3.aprill ja õues silmipimestav kirkalt valge lumi. Eriliseks teeb veel, et alles oli, kui lumi kadunud lagedatelt aladelt ja nüüd jälle katmas valge lumi. Eriliseks teeb veel päeva, et lõpetasin hommikul töö juures suure ala lumerookimisega, siis koju jälle lund koristama. Autole kohta tegema ja samas selline füüsiline tegevus unetule öötööle ajab lõpuks une pealt ära.  Muidu tavaline harjumus kohe pärast hommikust öötöö lõppu magama potsatada. 
Kummaline, et lund pole lükatud külavahel, igal juhul hommikul vara Rapla linnas lumelükkamist mingil moel toimus. Kuid tehnikat oli vähe liikumas. 
Natuke lebotamist ja siis trenni tegema, et maikuuks hobused vormi saada, mil moel see aasta suvi matka poolest korraldada ei tea veel. Lastega arutledes oleme jõudnud ühisele meelele, et tegeleme sellega, et järgmisel aastal oleks järgalsi ja oleks mida välja õpetada.
Eilse suure lumesajuga sai siis ülemöödunud aastased silorullid hobustele ette veetud. Kontrollisin igaks juhuks silo kvaliteeti, maitsesin ise ja näha, et tänase ööga on hobused silorullist palju ära söönud. Üks rullidest oli katki ja siis oli see seeneniidistikku täis ja ega hobustele ka see ei maitsenud. Tunnistasin selle rulli täiesti kõlbmatuks, õigele silole on iseloomulik meelõhn ja maitse. Õnneks ainult ühele rullile oli osaks saanud kilepurunemine (hobune hammustas mööda minnes, kui nad ükskord lahti said).