssi viia, kuidas asjad tegelikult peaksid käima. Natuke mõtlikuks tegev sõnum.

14. juuli 2012

Kui eile hommik kujunes ettevalmistusega vihmale, siis tundub, et ilmateate õigsusele loota on nagu emotsionaalse naise kõikuv meeleolu. Vihma andis ainult kaste jagu. 
Ja veel eile ei suutnud ma otsustada, et kui palju ma silo lasen teha. Eks aeg on piisavalt hiline, kõrrelisele on juba ,,traat" sisse tulnud. Mis teha, kui meie piirkonnas üks silomeister ja sellega ammust ilma kokkulepped tehtud.  
Mõtlengi, et mida teha maha jäänud rohumassiga. Mul antud hetkel rohkem nagu vaja heinana oleks 12 koormat. Ja mis saab ülejäänuga... uhh jube. Hea, et ma ei hakanud rohkem silot tootma. Mõned aastad tagasi, maksin suht palju, aga siis oli ka loomi rohkem. Tundub, et sellise summa arvestuse juures, pean ma tegema ikka otsuse, et müüa mõni hobune. Miskit tagasi saada. Mitte loota toetustele. 
Eilse päeva tegevusse haarasin Lepatriinu kinnistule jääv metsakopli, kus saagisin 60 cm läbimõõduga kuusetüve (oli langenud karjuesnööri peale). Ja pärast saagisin pikuti lõhki. Mõte tiksub pinke teha. Kuna olen aru saanud, et rahvas ei mahu trenni vaatamise ajal kuhugile istuma. 
Mul on vaja niita veel 3 ha Kalju maadel... eks sealtki tuleb seda rohumassi. Nuta või naera, aga koristatud peab saama.  
Eks ma natukene uurin asja võib olla, leian tekkinud probleemile kiirema lahenduse.

13. juuli 2012

Ilmateade...

On elu... kas tõesti kuiva ilma ei tulegi. Uurisin täna ilmateadet. On elu. Tuli kutse osaleda rännakus... mõtlen, tegelikult mis taha mul seisma jääb on ju treileri taha. Mul oleks hea käia koos oma tütre Anetega. Mõtlen hetkel nata. Võib-olla ma ei peaks kiirustama Paula maha müümisega. Ta on nii kipa hobune. Nojah, aga raha oleks ka vaja. Uurin täna nata MTÜ loomise värki ja vist tuleb samm, mida olen nii kaua ja põhjalikult kaalunud ära teha. 
Vaatan millal nüüd algust teha käsitsi niitmisega, oletan, et selle töö ma nüüd esimeseks ette võtangi. Kui rohi märg, siis niita käsivikatiga piisavalt hea... korrata aastate tagust oma esimese hobuse pidamisel. 
Oma esimest hobust pidasin tol korral Raplas Laadamäel, Rapla surnuaia kõrval. Tekkis probleem, kus ämm käskis mul hobuse maha müüa. Kuna mainis, et ei minust ega mu mehest ole ühe hobuse pidajat. Rääkisin tookord siis päeva ajal mehe isaga ehk siis äiaga. Kes siis teritas ära vikati ning sain asuda Rapla haigla õunapuu aeda hooldama. Eelnevalt leppisin kokku haigla majandusjuhatjaga. Selle suuruseks oli nii vast 0,5 või 0,8 ha. Mul kulus siis kuskil kaks  aktiivset  varast hommikut niitmiseks. Olles saanud selle heinaga ühele poolele, ehk siis ka veetud. Hakkas tulema mulle veel kohalike Alu tee eramute omanike heinapakkumisi. Iga eramu omanik tegi oma kinnistu pealt heina ning kutsus mind hobusega seda ära vedama. Ja kui ma oma niitmise teenusega juba Mall Koitmäe vet. apteegi esisele murulapile, siis olin juba suutnud tänu kohalike inimeste abivalmidusele ühele hobusele koguda juba nelja hobuse heina. 
Kui ma alustasin ühe hobuse pidamist, siis vanaisa tuletas mulle pidevalt meelde, et ära võta kunagi rohkem, kui sa ei suuda rohkemaks. Ja tunnistan, et see peab paika. Alusta enne vähemast, siis tead, kas saad hakkama selle ühegagi ja vastavalt võimetele ning suutmisele karja oskuslikult suurendama.
Mõtisklen, kust leida raha treilku ostmiseks? Ma tean, et see saab ka üks kord olema. Millal ei oska veel öelda.



Ilm

Oluline teema praegusel ajal. Eriti talu inimestele, kes on seotud loomapidamistega. Ei saa ju heina teha vihmase ilmaga, eks on mulgi veel maha niita vaja. See kogus mis ma praegu kokku panin, ei ole veel terve karja kogu talvevaru. 
 

12. juuli 2012

Heinatöö ja vihmasadu.

Hurraa... hurraa... ja veelkord hurraa... 12 koormat heina ulu all. Tänusõnad kõigile kes olid hakkamist täis. Kolme ha hein siis koristatud.  Hetkel seisab ees veel 1 ha heinamaa käsitsi niitmine (sinna ei saa tehnikaga peale minna). Tuleb korrata aastate tagust niitmistööd. 
Eks sellegi heinaga oli omajagu tegemist. 
Erilised tänusõnad Olavile, kes ei jäta kunagi meid hätta. Kui abi vaja.  Nimetan vahel teda päästeingliks. 

8. juuli 2012

Hobustest

Randa ja tema tita on elanud karja sisse. Olen tähele pannud, et ta on hakanud maas pikali magama. Enam ei seisa ta pingsalt üleval tukkudes. Nüüd mil kari kokku ühtse meeskonnana hoiab ... tänan kõige selle meeleolu loomise eest Testemonat. Kes suhtleb karjaliikmetega keha keeles. Kuid kes ei lase kellegile liiga teha. Olen liigutatud Testu emotsionaalsetest hoiakutest karjajuhina. Püüan mõista tema psüühikat, et mida ta tegelikult mõtleb. Paljud kes meil käivad olen maininud, et ta on alati esimene, kes läheneb inimesele ja nõuab seda tähelepanu. Tähelepanuks on sügamise vajadus ning oluliste kriimustuste ette näitamine, kuhu tuleb siis panna mingit ravimit, mis hoiab eemale kärbseid ja mustust. Testu teeb seda igaühega. Isegi Teeba-Milagros on taltunud Randa ees - tekkinud on sõprus. Hommikul küla peale sõites silmasin hommikust uinakut tegevaid hobuseid. Imetlesin rahu ja tasakaalu ning üksmeelses harmoonias unelevaid hobuseid. 
Ja minulgi on tekkinud taas enesekindlus.  
Lipton ja Tassa hoivad jälle kahekesi kokku. Natuke panin Lipsule ühe kintsu peal olevale haavale rohtu, mis kaitseb kärbeste ja mustuse eest. Amanda on lahutamatu kaaslane Randa ja tema varsale. Testu hoidub Kati seltskonda. Pauliine püüab nii Testu, kui Hertaga suhestuda. Kuid vahel keerab ta mõistus vimkasid siis läheb pidevalt Hertaga tülli, aga see on selline mänguline, aga mitte kurjusele rajatud sõprusmängud. Kati ja Kellukas on sellised ponid, kes tegelikult sarnanevad rohkem oma olemuselt kassile. Eelistavad üksi olemist ei mingeid sõpru, aga on teisi hobuseid, kes siiski soovivad sõprussidemeid luua ja siis selleks sobivad väga edukalt eelmainitud ponid. Nii mõnus on vaadata neid.

Eimerioos

Hommikul töölt naastes leidsin eest Olavi tähelepanekute põhjal, et üks küülikupoegadest on surnud. Silmasin surnud looma asendist, et viitab miski tuttavlikule asendile (eimerioosi asendile surma järgselt pea kuklas nii nagu loom oleks surnud selja lihaste krampi). Kardan surnuid loomi puutuda, alati võtan selleks kindad kasutusele. Tänase päeva jooksul haigestus ka teine poeg. Jube kurb tunne ja väike hirm valdab. Surev loom ei meeldi mulle.
Mis haigus on eimerioos?
http://estfarm.ee/kasulikku-kuulikukasvatajatele/kuulikute-haigused/koktsidioos/
Ja tundub, et pole veel ikka leiutatud sellele haigusele ravi.

Olulisi linke, mida võiks ka vahel vaadata.

4. juuli 2012

Heietame ja mõtiskleme.

Igal juhul täna me heina teha ei saa. Mõtlengi, et mis peaks päeva korrale võtma, kas kaarutaja ülevaatamise ja teatud oluliste detailide määrimise või hoopis trimmerdama minema.
 Kohustus on ka kartuli rohimises. Nii, nii väga tahaks minna nati kaugemale hobustega kolama kodunt. Ootan tänased ratsutajad ära ja siis kuuleb mida nad ootavad.
Praegu tunnen, et mulle on pandud kohustus naabrikoerte näol. Minu meelest mõned mõtlevad, et mul on kohutavalt palju vaba aega, eriti veel, kui heinatöö käsil. Pean suutma veel naabrikoeri vaatamas käia, kas neil vett on ees ja kas nad ikka kodus aias eksisteerivad. Ma arvan ja arutasin töö juures seda teemat, siis eks mõtete jagamisi oli. Olen teatavas mõttes sellise suhtumisega, aitan nii kuidas suudan, aga kuskilt maalt tekib piir. Mis sellest, et mul on oskused ja võimed, kuid ühel hetkel saab ka mu mõõt täis. Mitte küll pahas mõttes, aga mul tekib arusaamine, et inimesed oletavad, et olen selle jaoks loodud. Tänan... ei. Aastaid tagasi kui tegelesin kodutute koertele kodu otsimisega, olles võtnud võõra koera (vastutus) tegelesin väikse koolitusega ehk ümberõpe kulub ikka marjaks. Ja tegin koostööd paljude erinevate inimestega, et leida koertele uue kodu. Koer saanud uude kodu, sellega lõppes ka minu tegelus koeraga. Võtsin jälle uue koera ja sama korduv lugu. Mul endal isiklikult oli sel ajal neli koera. Ma ise pole kunagi pidanud loobuma ühestki koerast mitte mingil põhjusel. Olgugi, et neid erimeelsusi koerte vahel ikka ka tekkis. Meenutades aastate tagust karjas olemist aasta oli 1982 (mina, vana-vanaema ja onupoeg) onupoeg ronis Dzerrile selga, ja koer langes poisi raskuse all peale, muidugi mitte pahas mõttes, pigem see oli lapse ja koera vaheline õpitud mäng. Ja mis juhtus; vana-vanaema lemmik koer Tuti arvas aga teisiti, teise koera arvates oli laps ohus ja tormas last päästma minnes Dzerrile kallale. Pärast sellist kallale tungi tormasid ülejäänud kaks koera (Muti ja Tipa, krants koerad). Vanaema jõudis veel selle möllu keskelt poisi koerte alt välja rebida. Keset heinamaad toimus midagi erakorralist, oli korraga tekkinud mitme värviline kiljuvatest, ähkivatest, purelevatest koerte mass. Ei saanud aru, kus saba või pea. See oli ühtepidi ehmatavalt võigas vaatepilt, mida ühed perekoerad suutsid korda saata. Vana-vanaema tahtis minna koeri lahutama, kuid see ei õnnestunud. Samal rohumaal olid ka lehmad, kes hetkeks lärmi peale olid tõstnud pea. Hakkasid uudishimust liikuma mäslevale koerakarjale lähedale. Mooni (kõige vanem lehm elas karjas pea 15 aastat andis kõige rohkem piima, udar oli peaaegu maani, muidu ei pääsenud lüpsma, kui ühe kausiga). Mooni, kes siis oma vanuse ja eakuse tõttu kõige julgem, suundus otseteed mässuliste suunas ning andis ninaga vopsu, nii et see lendas laiali ja siis ühinesid ka teised loomad karjast ja iga lehm võttis ühe koera nina peale nagu oleks jalgpalli treening harjutus (ninapalli löök). Visati koerad siis mõned meetrid kakluspaigast korraliku õhulennu läbi lahku. Ja oligi mäss läbi ja selle kestus või olla nii 10-15 min mitte rohkem. Hellema iseloomuga kutsid panid hirmu ja valuga koju, kus siis roniti kõige sügavamasse kohta peitu, kust siis mitmeid päevi söömata ja joomata vaguralt peituti, et isegi olulised hädad samasse kohta toimetati. Tipa ja Tuti olid meil väga sügava solvumisega, kui nad mingil olulisel põhjusel kaotajateks jäid, tekkis trots ja jonn, siis ükski maitsev pala ei meelitanud neid peiduurkast välja. 

Milline ilm tuleb homme?

Milline ilm siis tuleb homme...? 
Viimasel ajal on ilmateadustajad uudiste kanalil ikka täppi pannud. Kui eksitud on siis kas mõne tunnise varasema ilma muutuse või hoopis hilisema ajaga. Maainimesed jälgivad väga pingsalt  ilmateateid.  http://www.foreca.com/Estonia/Kuusiku?obshist

3. juuli 2012

"Kinnipidamis asutus".
Tegelikult panin mõneks päevaks sisse Liptoni (tekkis stress indlevate märade vastu) ja kiusliku Eeva-Lotta. Viimane oli paar hommikut tagasi enese aiast välja poetanud ja suutis minu silma all tõestada veel, kui osav ta on karjust lõhkuma. 
Igal juhul karja juurde teisi lastes, olid mõlemad suurepärases meeleolus ning kari võttis suure rõõmsa galopiga karja tagasi tulijaid vastu. Aeg-ajalt on vaja karjas koht kätte näidata. 
Minu unistused, soovin lähimal ajal ühe hobuse müüa ja osta treileri. Sügisel alustada enesekoolitust BE kategooria lubadele. Saaks hakata, kuskil kodunt kaugemal käima võistlustel. 
Eks neid unistusi ole vee, kuid kõike veel ei ohi südamest välja, jätan enese teada. 
Mõtted liiguvad traktori ümber. Küll ta neelab õli, uurisin pojaga, kus on probleem, kus on lekke koht. Kuid ei leidnud. 
Tänane päev on olnud päris pingeline ja väsitav, kuid piisavalt tegevus rohke. Igal juhul ühe tegemisega olen jälle ühel pool.

1. juuli 2012

Ei saa kurta ka eilse päeva kordaminekute ees. Hommik algas küll tugeva peavaluga. Eelmise päeva niitmisel hoidsin pead kogu aeg vaatega paremale ja eks kaelasooned jäid kangeks ja järgmine päev andis koheselt tunda (pinge peavaluga). Ülesse tõusmisel oli veel tunne, et asi kaldub migreenile, kuid enne jõudsin juua 10 ravimtaimest valmistatud valu ja organismi puhastava teesegu. Väldin seda teemat, tarbida ravimeid nii vähe kui võimalik, püüda leida oma organismi probleemidele lahendusi rohkem loodusest. Mina tunnistan loodust oma parimaks sõbraks ja seepärast tahan teda hoida, kaitsta ja säilitada sellisena nagu ta on. Olles pool tundi veel pikutanud, käisin metsas koeraga maasikal ja siis alustasin hoogsalt tegemistega. 
Oiii, Pipi lemmik inimesed külastasid eile üle pika aja. Pipi lasi kohe oma rõõmulaulu lahti. Ka mul oli hea meel näha, kuidas koer oma siirast rõõmu jagas. Seletamatta rõõm täitis  minu hinge.
Eile käisin Kiiver,Ülo juures ah, teada. Mulle meeldivad tema trakeeni täkud (halli värvi) samas on ta kirglik koerakasvataja. Ja nüüd kummitab üks tema linnukoera kutsikatest, kes hakkas mulle silma erilise häälitsuse pärast. Miski tõmbab mind selle koera poole, ma ei tea mis...? Tahan teda veel kord näha... mainin salamisi, olgugi, et tal on suur hulk erinevat tõugu koeri on need tal väga heas toitumuses. Lihtsalt uskumatu pere ja nende eriline armastus loomade vastu. Nii kaua kui ma neid tunnen, on nad olnud ütlemata kenad ja abivalmid inimesed, aga eks vanaks saame me üks kord kõik nii ka Ülo ja Helle elugagi. Imetlen nende oskust teha asju koos.

Sajab lund...ja maa on valge.