29. oktoober 2018

-3 ja päikese tõusugu temperatuuri langemine

Vabad päevad mööduvad ruttu, kui on tegevusi. Kui noorem rahvas kahe päeval ratsatrennidele aega kulutas, siis mina jälle musta kulla kaevandusele. Aina tühjemaks hoone ikka jääb. Muidugi naudin ise ka ruumi tühjenemist. Kõige hämmastavam nagu sauna laval istuksin, kui koormat peale laadisin. Riided seljas täitsa vesimärjad. 
Poisid veetsid valgema aja väljas, algus möödus neil ainult möllamisega, kuid Fryc üritas naabrimehe karjakopli nurka püstitatud naiskujuga mingeid seoseid otsida, kuid selle tunnistamise tõttu unustas viimane üldse ennast. Iga asi kujunes suure ehmatusega, kui miskit müra kuskilt kaugusest selja tagant tuli. Kui nad koos suurema karjaga olid, ei olnud see naiskuju kellegile nii hirmu äratav. Ja tegu oli kummagile talve tekkide selga panekuga, kuid kahe peale selle ära tegime. Teen ka massaazi jätkuvalt neile kahele. Tundub, et mõikab. 
Muidugi laupäev oli kõige kehvem ilm, siis poisid Fryc ja Pokker olid sees. Ei raatsinud välja lasta, kuna poeg tegeles küüni müüridele uute palkide hankimisega, et sellele mingi katus peale meisterdada, et kehvemate ilmadega teistele enamus ajast õues viibivatele kabjalistele ulualust pakkuda. Ootan jätkuvalt õige tellimuse kohale jõudmist. Tahan väikeloomad eraldi pidamisele panna. 
Viimaste päevadega oleme läinud üle talvisemale söötmis reziimile. 
Muidugi ka kella aeg muutus taas talvisemaks, nii et päev on lühike ja vara pimedaks läheb. Terve see aasta on meediakanalites kajastatud, et kas jätkata kella keeramist või see lõpetada... Hetkel pole ma veel kuskilt lõpp tulemust kuulnud. Vastused millegi pärast on jäänud kõikuvateks. 
Täna hommikul alustasin päeva varastel tundidel, kõige pealt kohvi, siis auto sooja panek ja esimene ring hobuste juurde. Lihtsalt näha kuidas öö veetsid. Mainisin kõigile, et teen tiiru Raplasse ära ja kui tagasi naasen kohe ka neile nina esised ette jagan. 
Tagasi jõudnuna vahetasin riided, jagasin maja taha hobustele oma sööda, siis tõin mõned üleannetud ponid, kel vahest mõistus ületab kapjade madistamise. Olles Kati ja Kelluka karja tagasi lasknud, tegelesin väike poni Mannu ja Albuga.
Uhh toaski on temp jaheda võitu, olen rohkem selline kellel vaja on soojemat olemist toas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tõsilood elust enesest.

  Ei oska nutta ega naerda, kui kuulen inimeste arulagedaid vestlusi teemal. Kui vana on üks või teine loom. Mõnede inimeste vestlusest on k...