5. juuli 2020

Ootame augustikuus toimuvale ratsamatkaõppelaagrisse ikka lapsi, kel oskused ratsutamises on head. Algajatele on tiba raske see, tegemist siiski looduses ja vaja palju kaasa tegemist.  Miks eelistatud just oskustega, maastikul on siiski vaja kontrolli ja oskuseid hobustega rohkem. Hobbuse ettevalmistus telkimis alal, oskus hobust kinni siduda. Kui me juhendajatena, peame tegelema pidevalt hobuste ettevalmistamisega, siis kaob juba aeg lihtsalt hobuste valmis panekuga ära.
Olen võtnud üksikuid lapsi kel on puudunud igasugune kogemus, ühega veel jõuab tegeleda, aga kui neid näit on kaheksa, siis ei jõua enam nii palju. Pidev korrutamine väsitab ennastki. Ühtlasi ongi see ratsamatkaõppe laager sobilik neile, kellel juba kogemus ja soovib ennast täiendada just erineva maastikul liikumise osas. Kodust Elupuu talust alustame ja seal ka lõpetame.
 Platsil on kindlad piirid ja reguleeritud tunnid, aga maastikul sõltub ühest distantsist õpitakse erinervatel maastikel liikuma erinevate allüüridega. Kui saab, käime ujumas, kui ilm lubab.
Õpetame kuidas matkal süüa valmistada ja ka hobuseid karjatada. Päevad matkal on päris pikad
Jätkuvalt kel huvi, sellise laagri vastu, k
Ikka ja jälle pühendan enda lemmik teemale...
Hipoteraapia ehk ratsutamisteraapia on kogu maailmas tuntud ravivahend, mis aitab suhtlemisraskustega lastel ühiskonnas kohaneda.
Ratsutamine haarab kõiki lapse meeli, mõjutab tema sõnalist väljendust, liikumist ja mõtlemist. Ratsutamine aitab puudega lapsel oma liigutusi ja rühti kontrollida, samuti arenevad hobust juhtima õppinud väikese patsiendi minateadvus ja iseseisvus.


                                        Klassikalised ratsaspordialad
Takistussõit on ratsaspordiala, kus hobuse ja ratsaniku ülesandeks on vigadeta ja võimalikult kiiresti ületada võistlusrajale üles pandud takistused ehk parkuur.
Vigade eest antakse võistlejale karistuspunkte järgmiselt:
– takistuse mahaajamine – 4 karistuspunkti.
– hobuse tõrkumine ehk keeldumine takistust ületada – esimene kord 4 karistuspunkti, teisel korral kõrvaldatakse ratsanik võistlustelt.
– parkuuri läbimiseks määratud aja ületamine – 1 karistuspunkt igalt alanud 4 sekundi eest.
Parkuuri võib ehitada sisehalli (maneež) või liiva- või muruplatsile. Takistused on ehitatud nii, et vähemalt nende ülemine osa on lahtine. Parkuuri kuulub olenevalt raskusastmest 8-20 takistust, milledest osa võivad olla nn. süsteemid (= takistuste rühm, mis koosneb kahest või kolmest takistusest, millede vahele hobune peab tegema ühe või kaks galopisammu). Parkuuri koostab rajameister.
Takistuste kõrgus erinevatel võistlustel võib olla 60 – 170 cm. Takistuste laius võib maksimaalselt olla 200 cm, v.a. veetakistus, mille laius võib raskematel võistlustel olla isegi 450 cm. Spetsiaalsetes võistlussõitudes võivad takistused olla veelgi kõrgemad.
Eestis kuulub hobuste kõrgushüppe rekord Andrus Kallastele, kes hobusel Opaal ületas takistuse kõrgusega 215 cm.

                                            Koolisõit

Koolisõit on võistlusala, kus ratsanik sooritab 20 x 60 m aiaga piiratud väljakul ettenähtud järjekorras teatud harjutused kolmes allüüris: sammus, traavis ja galopis.
Harjutuste järjekorda nimetatakse skeemiks, harjutuste sooritamise kohad on märgitud väljaku äärde tähtedega. Kohtunikud hindavad iga harjutust 10-palli süsteemis, lisaks antakse koondhinded hobuse liikumise kvaliteedi ning ratsaniku istaku ning juhtimisvahendite kasutamise eest.
Harjutuste raskusastme järgi jagatakse skeemid erinevatesse tasemetesse, mida Eestis tähistatakse tähtedega: A, L, M ja R.
Rahvusvaheliselt on kõige kõrgem võistlustase Grand Prix, kus sooritatakse kõiki klassikalise koolisõidu keerukamaid harjutusi nagu passaaž, piaffee, piruetid ning jalavahetused 2 ja 1 tempo tagant.
Ideaalis peaks võistluspaar sooritama skeemis ettenähtud harjutuste kombinatsioonid nii, et kõrvaltvaatajale jäävad ratsaniku poolt hobusele antud signaalid märkamatuks ning hobuse elastse ja lennuka liikumise ilu maaliks täiusliku pildi inimese ja hobuse vahelisest harmoonilisest koostööst.
Kõige vaatemängulisem koolisõiduklassidest on kindlasti muusikaline vabakava, mis koosneb kohustuslikest harjutustest vastavalt võistluse tasemele, aga ratsanik koostab oma kava ise ning valib ka muusika, mis peab rõhutama hobuse rütmi, sobima kõikide allüüride ja üleminekutega ning ka hobuse olemuse ja liikumisega. Harjutusi tuleks esitada huvitavates ja keerulistes kombinatsioonides nii, et tervik oleks vaatajale huvitav ja nauditav.
Muusikalist vabakava hinnatakse kahes osas: Tehniliste hinnete alla läheb kohustuslike elementide sooritamine ning artistlikkuse hinde alla hobuse rütm, liikumine, ratsaniku ja hobuse harmoonia, leidlikkus kava üles ehitamisel, kava raskusaste ning selle sobivus muusikaga.
Tulemusi arvutatakse koolisõiduklassides protsendina maksimaalsest võimalikust puntisummast ning tavaliselt jäävad need 60-75% vahele.
Allpool näete koolisõidu maailmameistri Charlotte Dujardini muusikalist vabakava 2014.a. Normandias toimunud MM-l.
Koolisõit meeldib väga, see on graatsiline kui ka riietus meeldib.

                                                           Kross

Kross on ratsaspordiala, kus hobune ja ratsutaja (koos nimetatakse ratsanik) peavad ületama kinniseid takistusi. See sisaldab parkuuri ja kinnisi metsatakistusi.

Veel ratsaspordi alasid; kolmevõistlus. 
Kolmevõistluse eesmärgiks on näidata hobuse ja ratsaniku koostöö mitmekülgsust, sest tulemus kujuneb välja kolme samal hobusel sõidetud osavõistluse põhjal:
– Koolisõit, mille käigus on 20 x 60 meetrisel platsil vaja sooritada 5-6 minutit kestev ratsastamisprogramm, kus kohtunikud hindavad hobuse allüüre ja soorituse täpsust punktisüsteemis 0-10.
– Kross, mis paneb proovile hobuse võime ületada kiiresti kinniseid maastikutakistusi. Pika võistluse käigus hinnatakse hobuse vastupidavust.
– Takistussõit, kus tuleb läbida 10 -15 mahaaetavast takistusest koosnev parkuur.
Veterinaararst kontrollib võistluste käigus hobuseid ja veterinaarkontrollil on võistlustel tähtis osa.
Osavõistluste omavaheline osakaal on jagatud nii, et krossi osatähtsus on selgelt suurem kui koolisõit ja takistussõit kokku.
Võistluste lõpptulemus koosneb:
– Koolisõidus saavutatud punktidest
– Krossil saadud karistuspunktidest
– Takistussõidus saadud karistuspunktidest
Koolisõidu programmi raskusaste ning krossi ja takistussõidu pikkus ja takistuste kõrgus sõltub võistluste tasemest.
Viievõistlus; 
Moodne viievõistlus on spordiala, milles mitmevõistlusena on kombineeritud viis spordiala (ratsutaminevehkleminepüstolilaskmineujumine ja murdmaajooks).

Algselt peeti moodsa viievõistluse võistlust viiepäevasena. Alates 1994. aastast toimuvad kõik viis ala ühel päeval. Alade järjekord on muutunud, kuid alad on jäänud samaks: ratsutamine, vehklemine, püstolilaskmine, ujumine ja murdmaajooks. Praegune võistluskorraldus on pealtvaatajatele sobivam, eriti kui jooksus starditakse Gunderseni meetodil.
Finaali pääseb ainult 32 võistlejat. Finalistid selgitatakse varem ja ilma ratsutamiseta.
Võisteldakse ka meeskondlikus võistluses ja teatevõistluses.
Laskmine. Ühepäevane võistlus algab 20 lasuga 4,5 mm õhupüstolist. Laskekaugus on 10 m ja märklaudadeks kasutatakse Rahvusvahelise Laskurliidu heakskiidu saanud õhupüstolimärklaudu. Iga lask lastakse eraldi ja aega selleks on 40 sekundit. Täpselt 1000 punkti saab see, kes on saanud 172 tabamust, ja iga tabamus rohkem või vähem annavad vastavalt 12 lisapunkti või miinust.
Vehklemises kohtuvad kõik võistlejad omavahel. Veheldakse epees ja matš kestab 1 torkeni, kuid mitte üle 1 minuti. Kui kumbki ei jõua teha resultatiivset torget, loetakse mõlemad kaotajaks. Kui sportlane võidab 70% matšidest, saab ta 1000 punkti. Kui võite on rohkem või vähem, siis vastava tabeli alusel punkte lisatakse või vastavalt võetakse maha.
Ujumise distants on 200 m ja ujutakse vabastiilis. Aeg, mis toob 1000 punkti, on meestel 2.30,00 ja naistel 2.40,00. Iga sekundikümnendiku eest lisatakse või võetakse maha üks punkt.
Ratsutamine. Võistlus toimub 350–400 m pikkusel 12 takistusega rajal. Rajal on üks kahene takistuste süsteem ja üks kolmene takistuste süsteem, ning hüppeid tuleb kokku 15. Ratsutamise eest võib saada maksimaalselt 1100 punkti. Iga sekundi kohta, mille võrra parimale tulemusele alla jäädakse, võetakse maksimaalsest punktide arvust 3 punkti maha. Takistuse mahaajamine toob 30 miinuspunkti, hobuse tõrge takistuse ületamisel toob 40 miinuspunkti ning hobuse seljast mahakukkumine 60 miinuspunkti.
Murdmaajooks. Jooks toimub maastikul 3000 m pikkusel rajal. Võistlejad stardivad Gunderseni meetodil: võistluspunktid on ümber arvestatud ajaks. Neljale võistluspunktile vastab üks jooksuaja sekund. Meestel annab 1000 punkti aja 10.00 ja naistel 11.20. Nelja ala järel võistlust juhtiv sportlane läheb rajale esimesena ja teised vastavalt tulemusele. Võitja ja järgnevad kohad selguvad finišisse saabumise aja põhjal. Kes saabub esimesena, on võitja ja nii edasi.

Ajalugu

Moodsa viievõistluse rajajaks tuleb pidada Pierre de Coubertini, kes Muinas-Kreeka pentatloni (staadionijookskaugushüpeodavisekettaheide ja maadlus) eeskujul soovitas välja selgitada nii-öelda atleetide atleedi. Esialgu oldi sellele ideele vastu, kuid lõpuks võitis moodne viievõistlus kui sõjalis-rakenduslik spordiala tollal ühe ärksama spordiriigi Rootsi ohvitserkonnas siiski poolehoiu. Rootsist levis see teistesse maadesse ning võeti P. de Coubertini algatusel 1912. aasta olümpiamängude kavva ning on sellest ajast kogu aeg olümpiamängude kavas olnud. Stockholmi olümpiamängudel võisteldi ühel päeval ratsutamises, teisel vehklemises, kolmandal laskmises, neljandal ujumises ja viiendal jooksus.
Moodsa viievõistluse eeskujul on tehtud katset korraldada ka talvine viievõistlus (asendatud ujumine kiirlaskumisega ja murdmaajooks suusatamisega). Selline võistlus oli demonstratsioonesinemisena kavas Sankt Moritzis 1948. aastal. Neil võistlustel hõbemedali saanud rootslane William Grut tuli samal aastal Londoni olümpiamängudel moodsa viievõistluse võitjaks.
Alates 1952. aasta mängudest kuni 1992. aasta mängudeni oli kavas meeskondlik võistlus ning alates 2000. aasta mängudest naiste võistlus. Alates 1949. aastast peetakse maailmameistrivõistlusi aastatel, mil ei toimu olümpiamänge.
Moodsa viievõistluse rahvusvaheline organisatsioon Rahvusvaheline Moodsa Viievõistluse Liit (UIPMUnion Internationale de Pentathlon Moderne) asutati 1948. aastal. Liidu keskus asub Monacos. Liikmesriike on 94.


Esimese heina vedu. Esimese heniaveoks ja kokku tõmbamiseks sai kasutada Haja autokoolist maha kantud endise õppesõidu maasturiga. Väga hea, et selline tehnika majas oli võtta, kuna 25 sidur laiali pikalt. Enne vedu riisuti loorehaga mis kah jälle autole taha haagitud.
Hirmutav tunne on mõelda, kui majas eksisteerib hetkel 20 kabjalist, mõtlen erinevas suuruses. Ise pole veel valmis sellist vastutust võtma, et talvele vastu minna 20 kabjalisega. Peame tegema mingid valikud, õieti need on tehtud. Sõltub nüüd kõik laagrite täituvusest. 
Kolme päevases laagris oli neli last, kuigi olime valmis võtma kuus, hetke seis juulikuu teise laagrisse on veel vabu kohti. Korraldame väiksese  seltskonna mõttes väikelaagreid, et töö oleks produktiivne. 
Pentagoni suurepärane hüppe sooritus. On hobusel hüpet. 
Mälestustesse on vajunud meie ratsavõistlus. Oleks soovinud rohkem osavõtjaid. Tütar Aade tegi takistused.

Süva lihased ja milleks on neid vaja.

  Süvalihased on väikesed lihased suurte lihaste all. Tänu nende toele vaagnavöötmes, lülisambal ja õlavööl saame seista püsti ning ringi ja...