Bioneer - Kas sina oskad metsas käituda?

Bioneer - Kas sina oskad metsas käituda?
Hea on meelde tuletada. Esimeste soojade ilmadega alustatakse ka RMK poolt rajatud puhkepaikadesse külastust. Tabasin viimasel nädalavahetusel nii mõneskis puhkenurgas noori alkoholi ja õllepudeleid täis laua taga. Ümbruski koledalt lagastatud, eks muidugi tol hetkel platsil viibinud seltskond kogu prügi tekkimise autor, aga nii see on. Kuhu juba korra tekkinud, sinna ka kipub juurde lisanduma. Kahju on vaadata.

Lihtsalt võrratu ilm, kisub õue. tegingi oma hommikuse unevajaduste täismagamisele õues tiiru. Selgitamaks mis oleks oluline esmaseks tegevuseks. Kuid nagu ikka, kisub mind ikka hobuste keskele. Nii kui hobused nägiud, et olin karjamaale tulnud ja enesele hea istumise koha leidnud, et siis hobuseid jälgida. 
Nii lahe, kõige esimesena ilmusid Tassa ja Lipton, kes siis ilmutasid minu suhtes väga suurt emotsionaalset lähedust. Tassa pani oma suure pea mulle õlale ja siis Lipton nakitses Tassat õrnalt (õrnuseavaldus hobuste omavahelises suhtlemises). Muidugi selle sõpruse lahutas Testu, kelle ilmumine minu lähedusse pani kohe ,,lembelinnud" põgenema. Testemona peab ennast täie õiguslikuks karjajuhiks ja tahab ainu isikulist tähelepanu. 
Pärast tema rituaalset suhtlemist võisid ka osaleda teised kabjalised minuga suhtlemisel. Amandal oli täna eriline paha tuju Herta suhtes, kiusas teine oma mõistuse järgi. 
Pauliine keeras mõnusalt sügavasse isetekkelisse järve ja püherdas nii, et veepritsmeid jagus ümbrusse. Ja pärast sellist spa-protseduure jalutas siis nii muuseas ,minu juurde ja raputas kõik vee endast minu peale välja ise veel üle õla tagasi vaadates, et kuidas mina tema sellisesse käitumisse suhtun. Naersin, sest tundsin rõõmu looma sellisest kavalast käitumisest. 
Koertest ei saa ma mitte ühegi hinna eest mööda minna. Koerad nõudsid, et pean poodi minema ja konti neile ostma. Kirun ennast vaikselt, et sai selline komme külge õpetatud ja nüüd kohe esimese kondi leidmisel kohe mulle sellega teavitama, et ma pole neile tükk aega konte ostnud. Naeran muidugi südamest, nagu väiksed lapsed,,kes mainivad... emme palun too kommi... nüüd siis mul väikeste laste eest koerad... loomad ja lapsed on lahedad nad täiendavad teine teist.

Eile siis sai hobustele ussikuur tehtud. Ohh, oli nendega tegu, kaks looma lasid kohe jalga, kui nägid mind siis nende süstlalaadsete asjandustega karjamaale tulemas. Üks jalga laskjatest oli Kati ja teine Teeba. Teised hobused olid oki-toki. Kõige nõudlikemateks osutusid Lipton ja Tassa, nemad kahekesi nõudsid kõikide hobuste doose omale. Nägin nende eemale tõrjumisega tõeliselt vaeva. 
Täna üllatati huvitavate toodetega (Ahnepere talust Ivar); õunamaitseliste küpsistega, siis söödalisandid, taimsel baasil tehtud ussirohi, kabjatõrv jne. Need on head asjad, katsetasime nati söödalisandeid kaerahelvestega ja õunamaitselisi küpsiseid. Testemona on kõige parem maitse elamuste degusteerija. Kunagi ei tema pirtsuta. Tundub, et meie Katikene on kõige pirtsakam poni maailmas. Teistele hobustele maitsesid nii kaerahelvestega söödalisandid kui ka õunamaitselised snäkid. Natike teeb Kati selline käitumine muret, muidu sööb ja toitumuselt on ta parimas vormis, aga nahk reedab, et midagi on seesmiselt korrast ära (kahtlustan mõnda hormonaalset häiret). Pöördun mõne allergoloogi poole ja uurin, mida peaksin tegema Katiga. Iga aastaga läheb asi hullemaks ja just kevadeti. Sügisel on kõik korras ja alati kevadisel karvavahetuse ajal muutub nahk teiste hobustega kuivaks, kõõma ajavaks, talve karva alt välja tulev karv ei ole mitte must vaid hallika tooniga. Muidu õigem karvavahetus näeb välja selliselt, et hobused ajavad ühtlaselt kaotamata karvast läiget ja tekitamatta karvutuid laike. Murelikuks tegev hetk, iga uuringuga käivad ju proovide võtmised ja iga prooviga rahalised kulutused. Enne pean konsultatsioone. Kui mulle endale sobib allergia puhul looduslikravim eelistatult.

Juba siis 5.aprill ja kristlikus kihis peetakse tänast päeva vaikseks neljapäevaks. Minu jaoks on ülestõusmispühad aastaid olnud pigem töörügamise päevadeks. Ja sigri-migrisuse tekitavad iga päev  meedias lihavõtte pühade juttudega, näiteks facebookis kerkivad e-kaardid nagu seeni pärast vihma, muutes selle sots võrgustiku igavaks ja tühjaks, minu jaoks mõttetuks info korjamise kanaliks.
Helistati hommikul, et kas mu naabrikoer on selline ja selline, et teda oli Lipa küla vahel nähtud. Esimene asi mis mainiti, et kasse on murtud, laibad külavahel. On alles teema. Minu arust see teema ei tasuks mainida tühja-tähja pärast, kui pole näinud, kas konkreetne koer murdis või jäi kassike auto alla. 
Eile ostsin siis kaks lakukivi, ühe karjamaale ja teise lauta. Ja hunniku ussirohtu, natuke tehti soodustust, kuid kulutada 45 eurot on ikka paras ports summat karja hobustele. Minu jaoks on oluline, et loomad oleksid terved, teades mida siseparasiidid võivad teha. Siseparasiitide rohkusest võivad tekkida igat sori haigusjuhtumeid. Kunagi võideldi Tori kuulsas hobusekasvanduses tiirude vastu ja hilisem järeldus selgus enamus tiirud olid siseparasiitide poolt esile kutsutud. Teen see aasta veel teistkorda, aga siis enne karjatamis perioodi algust.

3.aprill ja õues silmipimestav kirkalt valge lumi. Eriliseks teeb veel, et alles oli, kui lumi kadunud lagedatelt aladelt ja nüüd jälle katmas valge lumi. Eriliseks teeb veel päeva, et lõpetasin hommikul töö juures suure ala lumerookimisega, siis koju jälle lund koristama. Autole kohta tegema ja samas selline füüsiline tegevus unetule öötööle ajab lõpuks une pealt ära.  Muidu tavaline harjumus kohe pärast hommikust öötöö lõppu magama potsatada. 
Kummaline, et lund pole lükatud külavahel, igal juhul hommikul vara Rapla linnas lumelükkamist mingil moel toimus. Kuid tehnikat oli vähe liikumas. 
Natuke lebotamist ja siis trenni tegema, et maikuuks hobused vormi saada, mil moel see aasta suvi matka poolest korraldada ei tea veel. Lastega arutledes oleme jõudnud ühisele meelele, et tegeleme sellega, et järgmisel aastal oleks järgalsi ja oleks mida välja õpetada.
Eilse suure lumesajuga sai siis ülemöödunud aastased silorullid hobustele ette veetud. Kontrollisin igaks juhuks silo kvaliteeti, maitsesin ise ja näha, et tänase ööga on hobused silorullist palju ära söönud. Üks rullidest oli katki ja siis oli see seeneniidistikku täis ja ega hobustele ka see ei maitsenud. Tunnistasin selle rulli täiesti kõlbmatuks, õigele silole on iseloomulik meelõhn ja maitse. Õnneks ainult ühele rullile oli osaks saanud kilepurunemine (hobune hammustas mööda minnes, kui nad ükskord lahti said).

Uskumatu, kuidas märtsikuust on saamas aprill. Homme siis esimene aprill, millel on mitu nime, küll karjalaskepäev, siis naljapäev jne. Ilmad on heitlikud ja nukraks tegevad, kuid see ei sega mõtlemast, mida hakata maha külvama. Esimesed seemned mida tahan maha külvata on porgand, salat, redis, sibul ja till. Ülejäänud külvan hiljem. 
Eile käisin ka  metsas ja Kellukas otsustas mind siis rõõmustada maha viskamisega, see tal õnnestus ja isegi väga meeldivalt. Mida madalam on hobune, seda pehmem kokkupõrge maapinnaga. 
Jälgin iga päev täku käitumist Herta suhtes. Ootan, kui Hertal tuleb inna periood, siis viin samat tõugu täku juurde. Tunnistan, et ma ei soovi eriti pikaks ajaks kodunt omi hobuseid kaugele vedada. 
Pean hakkama tegelema aktiivsemalt ettevalmistusega noorhobuste ülevaatusele minekuks. Mõtted liiguvad kapjade värkimisest, vaktsineerimisest ja siseparasiitide tõrjest. Kõik on olulised tegevused ja nendest ei saa üle ega ümber.
Uurin vaikselt spa-pakette tahan teha abikaasale üllatuse sünnipäevaks, veeta päev spa-keskuses lõõgastavates tegevustes. Pean kirjutama maile ja uurima millised sooduspakkumised on suurele perele. Loodan nende poolset vastu tulekut. Siiani olen mõningate spa-de pakkumistega rahule jäänud.

Välkommen till Sverige!
Jah nii see oli, Rootsis käidud. Kunagi loodan enese täienduseks seal omandada füsioterapeudi oskuseid hipoteraapia alal. Kas mu unistus täitub ei oska öelda.? Kuid unistada võib ja lootus peab olema. Harjutan usinalt rootsi keeles suhtlemist ja kirjutamist.
Jag älskar land Sverige! 

Koju naastes võtsid mind vastu kaks rõõmsatujulist koera. Pipi ei suutnud kooskõlastada hüppeid ja rõõmuhuikeid rütmiliselt, kuid see ei häirinud. Kõige enam tundsin oma sisemuses head meelt koerte siirast rõõmust, et nende poolne rõõmustamine kulub mulle marjaks ja lõõgastuseks. Ainult mõni päev kodunt ära ja on nad täiesti pöördes. 

Kurb tunne, kui maja tühi, ja ei peale loomade kedagi kodus viibinud. Isegi teine pool oli kodunt lahkunud varasel hommiku tunnil. 

Vaatasin ka hobused üle. Kuid sööt on otsakorral, maja taga veel püsivad kindlalt kaks rulli silo. Kaalun, kas pean lähimal ajal veel tooma täienduseks või andma lakast heinasööta. Lähimal ajal selgub. 

Külastasin ka mõnda hobuvarustuse kauplust Rootsis siis hinnavahe on meeletu, kui laeva peal on kohvitassi hinnaks üle 2 euro siis rootsi sekkidesse ümber arvestatult tuleb pea 26 seki, sõltuvalt millega ma seda joon (mõtlen piima või koore lisamisena). 

Rootsi linnas kehtivad reeglid ka hobusega liiklemises (ratsapolitsei) hooaeg, mil nad linna vahel liiguvad hakkab neil alles mais.  Leidsin ka talli, kus siis treenivad ja elavad ratsapolitsei teenistuses kasutatavad politsei hopad.  Hästi kena koht linna servas. Mitmete sportlike asutuste vahel. 

Tunnistan, et poole oma südamest kaotasin järjekordselt Rootsimaale.