Kaunis kuldne täiskuu öö krõpsude külmakraadidega, tekitas igasuguseid mõtteid. Ikkagi lootusrikkaid, võidukaid, suhte positiivseid, tahaks kuhugile jõuda...eesmärgid

Uskumatult vaikne aasta algus trenniliste poolt. Kurb...harjumatu, et nii vähe on liikumas rahvast. 

Mis teha, ei ole meie ainuke kes vaevleb kliendi puuduses. 

See kuu vaja veel heina juurde varuda. Muidu ei vea kevadeni välja. 

Mõni asi ajab jätkuvalt harja punaseks... Leidub siin ilmas igasuguseid aferiste. Komistasin enda teadmata mingi ,,hullu" otsa kes tahab vaatamata korduvatele blokeeringutele ettevõtet rajada. Isegi viisakas suhtlus ei viinud soovitud tulemuseni. Tegelikult sellised asjad lõhnavad juba tanki panemise järele. Kellegi võõraga hakata mingit OÜd rajama oo õudust. Ja juba ma eile hoiatasin politseiga, kui ahistamist ei lõpeta. Täna üritasin uuesti blokeeringu peale panna. Avalduse politseile siiski teen.

Mul üks lugu ajab siiani karvad püsti ... 

Aastavahetus möödus mul rahulikult. Veetsin lihtsalt matka inimeste seltskonnas. Aasta kõige viimasele päevale kavandatud ratsamatk sai ära jäetud. Põhjus ilmastiku olud olid suht mitte meelepärased. Ja mõni jäi veel ,,haigeks".

See aasta saab olema tegus. Praegu ei saa neid veel maha hõigata. On veel asju mis vajavad lahendamisi.

Esimesel jaanuaril olesklesin lihtsalt. Õnneks hobuste söötmises on tekkinud mõnus rutiin. Detsember oli vastikukt raske kuu. Kuna pidi lund sulatama palju, veepump kaevus andis otsad detsembri alguses. Seekord ei viitsinud kusagil oma hädadest kurta. Eelmise aasta suve kuivus ei taganud stabiilset põhjavett ja nii kogu ümbruses tekkis juba normaalse kaevuvee taseme hoidmisega probleeme. Kui veel majas on korralik kari hobuseid, siis see lumekogus oli üüber suur ja köögis igapäevane teema, et veejoad mööda põrandat jooksid.

Eile oli siis selle aasta esimene trenn. Täna plaanin aga maastikule.

Üks päev hommikul vahetult enne tööle minekut olid hobused korraldanud omale vabaduse koplist. Ja mis päeva valges selgus, et väiksele söödamajale olid nad korraldanud kaose. Sööda tünnid olid välja tiritud ja tühjaks söödud. Kuna mu kodust väljasõit oli pimedas, siis käisin vaatamas, et mida koerad aia taha vaatama jooksid. Ja siis vaatas hunnik särasilmseid kabjalisi taskulambi tule valgel. Ja siis ma ei osanud arvata, et nad millegi sellisega hakkama on saanud. 

Kuid loomadega seda juhtub, et nende inteligents on kümme korda kiirem, kui inimene arvata oskab.

Ja jõulud on ukse taga, homme juba 23.12.2022. Niisugust detsembrit pole mul tükk aega polnud, kus inimesi liigub trennides tavapärasest vähem. Harjumatu on see. Kuid eks psühholoogilselt püüan endale sisendada, et vahel peab ka puhkust endale lubama. 

Mis puhkus see on, kui rahaliselt kulub see kuu sissetulekud enamusest, rendi tasu maksmine maakasutuse eest.  Jah, bürokraatia on suht vahel ikka äärmuslik, kuid püüame hakkama saada. Jõulud rõõmsad oleksid. 

Ilus on lumine aeg, aga loomad tahavad tegelust. Nii, et ootame lapsi ja täiskasvanuid trenni. 

31.12.2022 on plaan kahe tunnine ratsamatk. Hetkel tundub, et jõulud tulevad valged, aga ega enam aasta lõppki mägede taga pole arvan, et lund jätkub aasta lõppu. Ja koolivaheajal on mul palju vaba aega. 

Lasteaedades on teraapia hooaeg läbi ja alustame uuel aastal peale koolivaheaega.

Viimase kahe nädala jooksul olen lahutanud koeri kaklusest. Imestan, et viimane kord ründas Sannu Nordicut. Tõstsin küll tagumised jalad maast lahti, aga ei tahtnud kuidagi Nordicu kõrist vabaks lasta. Ja olen mitmeid kordi mõelnud-analüüsinud, et millest seekord kakluseks läks. Sannu hüppas minu juures olekul Nordicule kõrri. Otseselt ühtegi hoiatavat märki polnud ja Nordic ei tekitanud ka probleeme. Muidu varem kui Nordic oli noorem, siis oli tema kes antipaatiast mõne koera suhtes algatas territoriaalsusest domineerivast hoiakust kaklusi. Kuid nüüd mil ta liigub oma 9 sünnipäevale, siis olen viimase paari nädala jooksul pidanud teda päästma. Ühel korral ründas Mäx, kuid õnneks sai Mäx ruttu aru, et tema jääb selles võitluses siiski alla. Muidugi ei meeldinud Sannu rünnak Nordicule, kuid seekord suutsin sekunditega võitluse lahutada.

Teisel korral tundsin tagajalgadest õhku tõstes, et mul nii palju jõudu ei jätku.

Kummaline aeg praegu, lund on õues kamaluga ja peale kaubagi. Meil taas pumba probleem. Sulatame lund ja joodame hobuseid sula lume veega. Sööta veel jagub ja minu arvestuse järgi peaks hakkama saama kaasa arvatud jaanuarikuu lõpuni. Kuid juba tellimus tehtud uutele rullidele olemas.

Ilus on see aasta. Palju lund, iga päev lume lisa juurde tulemas. 

Olen teinud saanisõitu. Lasteaias saab käidud. Kuid hetkel on tõeliselt kena.

Võrratud lumetekid katmas noori puid raiesmikul.

Rõõm südames

 Jõulud on rõõmu aeg, andmise aeg.  See ei puutu antud hetkel mu ühe naabriga läbi saamisele. Mind ei huvita ta arvamus nagunii juba aastaid. Sõjakat inimest ei suuda parandada ühiskond veel vähem naabrid või lähedased.

Tegemist inimesega, kellele meeldib välja elada endast nõrgemate inimeste peal. See terror algab siis kui naaber satub joomalainele. Ja joomajärgselt süüdistab kõike ja kõiki.

Järk järgult taastun füüsilisest ja vaimsest naabrionu pidevast terrorist. Tunnen rohkem rõõmu tehtud kodustest töödest. Uue lasipuu suutsin valmis ehitada, muidugi kollektiivselt.

Noorlinnud said vanade kanadega kokku tõstetud.

See nädal aga üllatas Mäx oma käitumisega kes  jooksis territooriumilt välja naabri lapsele vastu valla teepeale. Õnneks on meil kodus tema üle pidev kontroll. Õhtul oligi naabrimehe kõne, taas teema algatus valguskaabli valdkonnas. Edasi liikus jutt punkt kahele värava taha jääva maaõhksoojuspumba hooldamiseks mõeldud kaan. Ja seoses kiiremas korras tõmmatud karjusenööri üle selle värava koha.  Mul nendest lubadustest tegelikult savi. Näen, et selliselt need asjad ei liigu. Jutt juba teab mitmendat aastat üks ja sama. Kolmas punkt sisaldas juba natuke karmi tooni. Alustuseks kuulasin ära, siis mõtlesin kaasa. Mainisin, et mul pole koerale lubatud tee peale minek. Hetkel tegemist pubeka eas jahikoeraga, kes praegu katsetab piire, kui palju ta saab iseseisvalt ületada. Tänan seekord poega, kes märkas oma tegemiste hetkel ja läks koera koju kutsuma. Meil töötab kodus koerte kasvatuse alal kogu pere. Kes õues, jälgib pidevalt kus koerad liiguvad. Tegelikult on mul õpetatud, et koerad liiguvad inimesega hoovis kaasa. Kui keegi neist peaks nüüd midagi ettevõtma oma peaga, saab isoleeritud kinnitatud kindlasse kohta.

Õnneks jahimeeste kinnistuga said kõik osapooled rahuldava tulemuse. Kui palju suhtlemist mailitsi ja otse projekti juhiga. Alguses pakuti tunduvalt töömahukaid ja pinnase struktuuri lõhkuvaid lahendusi. Ja oi kui pinda käivalt ja veenvaid vestlustaktikaid kasutasid. Elu maal pole kunagi igav. Elamusi jagub seinast seina. 

Kui tahta endale viha vaenlast, siis alustage kellegi loomapidamise vähendamisega. Nasbrionule saigi helistatud märtsis, et oleks vaja loomapidamist vähendama hakata. Kus siis mina...sain korraliku pasa rahe kohe kõrvadesse. Nasbrionu viisakas kõnepruuk väljendub mahlakas ära joonud paadialuse kõnepruugina, kus siis ikka kõiksugused kehaosad ja lõpetuseks jääb kõrvu kõlama, et milline ,,lehm" 🤣🤣🤣🤣🤣 ma olen...sel juhul mõtlen tavaliselt, et tänan selle teabe eest. Ja enese südame rahustuseks ütlen alati, et ükskord tuleb oinapäev igale mihklile... Edu naabrionu ohjeldamatu  joomisele... 

Kaunist jõuluaega kõigile.

Tänase metsamatka järel hakkas hing helisema jõulu meloodia taktis.