4.november sai siis aktiivselt mööda saadetud. Kui hommikune aeg juba 11.30 peale oli veerenud, võtsime ette esimese 1,5 tunnise rahulikule matkale. Esmakordne juhtum, istusin selga täna oma unistuste hobule nagu seda on Laoumrella. Kaifin seda siiani, mu koolitus eelmisel aastal kannab vilja. Väga pehme samm ja suustki kuulekas. Oeh suur rõõmukergendus ohe, kus ma tundsin ennast õnnelikuna, et ratsutan Herta tütrega, oi kui te teaksite kui palju oli neid kordi, kui ma metsas Laomurellaga jalutamas käisime, et millal ma temaga ratsutada saan. Ja täna oli mul see au, kus istusin siis sadulasse. Muidugi Herta suur austaja Fryc oli ikka sellises seisuses, kes karjamaal näitas oma mehiseid tundeid nii Hertale kui tema tütrele.
Miks Herta eraldi on, sellepärast, et harrastab aedadest üle astuda ja oma teed käia. 
Pokkeril ja Frycil sai meil olla 2 nädalat. Täna vanem tütar mainis, et Pokker ei üritanud enam näksata. Nad on saanud palju vabadust ja puhata. Kõige ägedam oli kui teine trenn platsil kuue poniga läks lahti. Ja poistel oli suur üllatus, et meil ka trennid toimuvad. Umbes 15 minutit oli nende poolne häälekas pealtvaatamine. Ja siis lahkuti juba rahulikule söömisele. 
Ja pärast platsi trenni poole tunnise enda eine järel tegime veel kolme noore hobusega käekõrval maastiku trenni. Nautisin Anne-Mai samme ja tähelepanu. Ja eks mul on tekkinud väike unistus, et tahaks nii väga ratsutada juba Anne-Maiga. Minuga metsas kaasas Laura Lilyga ja Aade Lakyga. 
Tänane päev möödus täie rauaga. Plaanime oma platsile veel täiendust lisada lähimal ajal, et saaks oma päeva pikendada ja hobustega õhtupimeduses ka trenni teha.