Mõnusad kevadilmad meelitavad igatepidi õue toimetusi tegema. Samas kahju tunne valdab, et olen piiratud ajakasutusega. Vabad päevad tööst panevad mind rohkem planeerima oluliste tööde tegmistele. 
Mõtteid vähe koondades ei oska seisukohta võtta, kas oli õige tööle asuda või oleks võinud ennast töötuna arvele võtta... nii-ja naa. 
Õnneks on lapsed viimasel ajal pühendunud noorhobuste koolitusele. Mida mina täna jälle jätkasin. Kuna vanem tüdruk jälle koolis on. 
Lembs on nii emmekas ja ema Kati jälle tite küljes kinni... no ma ei või lihtsalt... kummaline ponimamma Katariina. Teine kellele ,,titt" armas on Herta. Oletan, et viimasest kodust sai trauma, kui pidi veetma pea 6 aastat üksi ning kui olles esimene omanik koos varsaga vahepealsele omanikule (Andres), pidi viimane kokkuleppe tõttu varsa tagasi andma. Mille tõttu sai Herta vist omamoodi trauma. Üsna mitu aastat ei toonud varssu. Nüüd muidugi on oodata veel teinegi ristandvarss. 
Kelluka järglane on okei oma sieloomu poolest, kes on julge võrreldes Lembituga. 
Lipton on käinud mõned korrad nädalas sadula all ja üldse toimub ikka ettevalmistus müügiks. Mulle ei meeldi ta värvus, liiga hele ning karja suhtes võimukas. Mitte küll kurjuse poolest, aga sööda juures peab tema esimesena osa saama. Teistele näitab  kõrvu ja nägusid, kuid karjas on vist aru saadud, et temast enam niisugust võimukandjat ikka pole. Hea meel, et sai ära ruunatud. Oleks pidanud selle tüübiga veel selle talve üle elama. Oleks vist punkariks saanud. 

Tundub, et mu unenägudel on kindel alus täide minna. Nii ka nüüdki olles ühe olukorra lihtsalt valguse kätte toonud. Selgus saabus, et miks olin oluline tunnistaja, et kohtumine vana mineviku tegelasega, kelle korra politseile olen teada andnud. Mu elus juhtuvad asjad lihtsalt juhuslikult, kuid mitte kunagi ei tunnista, et neid enda ellu ise kaasa tooksin. Teadmine, et tuleb seista mõnes kriitilises olukorras silmitsi enda sisemise mina ja vastaseks siis raske probleemiga.
Kuidas me käitume...? milliseks kujuneb reageerimine... Mu enda enesehinnang on muutunud stabiilsemaks ning teadmine, et kriisi olukordades võtan juhtimise enda õlgadele, tänan sel juhul pikaajalisele matkajuhi kogemustele.
Uue töökohaga muutus mu elus palju, ajaplaneerimine, kodustetööde planeerimine ning tööde jagamine pereliikmete vahel. Kõik see on teinud mind õnnelikuks, töö juures uued töökaaslased suhtuvad suurepäraselt. Kuid ise jään veel mõneks ajaks tagasihoidlikuks etaloniks. Olla pigem madalam, kui maarohi. Eelistatuks siiski hea läbi saamine kollektiiviga.
Loomadega nii palju kokupuuteid, et Nordik on siis kinni pidanud olema, kui ma tööl. Ta kipub vägisi autole järgi jooksma ning ma ei tea, kas ja millal ta koju jõuab. Teadmised, et aastaseks saavad isased koerad liiga palju vabadust saanuna võivad hoopis hulkuma jäädagi. Nii ongi parim, et isaste koerte kasvatmisel pigem rohkem ikka silma peal hoida ning pidev koolitus ja jõukohane treening avardab ning kindlustab parima suhte omaniku ja koera vahel. Üks hea asi, et õnneks oleme suutnud tema peale hüppamise kontrolli alla saada ja selja tagant põlveõndlast inimest maha jooksmise kombe eemaldada. Nüüd arvestab seeläbi ka teiste koertega. Söötmise juures hoiame kinni sellistest tradistioonidest, et kes olid varem olemas, saavad enne ja tema saab oma portsjoni viimasena. Isegi Blue oskab ennast vaos enne söögi panekut hoida. Lihtsalt võrratu tunne on vaadata koerte käitumist.
Hobustega on kõik ok, tellisin saareõue firmast mineraali ämbreid, kevadine karvavahetus. 
Autol vaja kontrollida rehvitasakaalustust, Riia linna tänavad kohati nii käest ära, nii et märkamatuks jäänud augud mõjutasid ikka ratta tasakaalu. Riias käidud. 
Ootame lähimatel aegadel meriseabeebisid. Uus notsupapa on ikka lahe tegelane. Ise kui ma väga väsinud võtan mõne merisea tegelase endale lihtsalt sülle suhtlema. Nad on omanäolised, eelistavad ikka õla peale ronida ning siis oma puhastustualetti sooritada. 
Öösiti üritan kontakteeruda toasiiliga, kes vahel üllatusliku käitumisega. Kihutab oma väledatel jalgadel minu eest peitu pugeda. Selle tõttu olen minagi oma kiireid regeerimisvõimeid arendanud.

Uhh jube veebruar hakkab juba otsa lõppima. Nii kiirelt lennates möödub, püüan oma vabadel päevadel palju võimalikult ära teha ning leida aega meditasioon-jooga-hingamise-venituseks. Paar nädalat on vahele jäänud jõusaali treeningutes. Täna sai Valtu spordimajas see puudujääk korvatud. Uskumatu, mida tähendab ühe treeningu puudumine organismile. Mida annab jõusaalis treenimine... täitsa müstika.
Mu meeldiv teema on mediteerimine-jooga-hingamine-venituse läbi viimine. Mida annab meditasioon ning lisades sinna hingamise ja venituse. Lugejad uurige... miks? Ma oma seisukohta ei avalda. 
See nädal käisin Hertaga vastlasõitu tegemas kohalikus lasteaias. Selgus kuri tõde, et Herta võib olla tiine. Muidugi arutlesime, et millal pudenemist oodata. Kas märts või aprill... ise loodan, oleks see ainult aprillis, kuid mis teha peame olema valmis selle ilmakodaniku sünniks.  
Vahepeal lõppes sinise hobuse aasta, asemele saabus hiinahoroskoobi järgi siniselamba aasta. Pole aega olnud lugeda mis üks horoskoop lubab. Ehh nalja täna tegin esmakordselt oma sünniajaloos kaasa karoona võistlusel. Kii-löögid laual lebavale kettale jäid nõrgaks. Kuid säilitasin vaprust mängus lõpuni, vastasteks päris kõvad tegijad. Igal juhul hakkas mulle karoona meeldima. Püüdsin küll meenutada, millal üldse toda mängu viimati proovisin. Kuid õiget aega ei meenunud. Üldiselt läks see aasta meie perel kehvemini kõikidel aladel... mida teha. Kas tõesti peab alustama või võtma kellegi käe all treeningtunde ...? Või õppima miskit tugevamatelt vastastelt? 
Miski meid sellepärast ei murdnud ja pead norgu ei lasknud. lähme edasi... kõik päevad pole vennad. 

Vastlapäev

Täna siis tööd teha ei tohi... eem tundub aga et oma nurinaga olen siis teise poole suutnud midagi täna tegema panna. ja ma ise sisimas plaanin aga õhtul sõbranna poole minna väikselt vastlapäeva tähistama. 
Kohalikust lasteaiast vastlasõidust naasnuna ning varustust oma koha peale tagasi pannes mõtisklesin, et mida süüa. Esmane visiit sügavkülma tõi mällu värksendust ning praeahju teed rändas Norra pikkpoiss. Ei anna Soome pikkpoisiga võrrelda. Norrakad on osavad või siiski parimad kokkamises ja maitsete edasi andmises. 
Täna pole jõudnud isegi mitte vastlakukleid teha ega vist ei viitsi ka hernesuppi teha. 
Olen Nordiku käitumise peale viimasel ajal väga pahane olnud. Täna hommikul Anetet saatmas. Raske oli enda pahameelt varjata. Kui olen koera peale pahane, siis ma ei räägi veel vähem jagan mingeid käsklusi. Panin koju jõudes teise kinni. Alustasin hommikut sellega, et andsin hobustele sööda ette, jälgisin koera kui ladusin sööta käsikärusse, poiss muudkui haukus. tegin selllise näo, et ma ei kuule ega näe koera.Siis kanad ja lõpuks koertele. kuid hoidusin koeraga silmsidet pidamast. Eile likvideerisin õieti põletasin nädalavahetusel lastel leitud surnud kähriku ära. Ei suutnud kindlaks teha, kas oli kärnas või ei olnud. Nägu oli kena, kuid laip juba haises ja minul sellest lõhnast teadagi mis ... süda paha... tõsi see on. Isegi surnud inimese korral läheb süda pahaks... naljakas on see. Muidu olen kõva kui pähkel, aga surnuid loomi ja inimesi ei kannata mitte üks teps. Muud osad küll, olgu siis looma või inimese luud ei mingit probleemi. 
Tänane ilm oli veel tuuliselt külm, oleks võinud tsipakene soojem olnud, aga no see selleks.

Üle või ümber milleta või kelleta me elada ei suuda ... ikka hobused

http://lemmikloom.delfi.ee/hobune/vaekad-ja-vaprad-lemmikud-hobused?id=70667715

Loomapidamise feng shui, tarkused Siret ja Janno Seedrilt

http://lemmikloom.delfi.ee/meelelahutus/feng-shui-opetab-hea-side-lemmikloomaga-tagab-koduse-harmoonia?id=70798465
 Mõne mõttega ma ei lepi, kus on arvamus jagatud ettevõtetesse rajatud akvaariumid pole kellegi omad ja kalakesed on seal omaette. Usun vastupidist asjale.

Artikkel aafrika kääbussiilist

http://lemmikloom.delfi.ee/loomad/siil-oskar-magab-vanas-t-sargis?id=70682425