Augustikuu eelviimane nädal oli sama kiire ja toimekas, ühtlasi jõudsime lõpetada heinatöö. Mis oli selle aasta kohta nihkunud augustikuusse. Hea tunne, juunis küll sai kogetud hirmu, et kuidas kogu selle ülesannetega hakkama saada.
Eelmine nädal oli meil ka üks kaugem välja sõit, käisime Pärnu Jaagupis Suvelõpupäeva üritusel. Üle pika aja midagi uut ja huvitavat, pole tükil ajal öötundidel hobuste või ponidega üritusel viibinud. Muidugi selliste tegemiste vastu on meil ikka jätkuvalt huvi olnud.
Ja nüüd mil eelmise nädalaga oma tööd lõpetasime ja saime hingata kergemalt, siis plaan oli veel mustikale minna ja natuke supelda. Mille sooritasime siis eile.
Tüdrukud käisid 20.08 võistlemas Raikkülas, hästi ei läinud, aga kogemuse võrra naasti tagasi. Minul oli trenn lastega ja pärast 3 tunnine ratsamatk. Igapäevaselt jätkavad aktiivselt trennis käimise osas aktiivsed lapsed. Nende üle on hea meel ja seega, et koolivaheaeg augustilõpuga ühtalsi huvitavalt lõpetada on mu tütardel plaan kerge võistlus korraldada. Igal juhul kõik asjad sujuvad organiseermised.
Jah muidugi eile oli majas suur kaotus ühe koera näol, mis tegelikult öösel toimus ei tea keegi, sest hommikuks kana kuudi ees lebas võika puremis tunnustega Sofie laip. Sellest ei saa pikka aega rahu, alles olevatelt koertelt sai küsitud, et mis juhtus. Kuid nende keha keelest lugedes on nendegi olemus shokis juhtunust. 
Pärast kui Nordiku kaasa võtsime mustikale, kes siis sõidu ajal pagasiruumi kakas ja veel oma liikumisega laiali tatsas, veel natuke aega ja kui marjakorjamise kohale sai jõutud, siis oli ka oksendanud. Kuidagi sai ära koristatud, aga suurem koristus seisab ees.

Küll need augustikuu ilmad olid super mõnusad, piisavalt kuumad ning heina saime ka tehtud. Kuigi raskustega, aga siiski tehtud.
Mis uut, hobusemüük tänavu aasta suht nigel, kui jälgida kuidas toimetatakse tütre müüdud hobusega tallis, siis ainult vaatame ja imestame. 
Juba kohtumine uute inimestega annab suhtlemisele uusi tuuli. Ja ka mõtteid uutele tegemistele.
Taas kohtumine Lagedi Ratsakooli oamnikuga A. Undiga. 
Ajakirjaniku külastus, Pärnu Jaagupi suvelõpu peol osalemine kahe poniga.
Ja eks nüüd peab hakkama mõtlema mis veel on jäänud või tegematta. 
Tüdrukud osalevad täna Raikküla talli korraldataval võistlusel. Lihtsalt hea meel kohe.

Mõtteid kogun, et mis toimumas ja teoksil. Tänavu aasta ei ole toetused eriti suured, aga tegin projekti taotluse matkaõppelaagrile. Näis kas saame või peame loobuma. Hetkel on küll uudistajaid, kuid osalejate arv on veel väike. Soov oleks kogu grupp oleks 8 liikmeline.

Projektiga toetust laagrile ei saanud ning registreerunuid praktiliselt  2.08.2020 polnud. Nii ongi, et vastu sai võetud otsus, et jätame ära. Tegeleme heinatööga. Ütlen nii, et eelmine nädal hobuse müük ebaõnnestus, soome vahendaja jättis suure lubaja mulje. Teab kas ma julgen kunagi inimesega veel suhelda. Ennatlikult räägiti, et oi see hobune on kenat värvi, et juba värv müüb jne. Värv värviks, kuid ilm keeras kapitaalselt sajule ja vahepeal andis padukat, mille tõttu näitamise hetkel sommile oli mu pesamunast tütar läbi märg. 

Kui somm sadulasse istus ja omakorda proovima asus, siis jah korra näitas Leedi oma võõristust, kuid see oli hetkeline. Kuna pole ta harjunud kõva häälse kontingendiga ümbritsetuna olema. 

Lõpp tulemus päädiski ikka sommi lõpliku otsusega, mitte võtta. Sai paar asja nende poolt ostusamisel kahjuks. Mis teha nii see on teada, et ühte hobust müüa. Peab enda närvikava korras olema, ei ole mõtet ühe sommi kriitika või selja keeramise peale hobuse müüki kohe maha panema. Aastate pikkune kogemus müügi alal on õpetanud kannatlikuks jääma ja ootama lõplilkult ära ootama selle õige inimese. 

Elu on põnev seal, kus seda ei oska oodata. Lilil sündis kah täkuke, kuid mis lahe märgistega nii nagu mulle meeldivad. Ja ikka terendab silma lauk, muidugi kabjast üleval pool hetkel veel aru saanud pole. Kuid esimene varss Rocky the Royal, on muutmas värvi tumedaks. Suht kenake näeb välja, pole pooltki sellist värvi mis meil varasematest aegadest peaks olema. 

Loodame siis ära müüa uutesse kodudesse nii Amanda lapsukese kuue kuusena ja Lilii täkk varsa. Uuel omanikul jääb otsustada, kas jätab täkuks või tulevikus on ruuna elu parimaks vormiks. Hea meel, et rohkem varssu pole sündinud ega sündimas. Kui neid on vähem, jõuab nendega tegeleda juba huvitatus endal suurem. 

Amanda varsake Amadeus võidab tõeliselt palju südameid, ta on tõesti nummi välja nägemisega. Väiksed kabjad, väike pea mis kujult meenutab väikest hobust. Tulevikus oleks lahe näha kellegi kodus lapse lemmikuks või teab mida tegemas. Amanda on meil laste sõidutamiseks sünnipäevadel või muudes tegevustes.