Tänavu aasta alustasime võistlus hooajaga Ruunaraipelt ratsa orienteerumisega. Kaotasime ajaga, kuid ei ületanud ette antud ajalimiiti. Alul kappasime hoolega kaardilt välja. Kui ükskord kaardiga sinasõprus loodud sai, siis läks juba punktide leidmisega ludinal. Kunagi ei kahetese tehtud vigu, alati saab tagant järgi analüüsitud, mis valesti tehtud. 

Loodus oli võrratu. Kaifisin midagi uut ja põnevat. Olgugi aeg tiba hiline, aga see eest õhtu kaua valge. Õnneks meie suksud olid kiired peale laadimisel. Ja ei pidanud suurt ajakaotust mõtlema, kuidas ja mis ajal koju jõuame. 

Ja maikuu läbi saamas. On vaja hakata midagi ehitama, et mida siis kui asjad valmis. 

Ainus kurb asi, oodatud varssa ei sündinud. Mis siis nihu läks hetkel ei oska öelda, aga mis kehvasti, siis uuesti. Arvan probleemi olevat, et ei jälginud piisavalt paaritus protsessi. Nüüd olen võtnud ise jälgimise käsile. Ja natuke tegeleme ka Kellukese hullu moodi suure kehakaalu alandamisega. Juba eelmine aasta ilmnesid tasakaalu häired loomal. Jalad kaovad sammu ajal alt. Nii, et mõelge, enne kui teete ,,heateo" oma väiksemas mõõtmes ponile. Ülekaal ei ole loomadele üldse parim kehakaalu vorm. 

Ikka ja jälle mainin, et ülekaaluga kaasnvead hobustel ka laminiidi (kabjapõletik) oht. See on muidugi number üks ja eks kimbutavad muudki hädad kabjalisi, kellel ülekaal keha vorme juba laiemaks on ehitanud.

Kõige kurvemaks on veel see teadmine, nii palju tuttavaid on teispool pilvepiire lahkunud. Üks tuntud nimi Urmas Saks hobuinimeste keskelt tuntud Tal oleks vanuse poolest veel palju olnud korraldada... miks elu on nii ülekohtune.

 Kevad on ilus aeg. Kõige lihtsam kasvõi eilne paduvihma sadu oli mõnusaks vahelduseks suviselt ilusatele päikselistele ilmadele. Kummaline ja kummastav on meie Kellukas, kas on ikka tiine võib olla järsku pole... kuigi kõht on nagu emalaeval, aga ikka. Ootame veel mõnda aega, eks siis näeb mis siis lõpuks selgub. Nii see kahjuks on, et mõni asi võib nihu minna. Arvan, et sel juhul paaritatud loom peab jäämagi vabapidamisele aga mitte osalema aktiivselt trennides. 

Kummaline, aga olen seda kuulnud nii mõnegi hobusekasvataja käest. Kõige lihtsam liigutus võib tekitada kas siis loote varases eas abordi või tiinuse katkemise... 

Fryc ja Pokker elavad täiega mõnusat vaba hobuse elu. Neid on vahva jälgida, kui neil lust sisse tuleb. Küll see tagumik kerkib ning Pokker oskab olla tsirkuse hobune, kes enese veel uhkelt tagumistele jalgadele ajab. Missugune pikkus meetrites võib ulauda, juba eemalt vaadates on ta pikkus ikka hirmutav. Käiakse veel eesti tõugu täkku Akselit üle aia õrritamas. Ja eks Aksel näitab oma ilmeid. Kuid see on hobuste kõige mõnusam põli, kus saab suhelda enda liigikaaslastega niimoodi omal sooviga. 

Olen võtnud mõned võistlus eesmärgid, eks noored on süstinud kaudselt, mõte on tulnud taas hakata tegelema võistlemisele panustama aktiivsemalt. 

Samas läbi enda kogemuste saan adna paremini edasi lastele-noortele oskuseid ratsaspordiks.

 Yess lõpuks mai, aga Kellukas pole veel poeginud. Nii paljud ootavad meie maja ponilt tite uudiseid.  

Täna pole veel metsa jõudnud. Olen super häppi meeleolus. Sain traktori tõstemehanismi korda, vaja veel metsa minna tuua kütet. See nädal on saanud paaril korral veel metsas maastikul käia. 

Olles jälginud oma tütarde innukust võistlemise mõtteis. Kaalun ka salaja midagi teha. Elus ei tohi olla igavust. Coroona pandeemia on nagunii sulgenud koduseinte vahele. Pole saanud isegi metsa jooksma. Nüüd järgmisest nädalast taas lasteaeda tegutsema hobustega. Mõtiskleb vot see on töö mida olen lapsest saadik enda hinges unistustega kandnud. 

Aiatööd ega olen niikaugele, peenramaa ja kasvuhoone ok. Eile viskasin kasvuhoonesse pilgu, selgus et võilill vohab õitsemisega massiliselt. Nii minu maksapuhastuseks need kõhtu tee leiavad.

Lähen metsa poni vaatama...