28. veebruar 2011

Vist hakkab kevad lähenema.
Ilmad on kevadiselt päikeselised ja soojad. Ühtepidi olen väsinud talves, tahaks juba sooja ja ratsutada aktiivselt metsas. Raske lumi ei lase metsa liiklema, kui ainult suuskadel. Suusatada on ka lahe, aga igal asjal on ka idee ja väärtus.
Mu laupäevane silo vedu lõppes kolmanda rulliga, traktori käigud kadusid, ainus esimene käik jäi, see on juba korduv viga. Mul vaja see korda teha, enne kui ma Tartu lähen, siis vaja rohkem ette vedada.

26. veebruar 2011

Mõnus ilm...
Loodan täna traktori käima saamisele. Ja vedada ära oma kahe - kolme nädala sööda hobustele.
Meil on kodune elu poliitiliseks läinud, lapsed isegi uurivad materjale, mis ma olen koju hankinud, siis kas lehe vahel kaasa panduna. Täna uurisime, kellele ikka häält anda. Lapsed ka uurivad ja üritavad oma arvamust avaldada.
Lähimal ajal pean hakkama valmistama uut kodulehte, olen sellega muidu algust teinud, aga vaja veel neti. kanalile, klientidele kättesaadavaks teha.
Eks näe millised muudatused lähimal ajal läbi viin.
Avan peatselt uue kodulehe... jälgige kindlalt.

25. veebruar 2011

Midagi hingele...
...meenutab mingil määral lapsepõlve, väiksed meenutused aitavad väsimust eemaldada.







Kui olen väsinud, olles unustanud miskit ja korraga kuulata kuskil meeleolukat muusika või laulupala, mis meenub lapsepõlvest. Kaasa laulda südamest, mulle meeldib laulda. Teine kord teen seda metsas. Lapsedki laulavad, alati oma mõttes tänan oma südames oma esivanemaid, kellelt olen ma mu lapsed pärinud lauluoskuse.

24. veebruar 2011

Eilse jätkuks...
Oli mul ka üks saanisõit Raela külla. Sinna minekuks sai plaanitud mõned päevad varem mismoodi sinna lähme. Lastega arutasime, et mitte ühele hobusele anda liigset koormust ja vältida märjaks sõitmist. Minu aja arvestus kohale sõiduks osutus täpseks. Üks lõik teekonnal osutus selliseks,et saaniga ennast rööbaste vahele ära mahutades meenutas mu liikumine rohkem nagu külgkorviga mootorrattal krossirajal küll vasakule või paremale kallutades, et raskuskese jääks püsti tõusva küljele. Raelast tean vähe, enam olen tundnud huvi LK alustele objektidele. Mõned korrad oma killavooriga sealt läbinud.
Raela küla ristub paralleelselt Pitseri kurviga. Pitseri kurvil on ka teine nimi *Lennart Mere kurv* selleks on jällegi veidi minevikku tagasi põigata. Kes seal lähedal elavad teavad seda selle pärast, et kunagi Pärnust naasnud Meri (tol korral juhtinud ise autot, Nõuka ajal) ja selle koha peal kaotanud juhitavuse ning sõitnud teelt välja. See kurv on kaotanud, järsu nurga paar aastat tagasi tee remondi käigus. Ega Meri ainus seal teelt välja sõitja ole, neid on üksjagu kehvade teeolude mitte arvestamise käigus kraavi libisenud.
Ok, see selleks sõit sõidetud, kutsuti korraks sooja, nati soojendust sisse sai ka kiirelt tagasi teele ennast asutatud. Vahepeal helistas abikaasa, kes valmistas mulle suurimat head meelt, et oli saanud vahe peal traktori käima ja otsustas koos poja Joeliga ühe silorulli ära tuua. Aeg oli juba hiline, aga marjaks seegi. Igal juhul, rull on kodus ja hobustel ees. Mis edasi, otsustan juba reedel.
Mure lahkus selleks korraks, eks see vene tehnika nõuab ikka lepliku meelt kiirustada ei saa. Olgu siis nii kiire ja appikarje suur, kui ikka tehnika keeldub käivitumast ehk siis külma täis ei aita siin ussi ega püssirohi palvetamisest rääkimata. Tegutseda, tegutseda ja oodata vajalikku ilma soojenemist. Loodame, et lähimal ajal see juhtub. Ega eriti seda külma nagu ei tahaks.

-27 ja külmad ilmad jätkuvad...
Eilsele tõsisele jutule jätkan oma hetke muret tekitavatel teemadel. Sööt, sööt, sööt ja veelkord sööt jne. Mul on sööt otsakorrale jõudmas ja siis enam hobused ei seisa aias. Juba eile sai traktorit käivitatud ja veel mehe automüügi vaimustus siis segas omakorda, traktori käivitust. Eilse päeva jooksul kolm korda proovitud ja tulutu tegevus. Öö läbi soojendatud ning tekkidesse mähitud traktor ei andnud tänagi lootust, et käima hakkaks. Jõudsin ühele olulisele inimesele helistada, kelle käest on plaan osta heinarulli, et vedada karjamaale ette. Edasi jätkan ette vedamist küla peal seisvatest heinarullidest, olgu siis nii külm tahes. Eks jah, vene tehnika on nagu ta on, raske külmaga käivitada ja samas eks eneseuhkus on ka see, mis ei luba kelleltki abi paluda. Kahtlen kas eneseuhkus, meil on neid inimesi väheks, kes appi tulevad. See on üks, mis tekitab raskusi kellegi appi kutsumisel. Keda kutsuda...?
Eks need külmad on paljusid katusmustesse pannud.

23. veebruar 2011

Meie minemine on teiste tulemine...
sellel pealkirjal on sügav mõte, tahan miskit teha, mida teha...? edasi minna= siit tekivad juba küsimused, kuidas oma soove, unistusi teoks teha, kellele loota, keda usaldada, kust leida abi ... jne. kui palju küsimusi.
Olen teelahkmel, teades omi võimeid leiaksin tööd väljas pool kodu, kuid lõpetada tegemised kodus ehk turismi alal. Ei tea ei oska selle koha pealt, miks ma selliseid asju mõtlen, kui palju seovad loomad ja maaelu koha peale kinni. Ootamatud väljaminekud loomade haigestumise näol. Missugune vastutus ja kui loom hukkub, siis peame kellegile seaduse alusel vastust andma, kuhu ja miks. Sama on ka siin inimeste maailmas. Kui keegi sureb, peab ametlikult vormistama paberi peal, läbi meditsiini töötaja.
Olen peatselt omandamas bakakraadi, millise valu ja raske tööga see tuleb.

21. veebruar 2011

Kas fanatism, hobi või sootuks oma enese proovile panek.
Mul on nüüd isiklik maratoni rada. Ja jaa, nii see on, ma ei keela seda rada ka teistel kasutada. Ainult raja lõpp on Lipametsa külas või siis vastupidi Raplas. Antud hetkel lugu jutustan oma viimasest tööl käimisest. Olles läbi mõelnud kõik nüansid liikumiseks suuskadel tööle, ainus mis muret valmistas, kas suudan rada teha 15 km järjest, järsku väsin...? Kuna pealmisest kihist moodustab ju pehme lumi, millest suuskadega läbi vajun ning kõvem pinnas, mis moodustus viimase sula ajal. Pehme lumi tekitab veel tugeva hõõrdumise nii, et missugune töö käe lihastele. Üle poole distantsist läbitud, hakkas mure minust kaduma, asendus hoopis hakkama saamise rõõm. Olles ületanud Kuusiku jõe silla, ooo kiirus kasvas paaristõugetega ning jälgides hingamisrütmi, et hingamine püsiks liigutuse rütmis.
Eile sama tuldud teed ka tagasi suusatatud, aga siis meeleolu tõstis juba päike ja selle soojus. Super nädalavahetus. Kaifisin seda, kas peab ilm tingimatta mammut üritusele osalema minna, kui seda sama saab teha oma kodukandis.

19. veebruar 2011

-28 kraadi, kas romantika või ekstreemsus...
Kuigi eile hommikune kraad ka nii näitas, siis päev osutus päikse käes nati kehvaks, kuna tuul tekitas -20 kraadise pakase. Siis päevaseks tööks sai tehtud, et hobused joota, ikka üks mure ka, nende külmade ilmadega. Mõtlen ikka öösel ja päeval, et ega külm hobustele liiga tee. Kui miskit näen, hakkan kohe muretsema. Üks päev hobuseid sisse pannes avastasin hiljem, et Teeba ja Teele ajasid taga varjuall Pässut. Sain hirmsat moodi kurjaks, kuna teine vaeseke oli märjaks kohe jooksutatud. Tekid selga, imestasin et mis neil rumalukestel pähe läks, et Pässut nii taga aeti.
Suusatama, ikka suusatama agiteerin kõiki, lihtsalt super, eile õhtul ka üks 15 km teekond ettevõetud, oi oi oi ja kuhu veel.
Missugune energia, kui Rapla oli veel jäänud 3 km, tekkis mul selline tunne, nagu oleksin võistlusrajal, ehk siis lõpuspurt oli võimas. Minu teekonda saatis mu hea enesetunne ja mõnus kuusõõr taevalaotuses. Ja eks vastutulnud autojuhtidele võisin meenutada tulnukat teiselt planeedilt. Kuna nina ja suu olid kaetud salliga, siis võis jääda selline mulje, et teise planeedi olend on laenanud mõnelt suusad on asunud hoolega trenni tegema tee ääres. See selleks, lahe kild selleks päevaks. Kes tahab usub ja kes ei taha see ei usu...

17. veebruar 2011


Minge suusatama...
Nii mõnna päikse soojuses suusatada ja metsloomade jälgi ajada. Üks kui halb võib meeleolu olla, on suusatamine looduses mulle üks mis tuju tõstab. Tahaks ujuma minna, aga pole autot, ujulad asuvad kodunt kaugel (mõtlen Valtu ja Märjamaa ujulaid).

16. veebruar 2011

Külmaperiood.
Yess, yess, mina kaifin neid külmi ilmu, kuigi kütma peab iga päev ja kahte ahju, et hommikuni toas sooja püsiks ja torud ära ei külmu. Nii kaua pole viga, kui vesi majja jookseb ning ei pea veel lund sulatama hakkama. Ja külma lubab nädala lõpuni. See oleks selle talve üks naelpunkte, tahtes panna meie tahtejõudu proovile panna. Nädala jagu külmi ilmu.
Mul endal pole viga, eelistan sajustele ilmadele pigem kuiva külma, kui sula ja lörtsi.
Laura pesamuna on meil nagu virk ja usin kodu perenaine, kes käib lülitab kanadele valguse ruumi. Toimetab hobuseid jagades neile silo, kes sees. Imetlen teda, oi ta on lahe laps.
Lastel veab, saavad kodus olla, isegi õpetajad ütlesid täna Aadele, et ei ole ikka külmaga kooli tulla mõtet.

15. veebruar 2011

...Sõbrapäeva jätkuks.
Eile raamatukogust koju suusatades tuli väike mõte, et pikendaks oma kodu teekonda. Mõeldes, mööda läinud päevale ja üldse siis pühenduda nati hämarduvale loodusele metsas. Kena kuu reisikaaslaseks ning maastik, mis muutis teekonna eriliseks. Mitmed karjaaiad läbitud ja tee ääres olevad lumevallid ületatud. Liikusin jälle sellistes kohtades, kus ma suvel üldse ei käi. Kaifisin üksi olemist täie rinnaga, kohati küll koera haugatus unise metsatalu rahva uudishimulikuks tegi, et viitsiti ukse peale piiluma tulla, et mida koer nii haugub. Vahel mõtlen sellistes olukordades, et mida küll inimesed arvavad, et kes siuksel ajal ja veel suuskadel. Ma ise kaifin, kuna vähesed teavad, et ma eelistan radadele rajatuid paiku suusatamiseks. Lumi kannab v.a. eelmine nädal värskelt sadanud lumi moodustab pehme kihi, aga õnneks ei takista see liiklemast.
Koju jõudnud, avasin uuesti arvuti, kuna raamatukogus jäi programmi laadimine pooleli, et jätkata. Ja siis mõtlesin,et panen nüüd hobused ka sisse.
Oh ja ah, mis teha, neid kelle pärast ma välja tulin enam aias polnud. Käisin siin ja seal vilistasin, hüüdsin olulisi hopse nimepidi, aga ei kippu ega kõppu. Vaikus mis vaikus, ainult särav valge täiskuu paistmas. Tagasi tuppa jõudes, mainisin, et ega nad kaugele lähe. Tulevad tagasi `= ütlesin lastele, kuna Farmer koristas lähedal olevatelt põldudelt eelmine aasta silorullid ära, siis pole hobustel enam kuhugi laiama minna, et võõrast varast ampsu võtta (eelnevatel aastatel arvasid,et kõik kuuluvad neile ja igalt poolt on lubatud maitsmiseks võtta).
Ega mul suurt und ei saanud, ikka mure ja iga natukese aja tagant käisin vaatamas, kas on tagasi. Selline tunne nagu ootaks kallimat pikalt teekonnalt. Ühel hetkel kui hakkas jube kobin, siis lastega virgusime ja ma kiirustasin kohe õue vaatama. Oi olidki tagasi. Riided selga kiiresti ja õue ning panime kohe sisse. Eks nälga ajas koju, kohe teadsid kust süüa saab. Meie õnneks on see suur lumi kasuks tulnud, hobused eelistavad liikuda teedel. Oletan, et käisid öömatkal... lihtsalt äge

14. veebruar 2011

Sõbrapäevaks kõikidele headele Sõpradele


Sõprus ei küsi:”Palju sa kaalud?
Oled veevalaja, kalad või kaalud?”
Sõber ei küsi:”Kus olid nii kaua?”
Kui tuleb sõber, katad vaikselt laua.
Sõber ei küsi:”Oled kaugel või ligi?”
Sõber teab niigi, kui pidid-siis pidid.
Sõprus ei küsi:”Kas oled mu sõber?”
Ta tuleb sul karguks, kui su ihu on nõder.
Ta ei küsi:”Kas olen sul ainus?”
Ta toob pudeli veini ja toetab su vaimu.
Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem-
Ta on nagu hea vein, mida vanem seda parem!
Arm on üürike, sõprus püsiv.
Mina ta vanust iial ei küsi!
Kena Sõbrapäeva, sel kargel talvisel veebruarikuul.
Elupuu talu Ratsamatkad

13. veebruar 2011

Kas külm on kimbutamas?
Päike, krõbe külm ning kerge tuuleõhk puuoksi liigutamas. Mulle meeldib, kui puuduvad sademed. Lumi kannab suuski peal, täna ma küll suusatama ei jõudnud.
Hobused jõudsid veel teha oma nalja. Otsustasid kambakesi jooksuralli metsa teha. Lastel oli tegemist, et neid kätte saada. Kuid õnneks on neilgi omad nipid tekkinud, kuidas hobustega ilma sadulata tagasi koju tulla. Keda peab karjajuhiks võtma, siis saab karja vabalt koju tagasi.

12. veebruar 2011

Huvitav, kuhu jäävad tarkade ilma ennustajate varane kevad?
Minu tähele panekud varasematest aastatest on selline, et kui lund jagub jõuludeks on seda ka veebruaris. Ilmad veebruaris eeldavad minu jaoks ettearvamatust ja temp. kõikumisi külmalainetel kõige rohkem.
Lasin hobused ka ainult mõneks tunniks õue tuulduma, ega isegi taha tuule ja tuisu ning -11 kraadise pakasega õues olla. Kus tuul riietest läbi puhub.
Lakukivi ümber on pidev sõelumine. Kõige rohkem tarbivad seda trakeenid mõnuga. Imestan, et meeldib teravast lõhnast ja maitsest hoolimatta. Eks selle koostisse kuulub veel söödasiirup, mis teeb sel maitse vastupandamatult vastuvõetavaks.

11. veebruar 2011

Väsinud olemine.
Oh jah, olles tagasi Raikkülast suuskadega. Kirun ennast vaikselt, et ei märganud enne kodunt välja minnes kohvi juua. Kolme km pärast langes vererõhk madalale lisaks sellele veel veresuhkru tase. Sellises olukorras tekitab iga liigutus meeletut vastumeelsust edasi liikuda. Alati tuletan enesele sisenduse teel meelde, et mida teha. Tagasi võtta hoogsalt tempolt, rahulikumale. Jah, kuid ma seda head tempot täna ei saavutanud, kui ikka organismis väike probleem, siis ikka seda õiget suusataja tempot ülesse ei kruvi. Enne kui välja läksin oleksin pidanud ka tarbima vedelikku.
Higistama võttis, riided olid seljas läbi märjad, muidu tavaliselt on nii, et kui ma suusatan pikki maid, siis pole mul probleeme. Isegi kui ringiga suusatamast tagasi olen olnud, ei ole ma üldse higinegi.
No nii, viisin siis hobustele selle lakukivi, oii igal juhul hobuste maitse ei peta. Minu maitse ka mitte, naabrinaisele lubasin, et kahju kohe hobustele viia, maitseks ise iga päev keelega sellest kivist. Andsin ka lastele proovida. Lastele meeldis ka.Igal juhul asjaline värk hobustele mõeldud. Horselyx on mõeldud hobustele, kes köhivad, vaatan, kas aitab. Katsetan, ega mu hobused eriti köhi, aga ikka kui üks köhatus on, siis olen juba mures. Las siis olla, nende jaoks.

10. veebruar 2011

Mõnus õhtutund...
...oeh kiire päev selja taga. Käisin Aadega kohalikus saekaatris saepuru toomas. Allapanuks kasutan heina ja saepuru, kui kuskilt veel suvivilja põhku saaks, siis oleks in. See selleks, aga nüüd on nii mõnus mõnuleda soojas toas arvuti taga ja siis varsti pugeda põhku.
Ahjud veel köevad, varsti saab ühe kinni panna.
Homme saan siis mentooliga lakukivi kätte (köhivatele hobustele) katsetan, kas mõikab. Mul paar hobust köhatavad, siis mõtlesin, et proovin; tellisin selle Hiven OY müügiagendi kaudu. Homme saan kätte.
Olen vaadanud, et pean hakkama kapju värkima, osadel hopisdel on pikaks kasvanud. Siis enne vaktsineerimist seisab eest kahekordne ussikuur kõigile. Kahe nädalase intervalliga. Kolmele hobusele vaja teha võistlus määruse järgi vaktsineerimine, et saada hobusele võistlus litsents. Oh jah, kus on alles nõudmised, igale asjale ju vaja veel rahasid kulutada.

Võrratu ilm.
Päike, tuule vaikus, sätendav lumi ning karjamaal kari päikse vanni võtvaid hobuseid. Igal hobusel oma asend, mida siis päikse käes soojendatakse. Nii armsad, keegi ei tegele söömisega, isegi minu ilmumisel karjamaale ei liiguta peadki. Vaid silmanurgast keeratakse pead korra ja siis jätkatakse seda kallist monumendi kuju.
Kujutlen endamisi, et mida see nende selline päiksevanni võtmine neile tähendab. Ka mulle meeldib veebruarikuu, siis käib päike kõrgelt ja soojendab nii mõnusalt läbi talve riiete.
Kuigi ööd on külmad ja teine kord varahommikul võivad miinus kraadid tõusta -15 -ni ja isegi vaat, et rohkemgi.
Kaunis on hommik, kaunis on maa, kaunis on loodus kauniks teeb kõik, mis meie ümber...

9. veebruar 2011

Veebruarikuu ilmad.
Täna sai siis põhja tuulega võidu sööda vedu korraldatud. Iga kord silo rulliga tagasi sõites polnud jälje raasu ollagi. Nii neljal korral, tõin jälle paari nädala sööda koju, homme ootab ees siis allapanu vedu. Reedel aga heinavedu. Nii see on, et iga päev on midagi teha.
Kummaline on see, et kui ma traktori käivitasin oli kell 11 ringis ja kui ma neljanda silo rulliga aeda jõudsin ning traktori oma kohale tagasi parkisin, oli kell juba jõudnud 14.30 peale. Ehmatasin ära, oot kuhu mu aeg kõik lennanud on. Kuna vahe peal sai veel pliidile puid lisatud, et köök ei jahtuks maha.
Tuppa sain, siis vedasin veel ahjule puud ja süütasin ning üritasin tunnikeseks silma looja lasta, mul veel vaja ööseks tööle minna. Vahetasin valve töökaaslasega ära. Enne veel sai hobuseid sisse pandud, täna nii vilu, tuuline ja tuisune, et mul loomadest kahju väljas hoidmiseks. Silo sisse vedades said osad hobused aru, et peavad sisse ära minema, aga mis Päss ja Testu tegid = kappasid ümber varjualuse ja tegid näo, et neile meeldib kui neid meeletult taga aetakse.
Eile näiteks polnud probleemi sisse panekul. Need hobused, kes teavad, et nende asukoht on maja otsas olevas laudas, siis ava ainult karjamaa värav ja kogukond
kabjaliset näol astub uhkelt maja poole. Hertale meeldib ka ponide seltsis olla. Kui Herta näeb, et Tassa võetakse aiast välja, tuleb ka kohe kampa. Hertat imetlen, päeva ajal tunnen talle südamest kaasa. Suuremad füürerid kipuvad teda kiusama. Hakka või kaitseingliks, aga kes jõuab karjas kogu aeg ühele kaitset pakkuda.

8. veebruar 2011

Herr A. Ansip ja tormine õhtupoolik.
Võtsin siis kõne ühele töökaaslasele Rapla, uurides, et kas käis,,kohtingul** Ansipiga. Kuid jah seda ta ei teinud. Olen viimasel ajal põleva uudishimuga poliitikasse sukeldunud. Piisavalt selgitus tööd teinud, kes on kandidaadid erinevates erakondades (uurimustööd teen öösiti), missugune positsiooniline seis erakondade vahel (ehk siis meedias kajastuv statistika)=põnev maailm. Keda ma valin...? Ei tea veel ise, jälgin praegu põnevusega. Võib olla varsti saan teada, kellele ma hääle annan.
Edu kõigile, kes jagavad seda rasket, keerulist poliitikat.

Eestimaa võrratu talv.

7. veebruar 2011


Aplaus on puudu, pika pilguga saadetakse teele minejaid.
Mõtisklused maa elust, inimestest ja tegemistest...
Arutlesin hommikul hobuseid jootes, maainimestest ja nende raskest tööst. Maainimeseks ei saa üle öö, see on vanade traditsioonidega ning elusse sulandumine ja omaks võtmine.
Talu elu on koostöö vorm, seda naljalt üks inimene ei vea. Talus on kogu aeg miskit teha, töö ei saa kunagi otsa. Kasvõi sõnniku vedu, mis tegelikult on raske ja nõuab siiski pidevat väljavedu, sõltub sellest, millise pidamisviisi on tegu (sügavallapanul või siis igapäevaselt eemaldatav).
Mul on selleks oma pere liikmed, mis sellest et ma*kõlgun* suvel traktori rooli taga ei saa ma hakkama selle viimase remondiga. Väiksed asjad jah, kõrvaldan töö käigus.
Tihti on nii, et talu elus selgub, kes miskit tööd teeb ja kellele meeldib parema meelega midagi teha. On asju, millest ei pääse keegi, kõige lihtsamad asjad: ahju kütmine, tubade koristamine, toidu valmistamine = need on elementaarsed asjad mida peavad kõik pereliikmed oskama.
Pidada talu ainult enda ego upitamiseks ei saa, ühel hetkel saab omaenese ramm ja mõistus otsa. Ja ka, et tutvusringkond ainult takka kiidab... * oi kui tubli ikka jne.* Lähtun ühest targast mõttest ehk siis oma vanaisa nõuandest * proovi ühega, kui saad hakkama, siis arenda edasi, aga kui tunned lagi ees, siis tuleb hakata mõtlema, mida edasi teha*.
Mulle endale meeldib maal, viimasel ajal olen küsinud endalt, kui suureks tahan viia oma hobusekasvatust...? praegu oleks vastus jään selle juurde, mis mul on suurendada ei taha. Tunnen, et selles on mu aeg piisavalt täidetud ja saan tegeleda ka endale huvi pakkuvate asjadega.
Lapsed on loomadega kasvanud ja harjunud nendega, teavad et iga loom on vastutus ja kohustus mis on võetud majja või siis sündinud.
Meie talus on hobuste sünd küll madal, aga selle eest suudame kõikidega piisavalt ümber käia ja eale ka sobiva koolituse tagada.

6. veebruar 2011

Jänesehaagid või slaalom suusatamine...?
Nii, nii kenad ilmad tõid ka meie väikse Gerli meile. Aktiivne tegevus jälle lahti. Hetkel me ei näe telkust olulisi kanaleid, siis ei see meid häiri. Oluline on, et hobustel oleks sööt sama ka endal. Lastel on huvi rohkem suusatamisele pühendada. Vähemalt eile käisid 3 km kaugusel poes, aga tagasi teel otsustasid Aade ja Joel, Gerlile oma koolimaja tutvustada.
Ma ise imestasin, et kuhu lapsed jäävad, pidime ju trenni tegema minema. Vahe peal sai söök valmis ja selleks ajaks ka lapsed saabusid. Meil on võimsam trenn, kui alguses lapsed suusatasid, siis veel tunni ajane ratsutamine. Meil ei ole praegu võimalust kasutada platsi, siis teeme oma tunni ajase trenni, saani sõiduringil. Lumel moodustav koorik ei ole hea hobuse jaldadele, nii ongi et me kappame siis külavahel.
Üks hea asi, mille üle on hea meel, et saab lihtsamalt hobuseid joota.
Täna tegid Anete ja Gerli kaks korda trenni. Hommikul teades, et Gerlile tullakse kella 12 järgi sai siis oma ring ära teha. Galopiga oli nii, et Anete kes Testemonaga ees, kelle sammu ei anna võrrelda poni omaga. Muutub taga olijatele galopp pigem kihutamiseks, kuid see pole meie eesmärk, et hobuseid märjaks ajada.
Ma ise käisin suusatamas ja tegin ka korraliku ringi, vahe peal põikasin Sokkel OÜ kuuluvast paekarjäärist läbi. Proovisin alla lasta, ägeeee .... lahe. Mõtlesin naljaviluks sellist mõtet, oleks hea, kui Sokkel OÜ omanik ise oleks nägemas, kuidas ma jälgi tegin lisaks jänese jälgedele. Teades, et kaevanduse pooldajaks on meie maakona maavarade peaspetsialist Raul Aalde. Oiii kuidas oleks tahtnud näha nende nägusid, kui ma oma hulljulgust iseendale demonstreerisin. Suusatamine on in... lahe. Saab sinna, kuhu praegu raske lume ja läbipääsmatu maastiku tõttu hobusega ei pääse.
Need huvi pakkuvad paigad Raikküla ja Lipa ümbruses sai siis üle kaetud.

4. veebruar 2011

On alles huvitav elu.
Elu saab olla nii huvitav, kui me ise selle teeme. Kui meid ümbritsev mõnus tutvus - sõprus ringkond, kes aeg - ajalt tunnevad huvi, kuidas ikka meil läheb ja külas käivad ikka ellu nagu päikese kaasa toonud.
Inimene on sotsiaalne olend; ei saa ju väita vastupidist, et ei ole.
Nädala alguses olles mure vaevas, siis nüüd ainult naeran, kuna jootmine muutus lihtsamaks. Saab otse kaevu juurest kraanist vedada enam ei pea majast vedama. Ja nüüd ainult imestan, kuidas Päss ainult tahaks oma kaoja pange poetada. Mul läheb iga päev jootmine pooleks tõrjumisega. Pässul nahk sügeleb, siis arvab, et kui ta veel panges saaks oma nahka nati leotada, oleks see talle vast mõnuks = (mõtlen mina hobuse keha keelt mõistes ehk siis oma arusaamise keelde tõlkida). ... aga pange pugeda ühel suurel hobusel nõuaks nagu kaamelil nõela silmast läbi pugemist. Nii ongi, et veel lust ja lillepidu, seda enam kui ma veel karjamaal viibin, on ta veel tähtsust täis julgeb hambaid näidata Teebale ja Teelele, et neid siis teatud keha märkidega seletamatult eemale peletada.
Herta on lahe hobuse kuju, üks õhtu ponisid sisse pannes tahtis Herta koos ponidega lauta minna ja nüüd saabki ta iga päev oma tahtmist laudas öö veeta. Mis teda sinna viib, on meie pisi hobu, kes pesamuna Amanda, kellesse on Herta sügava südame sopini kiindunud. Pidades teda oma lapseks. Kuigi see laps hakkab juba täis ealiseks saama, ei ole Herta enesele aru andnud, et ei pea olema talle ema eest. Mis teha, kui hobune on olnud 6 aastat üksi, siis oma igatsust jagada mõne poni näol ongi see, mis tema mälestustes esile tuleb. Kuus aastat tagasi oli tal varss, mille ta pidi jätma oma vanasse kodusse. Ja see tekitab temas selle vana aja igatsuse.



3. veebruar 2011

Meie võrratu Tutt - Saba.
Kassi - või jänese või jälle vastupidi...
Minu maitse järgi algas Hiina kalendri järgi jänese aasta. Ma pean jänestest lugu, vahe peal räägiti, et metsjäneseid on vähemuses ja ma eelistan jääda nende poolele. Kass sümboliseerib minu jaoks kiskjat ja neid võttes on piisavalt palju. Kui vaadata loomakaitse seisukoha pealt on hoiukodudesse ja varjupaikadesse toodud enamuses koduta kasse. Ma ei viitsi statistikat vaadata. Kuigi on teada ja veterinaaride poolt tunnustatud seisukohti ( ma ise pooldan sama), kastratsioone (isastele) ja steriliseerimist (emastele). Olen kasvanud kodus, kus põeti kassi hullust ja mina see läbi kaotasin palju eksootilisi loomi nende murdjaliku iseloomu tõttu. Teine probleem, kui neid saab palju, kui materiaalsed vahendid lubavad kaob igasugune kontroll ka tervisliku seisundi üle. Tekivad soovimatud suguluspaaritused, mille tagajärjeks on ebardliku väärarengutega järglased. Olen ise kogenud ka välisparasiitide massilist rünnet.
Isas kassid on ühed kes armastavad külakorda käia, vaadata mis teeb naabertalu kass, kokkupuuted metsloomadega tihedad, seoses pikkade vahemaade läbimisega.
Mõtlen välisparasiite ehk kirpude majja toomist, metsloomade seas tuntud kärntõve edasikandmist ja põdemist, mis lõpevad kahjuks traagiliselt suurte haigusjuhtumitega.
Ma ise ei talu kirpude hammustust, piisab ühe kirbu märkamatu piste, olen ma üleni kuplaid täis. Olen allergiline. Ma olen indikaatoriks, kodudesse, kus peetakse koeri ja kasse tubaselt ja kellel ka neid karvades pesitsevad.
Ma ei taha halvustada kassi pidamist, vaid lihtsalt tahan panna südamele, et iga loom olgu siiski armastusega soetatud, siis on sellest rohkem rõõmu ja kasu kõigile.
Minu jaoks kehtib selline aforism indiaanlastelt*kui sa armastad mind siis armastad mu koera*. Lugu pean nendest, kes ka oma loomadest peavad lugu.
Ma ise kassi ei pea, ei ole siiani üle saanud kirpude poolt puremisi ja see ongi üks põhjus miks ma enesele kassi pole soetanud. Kiire paljunemine ja murdjalik iseloom. Kõik muidugi ei ole, aga ma ikka nendest eriti suurt vaimustust ei tunne. Vabandan lugejate ees, et selline tõsise sisuga kirjutis sai.

2. veebruar 2011

Küünlapäev.
http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/kuunlapaev/knlapev.htm kogu info küünlapäeva kohta. Kõige rohkem huvitab ilmaennustus küünlapäeva kohta.
Ilmaended moodustavad küünlapäeval nagu tõnisepäevalgi (17. jaanuaril) ligemale poole uskumustest ja kommetest. Päikesepaistelise küünlapäeva järgi loodetakse head heinaaega, soodsat rukkiõitsemise ja -kasvu aega, ehkki on ka vastupidiseid teateid: lumesadu ennustab head viljasaaki. Halb enne on küünlapäeva sulal. Sula ilm ennustab külma kevadet. Tuntud on vanasõna: “Saab küünlapäeval härg räästa alt juua, ei saa kukk maarjapäeval nokkagi kasta.”...

1. veebruar 2011

Kergendus.
Olin kolm päeva juba mures. Muretsemiseks andis põhjust Pässu. Kelle tervist jälgisin mitu päeva. Õnneks täna selgus, et kõik on ok. Tegutsesin kaevu ja karjamaa vahet vee vedamisega, kus siis nägin, et Päss nautis minu tähelepanu, igal pool mul kannul kõmpides ja siis aeg ajalt oma pead mu õlale nõjatades. Vahe peal üritas veepange vallutada, et sinna kapju likku panna. Ütlesingi, ah et sul oli vaja tähelepanu.
Homme pean ostma silmatilku, Pässut on keegi silmast hammustanud ja siis vaja talle antibiootikum silmatilgad osta. Siis paistetust alandavat geeli. Vahel vaja paistetusi sisse määrida, et paistetust alandada. Juhtub, et keegi kas hammustab ja tekib verevalum. Nahaalune kude on paksenenud ja peale poole tursunud.
Selle aastal võtan nõuks, et peab varju alla ehitama mõned boksid. Ei saa reaalselt pidada kõiki koos vabalt. Minu omad kipuvad ikka liiga tegema. Õnneks ei tee nad iga päeva, aga juhtub ikka,et mõni päev kellegil nägu jälle kriim.
Herta on saanud karja juhi rolli. Kari tahab temaga koos käia. Hobused said täna korra välja ja käisid omapead Lipa külas väljas ära. Õnneks leidsid,et parem on ikka kodus karjamaal olla. Kes aia lõhkus oli suslik Amanda, kes alul mõtles meiega kaasa tulla heina tooma, kuid siis ühel hetkel mõtles ringi ja kappas tagasi ning aiast läbi karja juurde.
Mul endal jalad löövad tuld, eilne suusatamine ja täna üle poole päeva jalgadel tammutud on jalad all ära väsitanud.

Lumi on ilus.  Kuulates igapäev maksutõusu juttu, teeb ikka meele kurvaks. Mis ees ootab.  Praegusel hetkel mil meil vaikne periood trennili...