Üks päev hommikul vahetult enne tööle minekut olid hobused korraldanud omale vabaduse koplist. Ja mis päeva valges selgus, et väiksele söödamajale olid nad korraldanud kaose. Sööda tünnid olid välja tiritud ja tühjaks söödud. Kuna mu kodust väljasõit oli pimedas, siis käisin vaatamas, et mida koerad aia taha vaatama jooksid. Ja siis vaatas hunnik särasilmseid kabjalisi taskulambi tule valgel. Ja siis ma ei osanud arvata, et nad millegi sellisega hakkama on saanud. 

Kuid loomadega seda juhtub, et nende inteligents on kümme korda kiirem, kui inimene arvata oskab.

Ja jõulud on ukse taga, homme juba 23.12.2022. Niisugust detsembrit pole mul tükk aega polnud, kus inimesi liigub trennides tavapärasest vähem. Harjumatu on see. Kuid eks psühholoogilselt püüan endale sisendada, et vahel peab ka puhkust endale lubama. 

Mis puhkus see on, kui rahaliselt kulub see kuu sissetulekud enamusest, rendi tasu maksmine maakasutuse eest.  Jah, bürokraatia on suht vahel ikka äärmuslik, kuid püüame hakkama saada. Jõulud rõõmsad oleksid.