Kaunis ilm. 
Tänagi plaanime kuhugi maastikule minna. Juba sisemine liikuma panev jõud on ärevus märguandeks kuhugile minna ja midagi teha. 
Meil on kujunenud uute hobuste sõpruses väike lahknevus. Fryc otsustas, et lõpetab sõpruse Pokkeriga ning üritab luua sõbralikke sidemeid meie isepäise suure egoga torika Hertaga. Kuigi Herta avaldab oma arvamust sellise sõpruse suhtes oma ilmetega mitte pooldavaid ja sõprusele mitte orienteeritud mõtteid. Korra eile käisime isegi maastikul, kus Herta näitas silmade, kõrvade, hammastega vastuolu Fryci poolehoidu väljendavale ilmekusele kes jääb tagasihoidlikuks vaatamata Herta vastu seisule. Ja vaene Pokker on langenud Fryci tõrjumise seisusse. Kummaline on, et hobused vahetavad sõpru. Eks meil on tekkinud pereliikmete vahel teatud lemmikud, kellele siis keegi rohkem tähelepanu pühendab. Minu eriline lemmik on Pokker, naudin tema suurust, tema iseloomu ja üldse olemust. Olen muidu väga rahul, et võtsin kaks hobust. Algus on alati, see kui ma vaatan teatud hirmuga, kas saan hakkama, sest enamus vastutust on ikka minu õlgadel. 
Uued hobused on uue eluga kohanenud, oleme aru saanud nende harjumustest ja nende eelmise elu tegelikkusest. 
Eks veel on asju, mida on hetkel vaja, hankisin uue teki talvisteks oludeks, juurde pean vaatama otra kaerale. Tundub, et Pokkeril on ainevahetus kiirem, kui Frycil, siis vaja natuke teistsugune menüü korraldada ja mõelda. Kuna trenni osas on hetke seis, puhkusreziim. Kõige armsamad hetked uute hobustega on need, kui nad nõuavad massazi juba. Kui õhtul sööda ette olen pannud ja ei ole veel jõudnud boksiruumist lahkuda.