Päevad kihutavad, kuid elu on uskumatu. 
Paar päeva võimlesin sõnniku koristusega koplist. Kuna oli veel üks hilissügisene tellimus, mis vajas täitmis. Muidugi oli vast võimlemine kükki-püsti kummikinnastes kätega kühveldasin nädala ajaga tekitatud sõnniku kuhjad tarktori kärusse. Hobuse sõnniku puhul on tegu kindlatesse kohtadesse poetatud kuhjakestega. 
Hetkel on Pokker sattunud tõrjutud seisundisse, kuid meie pöörame talle rohkem tähelepanu. Fryc on võtnud endale tori mära südame vallutamise ette, kuid hetkel on asi veel tulemusteta. Paremini seltskonda tunnitsab Laomurella.
Tegeleme ka iga natukese aja tagant hobuste kutsumisega, et nad harjuksid meiega igal ajal suhtlema. Üks õhtu tekkis meil probleem ja nad läksid paanikasse ja ei lubanud enam lähedale. Selle olukorra lahendamiseks lähenesin, et lisasin nendele oma mõned ponid, et nad muutuksid julgemaks igal ajal. Hõikele tuleksid kohe juurde. Ja muidugi igapäevaselt katsun teki alust, et ega loomal külm pole. 
Kuna kuulun mitmekümnesse gruppi, siis just eile leidsin mind vaevav tekitamise probleem. Ja sain teada, et kui ikka hobune ei värise, siis on okei. Hetkel kasutan Pokkeril talvetekki. Kuna hangitud on juba uus talve tekk, kuna olemas olev on kannatada saanud eelmisest hobusest, siis peab olema uueks talvehooajaks ikka sobivalt terve tekk selga panna. Tellisin igaks juhuks veel talli teki. Fryci jälgin igapäevaselt ja olen jätkuvalt juurelnud, et kas kasutada tekki või mitte. Ilmad on soojakraadide juures ja mõnus hobustelgi. Pidin hankima uue ämbri 25 kg, mis on tehtud mentooliga. Mõnel kabjalisel on tekkinud mingist asjast kerge köhatus. 

4.november sai siis aktiivselt mööda saadetud. Kui hommikune aeg juba 11.30 peale oli veerenud, võtsime ette esimese 1,5 tunnise rahulikule matkale. Esmakordne juhtum, istusin selga täna oma unistuste hobule nagu seda on Laoumrella. Kaifin seda siiani, mu koolitus eelmisel aastal kannab vilja. Väga pehme samm ja suustki kuulekas. Oeh suur rõõmukergendus ohe, kus ma tundsin ennast õnnelikuna, et ratsutan Herta tütrega, oi kui te teaksite kui palju oli neid kordi, kui ma metsas Laomurellaga jalutamas käisime, et millal ma temaga ratsutada saan. Ja täna oli mul see au, kus istusin siis sadulasse. Muidugi Herta suur austaja Fryc oli ikka sellises seisuses, kes karjamaal näitas oma mehiseid tundeid nii Hertale kui tema tütrele.
Miks Herta eraldi on, sellepärast, et harrastab aedadest üle astuda ja oma teed käia. 
Pokkeril ja Frycil sai meil olla 2 nädalat. Täna vanem tütar mainis, et Pokker ei üritanud enam näksata. Nad on saanud palju vabadust ja puhata. Kõige ägedam oli kui teine trenn platsil kuue poniga läks lahti. Ja poistel oli suur üllatus, et meil ka trennid toimuvad. Umbes 15 minutit oli nende poolne häälekas pealtvaatamine. Ja siis lahkuti juba rahulikule söömisele. 
Ja pärast platsi trenni poole tunnise enda eine järel tegime veel kolme noore hobusega käekõrval maastiku trenni. Nautisin Anne-Mai samme ja tähelepanu. Ja eks mul on tekkinud väike unistus, et tahaks nii väga ratsutada juba Anne-Maiga. Minuga metsas kaasas Laura Lilyga ja Aade Lakyga. 
Tänane päev möödus täie rauaga. Plaanime oma platsile veel täiendust lisada lähimal ajal, et saaks oma päeva pikendada ja hobustega õhtupimeduses ka trenni teha. 

Kaunis ilm. 
Tänagi plaanime kuhugi maastikule minna. Juba sisemine liikuma panev jõud on ärevus märguandeks kuhugile minna ja midagi teha. 
Meil on kujunenud uute hobuste sõpruses väike lahknevus. Fryc otsustas, et lõpetab sõpruse Pokkeriga ning üritab luua sõbralikke sidemeid meie isepäise suure egoga torika Hertaga. Kuigi Herta avaldab oma arvamust sellise sõpruse suhtes oma ilmetega mitte pooldavaid ja sõprusele mitte orienteeritud mõtteid. Korra eile käisime isegi maastikul, kus Herta näitas silmade, kõrvade, hammastega vastuolu Fryci poolehoidu väljendavale ilmekusele kes jääb tagasihoidlikuks vaatamata Herta vastu seisule. Ja vaene Pokker on langenud Fryci tõrjumise seisusse. Kummaline on, et hobused vahetavad sõpru. Eks meil on tekkinud pereliikmete vahel teatud lemmikud, kellele siis keegi rohkem tähelepanu pühendab. Minu eriline lemmik on Pokker, naudin tema suurust, tema iseloomu ja üldse olemust. Olen muidu väga rahul, et võtsin kaks hobust. Algus on alati, see kui ma vaatan teatud hirmuga, kas saan hakkama, sest enamus vastutust on ikka minu õlgadel. 
Uued hobused on uue eluga kohanenud, oleme aru saanud nende harjumustest ja nende eelmise elu tegelikkusest. 
Eks veel on asju, mida on hetkel vaja, hankisin uue teki talvisteks oludeks, juurde pean vaatama otra kaerale. Tundub, et Pokkeril on ainevahetus kiirem, kui Frycil, siis vaja natuke teistsugune menüü korraldada ja mõelda. Kuna trenni osas on hetke seis, puhkusreziim. Kõige armsamad hetked uute hobustega on need, kui nad nõuavad massazi juba. Kui õhtul sööda ette olen pannud ja ei ole veel jõudnud boksiruumist lahkuda. 

Küll kihutab ajarong... 

Ja ongi november. 

Kui siiani on loomade tervisega okei olnud, siis eile sai maadeldud ühe hobuse ei tea kust millest tekkinud tiirudega. Tegemist oma karja märaga, kellel mingist asjast tiirud. Hetkel uurin asja, et ega keegi pole karjamaale heast tahtest midagi poetanud. Tihti inimesed niisama heast tahtest tahavad head, aga jah. Siiani on naabrite omavaheline andmise süsteem toiminud, et kui enne midagi anda peaks omanikuga rääkima või kokku leppima. Okei, aga sain õhtuks hobuse kombe, kuid painama jääb, millest küll... 

Paar päeva tagasi, aga kitsel seede süsteemiga probleemid. Sai seegi korda, kuid kodusest vahenditest massaaz ja dieet. Kudest majapidamisest puudusid nagu sellised lihtsaid taimsed preparaadid. Linaseemned, tammekoor mäletsejalistele loomadele jne. Kuid abi alustasin kohe andma.

Hobusega on nii, et jalutamine ja mao piirkonna massaz,  kuulatleda mao piirkonda. Juba esimeste helide ilmnemisel on arusaadav millega tegu. Muidugi ka looma käitumine on väga ärev, tavapärasest käitumisest kiputakse pikali viskama ja püherdama. Muidugi viimast ei tohi lasta juhtuda, gaasidega täitunud soolestik võib püherdamise ajal sõlme keerata ja siis ei ole siin enam midagi teha. Olen ise ühe poni surma praktiliselt käte vahel üle elanud. Midagi enam päästa polnud.... siiamaani kummitab... mis teha. 

-3 ja päikese tõusugu temperatuuri langemine

Vabad päevad mööduvad ruttu, kui on tegevusi. Kui noorem rahvas kahe päeval ratsatrennidele aega kulutas, siis mina jälle musta kulla kaevandusele. Aina tühjemaks hoone ikka jääb. Muidugi naudin ise ka ruumi tühjenemist. Kõige hämmastavam nagu sauna laval istuksin, kui koormat peale laadisin. Riided seljas täitsa vesimärjad. 
Poisid veetsid valgema aja väljas, algus möödus neil ainult möllamisega, kuid Fryc üritas naabrimehe karjakopli nurka püstitatud naiskujuga mingeid seoseid otsida, kuid selle tunnistamise tõttu unustas viimane üldse ennast. Iga asi kujunes suure ehmatusega, kui miskit müra kuskilt kaugusest selja tagant tuli. Kui nad koos suurema karjaga olid, ei olnud see naiskuju kellegile nii hirmu äratav. Ja tegu oli kummagile talve tekkide selga panekuga, kuid kahe peale selle ära tegime. Teen ka massaazi jätkuvalt neile kahele. Tundub, et mõikab. 
Muidugi laupäev oli kõige kehvem ilm, siis poisid Fryc ja Pokker olid sees. Ei raatsinud välja lasta, kuna poeg tegeles küüni müüridele uute palkide hankimisega, et sellele mingi katus peale meisterdada, et kehvemate ilmadega teistele enamus ajast õues viibivatele kabjalistele ulualust pakkuda. Ootan jätkuvalt õige tellimuse kohale jõudmist. Tahan väikeloomad eraldi pidamisele panna. 
Viimaste päevadega oleme läinud üle talvisemale söötmis reziimile. 
Muidugi ka kella aeg muutus taas talvisemaks, nii et päev on lühike ja vara pimedaks läheb. Terve see aasta on meediakanalites kajastatud, et kas jätkata kella keeramist või see lõpetada... Hetkel pole ma veel kuskilt lõpp tulemust kuulnud. Vastused millegi pärast on jäänud kõikuvateks. 
Täna hommikul alustasin päeva varastel tundidel, kõige pealt kohvi, siis auto sooja panek ja esimene ring hobuste juurde. Lihtsalt näha kuidas öö veetsid. Mainisin kõigile, et teen tiiru Raplasse ära ja kui tagasi naasen kohe ka neile nina esised ette jagan. 
Tagasi jõudnuna vahetasin riided, jagasin maja taha hobustele oma sööda, siis tõin mõned üleannetud ponid, kel vahest mõistus ületab kapjade madistamise. Olles Kati ja Kelluka karja tagasi lasknud, tegelesin väike poni Mannu ja Albuga.
Uhh toaski on temp jaheda võitu, olen rohkem selline kellel vaja on soojemat olemist toas.

Viimasel ööl nähtud unenägu oli väga tähendusrikas. Tegu siis oma naabrimehe noorema poolse välja andega. Unes on vahel ikka omapäraseid asju näha. Kuna veel tegu täiskuu ööga, siis suuremas osas ööst möödus mul ärkvel olekus ja voodis külge keerates. Kuna koerad olid vait ei pannud see kordagi mõtlema, et peaks karja kontrollima minema. 
Unes näha kellegi hoiatust ja konkreetse inimese ebaviisakat väljendus stiili oma eksrpuudi suunal suuremas seltskonnas. 
Olles juba linna Valdeku tänavale keeranud kui esimene kõne naabrimehelt telefoni ekraanile ilmus. Kuna pidin tõmbama kõrvale liiklusest, et vastata kõnele. Juba esimeste lausete puhul purskus ilmatu sõnavaling süüdistava tooniga... nojah, aga mainisin, et tema sokk vedas kitsekarja meie majapidamisse. Ja meie oleme sunnitud tema ülbe soku tõttu omi kitsesid mujal karjatama, sest me lihtsalt ei soovi enda teadmata paaritusi. Ja kuna sokk on veel tõeliselt meie koerte suhtes ülbik, siis jah on mõned korrad meie enda kitsekarjaga lausa hoonesse trüginud. Muidugi nägime ka kuidas kitsekari soku eestvedamisel ka tee peal kolas ja metsas üle tee võsa raadamas käis. Olgu mis on, ootan seda hetke millal mõni apsakas juhtub. Tahan näha kes süüdi jääb... siiani olen mina koos oma hobustega süüdlane olnud, aga kui tema loomad igapäevaselt meie maadel ja lausa aeda tungivad, siis on tema meelest okei. Ei viitsi tema  jauramist kuulata, aga eile hommikul lausa irvitasin vestluses näkku, mille peale ikka naabrionu ikka oma paha meelt üritas mahlakate sõnadega mind kostitada... kuid toredam oli see, et kuuldud sõnad olid sama inimese suust unes... Uskumatu ennustuslik unenäo süzee kokkusattumus elu tegelikkusega...
Tänane ilm jube lumelärtsi segune, tänase seisuga sai lahti võetud teine heina rull. Olen väga rahul heina lõhna ja kvaliteediga. Tänane päev ongi läinud tihedama söötmisgraafiku tähe all. Poisid Fryc ja Poku jäid sootuks sisse, lisasime nende seltskonnale veel väike ponid. Mainisin, et neil peab olema pidevalt söök ees, on nad rahulolevad. Ja nii nad naudivad sees olemist vahe peale oma suutäisi mäludes aknast välja vaadates. 
Poeg alustas varjualuse rajamisega et õue hobused saaksid taas vanaheinaküüni müüride vahele varjuda. 
Järgmisel nädalal on vaja hankida allapanu, lakukive ja plaani võetud varustuse pesu ja õlitamise vahendeid. 

Fryci ja Pokkeri majja tulek on meid niipalju mõjutanud, et kogu elu hetkel on nende heaolule pühendumine. Eilsele ratsamatkale minek ja hobuste saduldamise ajal otsides puudu olevaid sadula-matkakotte, tuuseldasin mina aidas-sadularuumis kristus sobrades, kust ilmusid tallele pandud kasutatud ja väheke kandmis tihedusest kannatus jälgedega tekke, kuid leidsin neid saab väga edukalt veel Pokkerile ja Frycile ära kasutada niikaua kui uued sobivad ,,hobukleidid" ümber saame. 
Eilne matk kulges suurepäraselt, Pokkerile panime veel trenni teki, kaalusin, et kas mitte Frycile ka mitte panna (oleks panna olnud). Oleme olnud hobuvarustuse müügikuulutusi jälgides väga tähelepanelikud olnud ja nii mõnegi varustuse kogusse sobiva hinnaklassi kuuluva eseme omastanud. Ja hetkel kas siis puutumatult veel pakendis seismas. Trenni tekke oleme vähe kasutanud, kuid jah. Nojah see sinine trennitekk sai eksikombel torikale ostetud, kuid temalegi oli see suht nagu õhtuseelik seljas. Ja lapsed hirnusid mu ostuvalikut, muidugi mainisin, et ma ikka maha müüma ei hakka, kes teab kus seda veel ära kasutada saab. Ja nüüd oli see nagu rusikas silmaauku, Pokkerile väga hea. Pokker ja Fryc nautisid teiste hobuste seltskonnas maastikumatka väga edukalt ja klassistliku kõrgema ratsakoolihobustele omaselt. Minnika sillast üleminkut mõlemad ei kartnud. 
Muidugi meil oli ka nalja eilsel matkal, Teeba-Milagros meie kõige suurim kroku on poistesse armunud (ehk siis selgus, et kevadisest paaritusest tori täkuga taas jälle null seis). Tagasi tee oli suht raske ees sõita, kogu aeg lendas pilk poistele. Ja  pilgu keeramisele ka natuke innale teatud käitumisjooned avaldusid.
Täna kui poisse taas ühisele karjamaale lasime, aga seekord juba tekitatult. Tegid mõlemad au galopi ringi, tõmbamaks endale karja tähelepanu. Ja muidugi eemaldus koheselt Teeba, kes armunud pilguga neile järgnes. Ja suurt huvitatust väljendasid ka Herta ja Laoumurella, kuid täna ei läinud nende poolse rünnakuga, piirduti lihtsa huvitatusega. Teeba jäi nende vahele, eks kari üksteist hoiab. Võtab sõnatuks, täitsa pöörased need loomad, kel järsku hilis sügisel armumised ehk siis innale viitavad tunnused välja on löönud. 
Tänane karjaga kokku laskmine näitas, et enamus karjal on juba nende olemas olust ükskõik. Viimane öö sõid hobused platsi ikka tühjaks mis neile ette sai pandud.  Hea meel, et võtavad praegust elu juba naudinguga.