25. mai 2015

Õues voogab esmase kuiva heina aroom. Tekkis väike kihk juba heinatöö tegemiseks. Plaaningi, trimmerdamisest tekkinud heinapuru ära koristada. Saab toalemmikloomadele hommiksöögiks jagada.
Pean leiutama Nordikule mingi mängu, et tõmmata ära liigse huvi lindudelt. Kipub neid nagu kass taga ajama, unustades ära piirid, kus tohib käia ja kus mitte. hetkel ongi nii, kuna collipoiss Blue teab, et aiamaale minna ei tohi. siss Nordik kaotab igasuguse taju ja piirikontrolli. Ongi  hea teadmine, et isased koerad õpivad aeglasemalt ja nendega on rohkem tööd. Eriti raske iga on puberteedi iga. Ja isased on jälle julgemad, siis piiride õppimisel emased on kiired taipama, kus asub naabri elamise piir, et kust enam üle minna ei tohi. Sellepärast siis Nordik kontrolli mõttes ongi kinni. Jõuan ma teda pideva keeldude ja käskudega ohjes hoida. Rohkem isaseid koeri enam ei taha. Isased koerad on raskem õpetada.
Sai veel eile linnas liigeldud rattaga, esmaseks mõtteks oli autoga linna minna, kuid mida selgemaks sai, et päike ja soe õhk, siis eelistasin rongiga ja rattaga linna. Kuigi pileti võtsin Balti jaama. Maha läksin Liival ja sealt siis läbi Järve puhkeala juba Pärnu maanteele ning seda mööda pikalt, kuni Kaarli pst. Ja kuna kõht tühi ja janu hingi pigistamas. Sai Baltasse kimatud, kus selgus, et rong millega Raplast liikuma hakkasin, polnud jaama veel jõudnud. Imestasin, et kus ja miks siis kiireks loodud ,,porgand". Nii aegalselt liikus. Imestasin enda vormi üle, mida pidasin siis suurepäraseks.
Pärast ringitundi, aga Laagrisse kimasin, kõige rohkem hingamist ja jõudu nõudis juba Glehni mäenõlv. Kus ma siis tõstsin kahest maha kukkunud puust ratast üle. Iga asi on minu jaoks trenn, tahan osaleda järgmine nädal rattakrossil. Muidugi mõttes ennast veel väheke kirudes, et kus see õige asfalttee on, kust olen ka mitmeid kordi küll ülesse ja alla sõitnud.  Igal juhul oma sihtpunki jõudsin. Pärast alla poole tunniga Liiva raudtee jaam liigelnud oli minu jaoks päevatipp. Juba tagumine osa näitas teatud valuaistinguid, siis seepärast enam soovi kuhugile teise jaama rongiaja ootamiseks parimaks kulutamiseks enam sõita soovi polnud. 

Kevadmürkel hea söögiseen, kuid alkohilga süüa pole soovitav

Kevadkurrel

Kevadkogrits vajab kupatamist enne toidu sees kasutamist. Olen enda kandis mõnda ükskikut isendit trehvand, kuid teadmine, et on mürgine ei ole korjanud, kuigi jah läbi kupatamise on võimalik mürgisust kahandada. Kui pole söönud ei hakka  ma ise enesele seda sundima. 
Vabandan, piltide omaniku ees, et siia kopisin, kuna endal pole sobivaid pilte ülesse panna.  

24. mai 2015

Selle nädala lõpetuseks võin öelda, et sellel nädalal on olnud nii pingeid, va kabjaliste ula peale pääsemist. Siis nende koju saamine võttis ikka päris palju aega. Üritus hobustega ning trennid lastega. Võin mõnuga nautida uute teadmiste ellu rakendamist. 
Muidugi ikka koerad, merisead, papagoid on aktiivseks muutunud. Ainus kurb sündmus, pidime matma papagoi emanda nimega Tuvi. Kurb hetkeks, kuid õues ootavad tegevused ei lase üksiti.
Tegin algust selle aasta esimese trimmerdamisega. 
Tegelemsit ja aega nõuavad ka noored sälud, vahel hing vajab pärast kahte pikka tööpäeva puhkust, siis üks päev lihtsalt väsimusega kergemaid tegevusi ette võetud näit, koerte harjamine, puukide korjamine, igapäevane automaatreziimil on juba koerte söötmine. Muidugi toapudulojused. Siilionu ristisin juba kullaketrajaks... jooksuratta omapärane vurin väheke vokiratta vurinat meenutab. Muidugi hobuste juures metsakarjamaale käimised on päris nauditavad. Ahjaa orienteerumise unustasin sootuks, see nädal toimus see teisipäeval. Lastel seekord hästi, aga mina oma uhke edevusega jooksin lihtsalt ühest kp-st mööda... naljakas.
Püüame panustada Liptoni ratsastamisele, pean tunnistama kena jooks poisil. Teine asi õnneks, et ruun on ja tänavu aasta mitte ühtegi varssa.
Pean ostma veel putukatõrje vahendit kõige parem on küüslaugu mineraali ämber. Seda hobused eelmise aasta talvel said ja terve suvi olid igasuguste satikate poolt puutumatud. Varsti on väljas kihulased...
Bluel avastasin silmad tihedat rähka täis, õnneks on kodus olemas koertele mõeldud ravisilmatilgad. tilgutasin seda hommikul, nüüd õhtul veel. Kunagi ei tohi mädase eritise korral kahe silma vahele jätta. Tuleb kohe ravi osutada. Ja kuna collidel silma asetus sügaval, siis seda enam peab olema tähelepanelik. Hertal kipub aeg-ajalt olema silmapõletikku, mõned päevad silmatilku silma tilgutanud, kaob ka eritis.
Pean pöörduma tuttava juristi poole, igaks juhuks. millised tööalased õigused kaitsevad mind kui töötajat. Lahkumas on kaks head turvatöötajat, milliseks on kujunemas juunikuu? Tundub, et olen sattunud räästa alt vihma kätte. Olles täna tööle naasnud Konsumi objektile, sain kibeda nähvaka, mis tegelikult polnud otseselt minule, tegelikult oleks seda pidanud kuulama turvajuht.
Väheke murelikuks teeb. Olles kuulnud eelmise aasta kohta töö-tegemiste-graafiku korraldamise kohta teemasid. Olen väheke ettevaatlikumaks muutunud. Tekkinud on küsimus kuhu ma olen sattunud. Olen ootel, näis mis edasi saama hakkab, kui juuni on on pingeline, siis pean lahkuma. See pole enam õige töö tegemine. 

20. mai 2015

Pühapäeva õhtu töölt koju naasnuna. Pidin metsa jalutama minema. võtsin kõik viis koera, et lihtsalt jätta metsavahele maha hobustekarjamaa ümbrusse inimese ja koera lõhna, et mõni mõmm mu hobuseid ehmatama kipuks. Õnneks metsas ma karjuses voolu ei kasuta ja hobustel on igavõimalus koju kihutada. Eks muidugi tütre nähtud mõmmik pojaga pole mul eriti meelepärane teada saamine. Ja seda enam pean olema tähelepanelikum ümbruse suhtes.  Iga päev ja mitu korda päevas saab teha karjamaale tiir peale. 
Tundub Nordikule antud ussirohi on mõju avaldanud, söömisega on tagasi tõmmanud. Iga kord, kui kaussi järgi jääb sööki, tõstan selle eest. 
Pean ostma veel ussirohtu, aga seekord hobustele. Imestan, kui kallid on vet. ravimid. 
Esmaspäevane käik linna oli ühtepidi mõtlema panev ja veidi jälle seikluslik. Kuid seekord siis tegu leitud süstlad Hirvepargi ühe maaaluse käigu ukse juurest. Õnneks ühegi selle laadse tegelasega kohtuma ei pidanud ning sain oma loodusaineringi läbi viia rahulikumas miljöös. 

15. mai 2015

Eile sai mõned veterinaarsed ravimid hangitud ja kasutusse võetud. Nordik sõi isukalt ilma vastupunnimiseta tabletid ära. Ja ei mingit plaani välja sülitamiseks. Näis kas koer hakkab lõpuks kosuma. 
Korra ühe hobuse pihustasin putukatõrje vahendiga üle. Katsetasin Konsumist ostetud  keemiat kuklaste tõrjeks, kuna ükski mahedam variant neid ei hirmutanud, pigem hoopis aktiivseks muutis. Pärast keemilise tõrje kasutamist neid aga massidena seinalt maha kukkus. Ma ei tahaks neid hävitada, aga neil ju kombeks augud palkseina puurida ja mis edasi saab. Palju enam aega ei võta, kui peab hakkama jälle palke vahetama.
Sain siis lõpuks veel esimese leinavormilise kultuurõunapuutaime. Täna kõnnin sellega ringi nagu kass pojaga otsides sobivat istutamis kohta. Õnneks on taim kenasti potis, siis selletõttu saan teda siia-sinna transportida.
Eile tegelesin metsas karjatara korrastamisega ning sai veel korrastatud veel lammutatava maja ümbrust. Kui lammutatava maja II korrus  soostuks alistuma minu tegevusele. Nii palju on teha, järgmiseks talveks on veel puud tegematta, kuigi osa puid eelmisest aastast õues kuhjas ees. Täna vedasin ära eelmise aasta sügisel maha saetud jupitatud vahtra kreissae juurde. Tänusõnad Olavile, kes siis põka kärutäie puid läbi saagis. 
Vanemad, kogenumad hobused said eile veel lastud metsakarjamaale ning sellepärast, et karjatamisperidooile algus tehtud, sai ka lõket tehtud. Lõkke tegemine aitab ära hoida metsloomade jalutuskäike karjamaale (ootamatu on, kui kari sigu peaks tormama) hobused ehmuvad kergelt. Sellepärast siis mõtlengi, et lõke on üks mis aitab ära hoida kokkupuuteid metsaelanikega ja teine tegevus. Karjamaale pidev ringkäik 5-e koera saatel, aitab ära hoida metssigade paikseks jäämise. Ja eks tegevused metsas oma loomade keskel nautida nende lähedalolu on lihtsalt sõnadeta selge, et miski ürgne ja esivanematest pärit seob mind lõputult ja jäägitult loomakeskselt. 

13. mai 2015

Meil jälle titeuudiseid, seekord esmakordselt lumivalge siniste silmadega emane merisea proua ja jälle kaks pisikest merisiga, üks valge teine vöödiline. Mida rohkem suhelda nende merisigadega seda enam saab nende elustiilist rohkem aimu. Eks hool on see, mis ikka selliste tulemusteni viib. Kokku on arv tõusnud 9-ni. Ühed pojad on juba 1-e kuu vanused ja ema enam neid ei imeta. Üllatas nende suhtumine uutesse, poeti kaissu, lakuti neid aidati igakülgse tähelepaneliku õe või venna hoolitsusega. Meie merisead saavad ühes puuris väga hästi läbi. Isased on eraldi, kuid ka koos, alguses oli Lola ja Mupoga probleeme, kuid nüüd enam mitte. Väga sõbralikud omavahel. 
EHS tuli huvitava pakkumisega lagedale, liikmetele varsapassid tasuta, pean asja uurima kaudselt. Kogu tõde seisneb veel selles, et võib olla tahavad tagasi meelitada neid, kes teise eesti tõugu hobusekasvatuse tõuaretuse seltsiga liitusid. Hetkel on minu jaoks asi segane ehk siis asi selgeks uurida. 
Täna pean mõned veterinaarravimid ostma ja korraldama vet. menetlused (ussirohud nii koertele, kui hobustele). Üks kurbtõde ja oskamatus mingit seisukohta võtta on mul Pipiga. Avastasin tal halvaloomulise piimanäärmekasvaja. Pean selle nädala lõpuks jõudma seisukohale, kas opereerida või kasutada ohutumat meditatsiooni. Kindlasti tekib paljudel meditatsiooni teema suhtes lahkarvamusi. Olles uurinud palju kasvaja operatsiooni tagajärgesid, siis eelistan vaimset maailma. Pipi on saamas juba 8 aastaseks... hetkel jätan asja lahtiseks endale selgeks mõtlemiseks.
Iga nädala algus käin pealinnas loodusringi juhendamas. See on minu jaoks jälle pärl mu tegemiste rubriigis. 
10.05 mail sai osaletud maakondlikel orienteerumise meistrivõistlustel, kus saavutasin 6,3 km ja 16 kp leidmisega 6 koha. Kusjuures kaks last jäid seekord viimasteks, kus üks ei leidnud kolme punkti ülesse ja teine laps 4 punkti. Ja vanem tütar siis 8 kohale. Kui keegi teaks, millega ise pidin maadlema. Kuna enne seda kaks päeva viibisin küll pea 8 tundi jalgadel tööl, siis mingil hetkel keset jooksu lihased pingesse tõmbusid. Ja oskusliku hingamise-lõdvestusega jälle pingest vabastama pidin. Leidsin, et jalagadel olev töö on hetkel teatud raskusi mu jalalihastele tekitanud, pole veel kogu koormust omaks võtnud, aga õnneks meditatsioon-jooga-venitus-hingamine üks parimaid harjutuskombinatsioone. 
Nordikuga pean veel kõvasti vaeva nägema, murdis jälle ühe kana maha. Kuidas ta selle kätte sai ei tea, aga eile hommikul suleline kuudis oli pool selga ära näritud. 
Vaja mõned uued kanad osta juurde. Tellisin tibusid esialgu 5. Mõtlen, et millised sulelised veel võiksid olla.
Pääsukesed on öösiti lauluhoos, kas emaslinnud on pesitsema hakanud ja isased laulavad naistele, et neil mõnus muneda oleks... :)
Tuli pakkumine öötööle, kuid segavaks faktoriks sai graafikute kokkulangevus ja kuna ma ühes kohas põhikohaga töötaja, siis üleöö ikka segadust külvama ei hakanud. Minuga peab enne rääkima nädal enne uue kuu algust, siis saab midagi korraldada, aga uue kuu alguses, siis mitte. Kui tagasi mõelda, kuidas vanas töökohas graafikutomimise reeglitest kinni peeti. Lähtusin sellest seisukohast, et pean saama ka oma elu elada ja maal tööd kui palju. Vaja üks pooleli olev töö lõpetada.

7. mai 2015

Ehh on elu, niikui miskit kahe silma vahele jääb on üks kuu nagu kihutav rong möödunud.
Viimaste päevadega on saanud ka tegelda noorte sälgudega.  Tänane hommik kuluski ainult hobustega tegelemiseks ja aia parandamiseks. 
Hea meel,kinni peetud sälgude üle, et need on emadest võõrutatud. Suured tited ja Kati täitsa pöörane oma poiss-sälu järgi. Ega miskit kiita või... teada mida vaja teha.  
Üks hommik 5 paiku, aga kappamisega une pealt ülesse ehmatas Lamurella, kes muidugi oli siis koertepaanikas aia maha jooksnud. Ehmatusega ülesse ärganud, kiirelt miskit ümber haaranud ja õue tormates, sinna kuhu kadus kabjamüdin. Va kabjaline leitud, Aade võttis teise päitseid pidi ja viis sisse. Mina jooksujalu aiast voolu välja võtma ning aeda parandama. Aed korras, vool sisse ning tagasi voodisse und nautima. Ja imede ime, uni ka kohe tuli, kuid seda kaunist unenägu kahjuks ma enam ei näinud... kuid see oli ilus unenägu-olin reisil, kuskil kenas looduspaigas ja tore seltskond ümbritses mind...
Ja eelmise nädala lõpus sai võsa maha nokitsetud. Korraga kostus kõrva tuttav linnulaul... pääsukesed traadil hõiskasid mitmehäälselt. Nii hea meel nende kohalolu üle. Pääsukesed on kohal ja pesapaigad juba üle vaadatud.
Nokitsen ajaviiteks oma lillepeenart teha. Kena ilm ja vihmgi üle jäänud. Peab tegutsema, hunnik töid on ees.

Oi kui kiirelt lendab aeg.

...tõesti, nii palju oleks jagada. Osalesime jälle ratsa orienteerumisel, kus meil läks päris hästi. Osales 8 võistkonda, meie esindus oli n...