Nii nüüd on maikuu alanud. Esmaspäeval toodud suksu sai täna vabadusse ja kadus nagu vits vette. Mis siis tegelikult juhtus. Mul oli üks kiirem tegemine töö juures vaja teha ja seetõttu kiirustasin kodunt töö juurde. Enne vaatasin hobuseid aias, kõik oli ok. Ainult Teeba vaatas Randat üle aia teisel pool teed. Ja ma ei osanud oodata, et asi võib hobuste vaheliseks sõjaks tõusta.
Koju tagasi naastes olid hobused suurest aiast teise kolinud ning Randa koppel tühi. Ja Randat ei kuskil. Enne mõtlesin, et teen hobustele nüüd siis uue karjaaia ja lasen neil mõned päevad olla seal ja siis saadan varsti Lepatriinu kinnistule. Aia tegemise ajal sõitis siis minu lähedusse naabrimees Raamat,Tõnu. Tunnistan ma ei kannata teda mitte üks põrm eriti veel purjus olekus. Hakkas jälle mõttetuid lolluseid rääkima. Seda enam muutub see inimene üha vastikumaks. 
Laste koolist saabudes rääkisin mis juhtus, kui olin kodust ära olnud ja miks hobused teises aias on. Uue aia tegemine oli lihtne, kuna pool aeda oli juba olemas. 
Õnneks lastega uurisime siis veel jälgesid, mis Randast tee peale jäänud olid. Ja ühel hetkel enam jälgi ei leidnud, kadusid Ranga ja Kalmu talude teeristis. Sai mitu ringi nii lähedalt ja kaugelt tehtud. Üks ring rattaga ja teine ring autoga juba kaugemalt, aga kuskil ei hobust, nagu heinakuhjast nõela otsimine. 
Hämmastavaks looks on asja juures see, et Isegi Laura omapead otsis Randat ja Joel vabatahtlikult käis jälge uurimas, nii hea tunne on lastega jagades oma muresid. Siis mainisin, et peaks Ranga talu lähedusse vaatama, et sinna on meil küll harva hobused eksinud.
Tunnistan nii see ka oli, Silla tammede lähedalt me ta ka leidsime. Kergendus meile, Randa on tiine ja eks väike mure ka selle tulevase emme puhul. Rääkisin Randale, et esialgu peab ta olema omaette, muidu mu kurjad mutid teevad talle liiga. Kui ta emmeks saab, siis võetakse teda nagu karjajuhti. Minu karjas saab alati juhirolli mära varsaga, talle suured privileegid siis karja ees.

Võtta sõit Raplamaalt kuhugi Kilingi - metskonna metsadesse ja seda teha veel Sigatsest sisse sõiduga, siis võib ikka metsa jõuda, nii juba oligi, et ekslesime ja õnneks sisemine intuitsioon ja Laura tähelepanelikkusele jõudsime siiski õigesse kohta. Kahju on kulutatud ajast. Kõigil meil oli teha midagi kodus. Autojuhiks oli siis seekord Kati Saara Vatman.
Igal juhul jõudis Randa uude koju. Kui ma teda vanas kodus karjamaal vaatasin. Oli ta kuidagi kurva ilmega, saime siis kamba peale ta treilerisse ja liikuma ka kohe, poste ei hakanud kohe võtma, kartsin, et miski võib ehmatada (veerev post kas siis kurvi peal ja plast postidel veel metall teravikud ja juhtub miskit võib see hobusele kuskile sisse tungida. Enne ma kardan, kui hakkan midagi liigset ette võtma, mul niikui nii vaja Torisse sõita, omaniku staatus vahetada. 
Koju jõudes viisin kohe Randa uute hobukaaslastega tutvuma, alul mõtles välja treilerist astudes, et näh kuhu ma nüüd olen sattunud. Ilme muutus kuidagi teiseks. Ja siis kui läksin teda teistele suksudele tutvustama oh saa, kus Randal läksid silmad rõõmsaks.

Võtsin siis ennast kokku ja helistasin ESHKS, et uurida asja, et mis toimub. Oma mõistus on see, mis tekitab sisemisi pingeid ja arusaamatusi. Lõpp tulemus selgus, et aasta alguses minu enda teadmise järgi makstud summad polegi arvele jõudnud. Ma ei saa aru, mis toimub, enda mäletamist  mööda käisin maksmas. Kuid nüüd selgus, et pole arvele jõudnud. Pean uurima, et miks mul juhtub, et minu makstud arved ei jõua kohale.
Lõikasin täna Testul kapju, imestan, et tema esimesed jalad on kummalised, mis vajavad tihedamat lõikust. Amanda patseeris niisama hoovis, et siis peeneid rohuliblesid enda kõhu täitmiseks napsata. Paar päeva pole aega saanud, et teha trenni mõne suksuga, aga nii palju üllatusi loodusest olen juba kogenud, et meie kandi konnadel on igal juhul kude vees ja peatselt pole see aeg, kus vesi kihab uutest konnaalgetest. See on nii lahe teadmine.

Panen siia ühe lingi.. konkurentsikeskkonna analüüsi...
http://www.lvrkk.ee/kristiina/eva/konkurentsikeskkonna_anals.html

Üritan teab mitmendat korda pilti laadida, siis täitsa jama. Uus kujundus ehk siis nagu öeldakse lavatagune elu või paremini ennast väljendades, et sisukirjelduste laadimine ikka algab köögipoolelt, muidugi alguses oli raske harjuda selle uuendusliku tagapõhjaga.
Nüüd siis sellise teema juurde nagu liikmestaatusest ja tasudest.
Olen selle üle viimasel ajal mõtisklenud palju. Et oma tegevust turismiettevõtjana teenusepakkujana  selles karmis reaalsus ellu jääda, pean hakkama astuma samme.
Ratsaliidu atesteeritu treenrikutse saama, siis seda sama teeb ka talliga. Atesteerimine toimub nii tallile, hobustele, varustusel jne. Iga liigutusega kaasneb rahaline kulutus, passid maksavad. Üks ebameeldiv intsident. Kuulun hetkel Eesti sporthobuste kasvatajate seltsi, kuid seal tehakse ettenägematult enneolematuid arveid.
Minu teadmist mööda olin ma eelmine aasta eest viimati mainitud seltsile 10 eurot võlgu ja nüüd vahetult enne iga aastast koosolekut saadeti kutse koos 7kordse arve numbriga, pidin peaaegu pikali kukkuma. Mille eest...?
Tahe on välja astuda liikmestaatusest, see on minu jaoks ebaõiglane, tundub nöörimisena. Alles aasta alguses lahendasin ühe jama, kuid igaks juhuks hoian pabereid alles, koos kontaktidega, et kui peaks jälle kuskilt midagi lahvatama, siis saab kohe paberite peal näidata.
Praegune elu, kus euro meie majandust täiendama tuli ei ole sellest kasu kellegile olnud v.a. riigikogus.
Kurb, segatud pahameele ja muudest mõtetest ajendatud kirjutama sundis just see, et selline ebaõiglane süsteem tekkis just nüüd euroga. Üleöö tõstetakse teenuste hindasid konsulteerimata liikmetega. Kuidas hakkama saada? Mida teha?

Bioneer - Kas sina oskad metsas käituda?

Bioneer - Kas sina oskad metsas käituda?
Hea on meelde tuletada. Esimeste soojade ilmadega alustatakse ka RMK poolt rajatud puhkepaikadesse külastust. Tabasin viimasel nädalavahetusel nii mõneskis puhkenurgas noori alkoholi ja õllepudeleid täis laua taga. Ümbruski koledalt lagastatud, eks muidugi tol hetkel platsil viibinud seltskond kogu prügi tekkimise autor, aga nii see on. Kuhu juba korra tekkinud, sinna ka kipub juurde lisanduma. Kahju on vaadata.

Lihtsalt võrratu ilm, kisub õue. tegingi oma hommikuse unevajaduste täismagamisele õues tiiru. Selgitamaks mis oleks oluline esmaseks tegevuseks. Kuid nagu ikka, kisub mind ikka hobuste keskele. Nii kui hobused nägiud, et olin karjamaale tulnud ja enesele hea istumise koha leidnud, et siis hobuseid jälgida. 
Nii lahe, kõige esimesena ilmusid Tassa ja Lipton, kes siis ilmutasid minu suhtes väga suurt emotsionaalset lähedust. Tassa pani oma suure pea mulle õlale ja siis Lipton nakitses Tassat õrnalt (õrnuseavaldus hobuste omavahelises suhtlemises). Muidugi selle sõpruse lahutas Testu, kelle ilmumine minu lähedusse pani kohe ,,lembelinnud" põgenema. Testemona peab ennast täie õiguslikuks karjajuhiks ja tahab ainu isikulist tähelepanu. 
Pärast tema rituaalset suhtlemist võisid ka osaleda teised kabjalised minuga suhtlemisel. Amandal oli täna eriline paha tuju Herta suhtes, kiusas teine oma mõistuse järgi. 
Pauliine keeras mõnusalt sügavasse isetekkelisse järve ja püherdas nii, et veepritsmeid jagus ümbrusse. Ja pärast sellist spa-protseduure jalutas siis nii muuseas ,minu juurde ja raputas kõik vee endast minu peale välja ise veel üle õla tagasi vaadates, et kuidas mina tema sellisesse käitumisse suhtun. Naersin, sest tundsin rõõmu looma sellisest kavalast käitumisest. 
Koertest ei saa ma mitte ühegi hinna eest mööda minna. Koerad nõudsid, et pean poodi minema ja konti neile ostma. Kirun ennast vaikselt, et sai selline komme külge õpetatud ja nüüd kohe esimese kondi leidmisel kohe mulle sellega teavitama, et ma pole neile tükk aega konte ostnud. Naeran muidugi südamest, nagu väiksed lapsed,,kes mainivad... emme palun too kommi... nüüd siis mul väikeste laste eest koerad... loomad ja lapsed on lahedad nad täiendavad teine teist.