Eile siis sai hobustele ussikuur tehtud. Ohh, oli nendega tegu, kaks looma lasid kohe jalga, kui nägid mind siis nende süstlalaadsete asjandustega karjamaale tulemas. Üks jalga laskjatest oli Kati ja teine Teeba. Teised hobused olid oki-toki. Kõige nõudlikemateks osutusid Lipton ja Tassa, nemad kahekesi nõudsid kõikide hobuste doose omale. Nägin nende eemale tõrjumisega tõeliselt vaeva. 
Täna üllatati huvitavate toodetega (Ahnepere talust Ivar); õunamaitseliste küpsistega, siis söödalisandid, taimsel baasil tehtud ussirohi, kabjatõrv jne. Need on head asjad, katsetasime nati söödalisandeid kaerahelvestega ja õunamaitselisi küpsiseid. Testemona on kõige parem maitse elamuste degusteerija. Kunagi ei tema pirtsuta. Tundub, et meie Katikene on kõige pirtsakam poni maailmas. Teistele hobustele maitsesid nii kaerahelvestega söödalisandid kui ka õunamaitselised snäkid. Natike teeb Kati selline käitumine muret, muidu sööb ja toitumuselt on ta parimas vormis, aga nahk reedab, et midagi on seesmiselt korrast ära (kahtlustan mõnda hormonaalset häiret). Pöördun mõne allergoloogi poole ja uurin, mida peaksin tegema Katiga. Iga aastaga läheb asi hullemaks ja just kevadeti. Sügisel on kõik korras ja alati kevadisel karvavahetuse ajal muutub nahk teiste hobustega kuivaks, kõõma ajavaks, talve karva alt välja tulev karv ei ole mitte must vaid hallika tooniga. Muidu õigem karvavahetus näeb välja selliselt, et hobused ajavad ühtlaselt kaotamata karvast läiget ja tekitamatta karvutuid laike. Murelikuks tegev hetk, iga uuringuga käivad ju proovide võtmised ja iga prooviga rahalised kulutused. Enne pean konsultatsioone. Kui mulle endale sobib allergia puhul looduslikravim eelistatult.