Olen nüüd mõneks ajaks jalgrattaga liiklema sunnitud ja seetõttu elurutiini väike vaheldus. Hurrraaaa... Kuigi nüüd mu käimised ja tegemised on suunatud jalgratta sõidule. Pean hankima kella ja tuled. Õnneks on olemas helkurid.  Ega mulle see kella nõudmise värk eriti ei meeldi. Nüüd ju liiklusseadus selline. 
Kati ja Teeba on maha rahunenud ei seisa ega karju igatsevaid hirnumisi teine teisele. Tekitasime laupäeval hobustele korraliku stressi. Kuid see kulus marjaks neile ära. Imestasin, et Lipton kardab Teebat. Midagi pole parata, kuna Teeba on näidanud algusest saati oma negatiivset hoiakut, siis on see hobuse mällu süüvinud ning teeb edaspidise suhtlemise (mõtlen hobuste omavahelist suhtlemist) ettevaatlikumaks isegi sellisel perioodil, kui märal tekib ind ning täkk keeldub temaga intiimset kontakti loomast. Loomade psühholoogia on omapärane sügav maailm.