19. juuni 2012
18. juuni 2012
16. juuni 2012
Imelised ööd juunikuus.
Juba 16. juuni. Ja mu puhkus läheneb lõpu poole. Kiirelt on see aeg lennanud, kui on ilmad mõnusad ega siis toas mahti malda istuda saa. Seega siis ka õues tegutsemisele pühenduda. Järgmine nädalvahetus siis jaaniöö, kas otsida sõnajala õit või jaanimardikaid...?
Alanud hommikul oli selge, et mu minek rattamatkale jääb ära, kuna üks hobune oli karjast jälle ula peale otsustanud minna. Üks ring tehtud metsa ei kippu ega kõppu. Koju tagasi jõudnud tegin kohvi ja lasipuu juurde istuma, kuna muus kohas head mobiili levi ei ole lihtsalt. Ootama olulist telefoni kõnet, et kas teil on hobused kadunud... jne. selliselt alati teavitus tuleb.
Samal ajal valmistusid veel Aade ja Anete Raplasse laadale minema. Ja juba nad jõudsid teele ennast asutada, kui üks lastest teel olles mobiilitsi helistas, et hobused asuvad Lipa külas Vahimardi maadel (kasutajaks on ühistu Farmer OÜ). Hea meel, haarasin valmis võetud päitsed ja maiuseks leivapätsi ning hõikasin kaasa koerad. Sassu saab siis kah olla inimesega kontaktis. Olles siis hobuse leidnud ning tagasi teele asutanud, kui helistas jälle mu tütar Aade, et Kellukal jookseb ninast verd, küsisin kus kohas nad asuvad. Esimene soovitus, et läheksid oja juurde ja peseks nina puhtaks ja nii palju kui võimalik uhaks külma vett nina peale. Oletasin, et ilm on liialt palav ja siis võis kuskil ninasõõrmes mõni veresoon lõhkeda. Olles need protseduurid teostanud hellas siis laps jälle tagasi, mainis, et nad ei lähegi täna laadale. Eks igasugune olukord kohutab ja siis ütlesin tulge jah. Ja pärast hiljem üks abielupaar vene rahvusest meile juhtus ja küsisid ratsamatka sai see ka tehtud. Miskit teenistust siiski oli, aga jah.
Alanud hommikul oli selge, et mu minek rattamatkale jääb ära, kuna üks hobune oli karjast jälle ula peale otsustanud minna. Üks ring tehtud metsa ei kippu ega kõppu. Koju tagasi jõudnud tegin kohvi ja lasipuu juurde istuma, kuna muus kohas head mobiili levi ei ole lihtsalt. Ootama olulist telefoni kõnet, et kas teil on hobused kadunud... jne. selliselt alati teavitus tuleb.
Samal ajal valmistusid veel Aade ja Anete Raplasse laadale minema. Ja juba nad jõudsid teele ennast asutada, kui üks lastest teel olles mobiilitsi helistas, et hobused asuvad Lipa külas Vahimardi maadel (kasutajaks on ühistu Farmer OÜ). Hea meel, haarasin valmis võetud päitsed ja maiuseks leivapätsi ning hõikasin kaasa koerad. Sassu saab siis kah olla inimesega kontaktis. Olles siis hobuse leidnud ning tagasi teele asutanud, kui helistas jälle mu tütar Aade, et Kellukal jookseb ninast verd, küsisin kus kohas nad asuvad. Esimene soovitus, et läheksid oja juurde ja peseks nina puhtaks ja nii palju kui võimalik uhaks külma vett nina peale. Oletasin, et ilm on liialt palav ja siis võis kuskil ninasõõrmes mõni veresoon lõhkeda. Olles need protseduurid teostanud hellas siis laps jälle tagasi, mainis, et nad ei lähegi täna laadale. Eks igasugune olukord kohutab ja siis ütlesin tulge jah. Ja pärast hiljem üks abielupaar vene rahvusest meile juhtus ja küsisid ratsamatka sai see ka tehtud. Miskit teenistust siiski oli, aga jah.
15. juuni 2012
"Koerad ja kombed jahinduses"
Väga huvitav raamat. Väga mitmekesiselt lahti seletatult ja näpunäidete varal selgitatud milline on õige jahikoera kuulekus jahil olles.
Kui võrdlen oma koerte kuulekusega, siis Pipil on kombeks rebased, kährikud, nirgid, kärbid, oravad, mägrad haukumisega teada anda.
Matka ajal koduaedadest möödudes aga vaikselt niutsudes ehk nimetades ,, naiselike võlusid kasutades moosib isased koerad vagaseks" andes mõista,, palun ärge haukuge, minu perenaine hobustega on kohe, kohe siit teie aiast möödumas" ja ongi koerad aias vagusi unustades haukuda hobuste peale. Silmitsedes ainiti teisel pool aeda punakat emast koera, kes nii malbelt, naiselikult, oma peenemas koera kombestikus püüdes vastassoost isaste tähelepanu võita. Harva on tegu emastega, kuid need hoiavad tavaliselt eemale, peljates suure kasvulisi hobuseid ja seda enam, kui juhiks on inimene. Ja Pipil on sel puhul jälle oma häälitsemine. Pipi suhtleb teiste koertega.
Sassust ja Pipist on saanud teine teise täiendajad, kui Sassu toob meelsasti asju ära ja otsib neid ülesse, siis Pipi on õppinud teda jälgima. Oleme leiutanud koertele omad mängud, kummagi koeraga mängime eraldi.
Pipil tulevad paljud asjad loomulikust inteligentsist, mida ma ei ole pidanud üldse õpetama, siis Sassule on ülddressuur andnud omajagu juurde.
Kui võrdlen oma koerte kuulekusega, siis Pipil on kombeks rebased, kährikud, nirgid, kärbid, oravad, mägrad haukumisega teada anda.
Matka ajal koduaedadest möödudes aga vaikselt niutsudes ehk nimetades ,, naiselike võlusid kasutades moosib isased koerad vagaseks" andes mõista,, palun ärge haukuge, minu perenaine hobustega on kohe, kohe siit teie aiast möödumas" ja ongi koerad aias vagusi unustades haukuda hobuste peale. Silmitsedes ainiti teisel pool aeda punakat emast koera, kes nii malbelt, naiselikult, oma peenemas koera kombestikus püüdes vastassoost isaste tähelepanu võita. Harva on tegu emastega, kuid need hoiavad tavaliselt eemale, peljates suure kasvulisi hobuseid ja seda enam, kui juhiks on inimene. Ja Pipil on sel puhul jälle oma häälitsemine. Pipi suhtleb teiste koertega.
Sassust ja Pipist on saanud teine teise täiendajad, kui Sassu toob meelsasti asju ära ja otsib neid ülesse, siis Pipi on õppinud teda jälgima. Oleme leiutanud koertele omad mängud, kummagi koeraga mängime eraldi.
Pipil tulevad paljud asjad loomulikust inteligentsist, mida ma ei ole pidanud üldse õpetama, siis Sassule on ülddressuur andnud omajagu juurde.
14. juuni 2012
Kõik on mõnus.
No ma ei või... :) mulle meeldivad inglise springer spanjelid. Üle eile selgus siis tõeline koera pale, pärast pikka trimmerdamispäeva minul, olid ka mõlemad koerad nii Pipi kui Sassu täitsa läbi. Magasid, kui ma istusin, et kui püsti tõusin ei kergitanud kumbki koer ennast maast. Kui ma siis ühel hetkel asju kokku pakkisin, olid koertel unised silmad ja pead ka püsti tõstetud, et oot kas nüüd siis minek koju. Ja siis jalutasime nii nagu oleks koertelgi raske töö päev selja taga, vaevu venides koju.
Vedasin täna siis metsahobustele lakukivi ja veevanni ning siis lähedale jäävast kaevust ka ämbriga vee vanni. Hoolitsetud ümbrus tekitab koduse tunde ja selline aimdus, et Kalju oleks ikka alles. ... aga jah... jätan mõtte lahtiseks.
Randa annab ennast juba üha paremini kätte ja tegelesin temaga, panin korraks sadula selga ja käisime jalutamas. Isegi proovisin suurde koplisse teist lasta, aga jah meie Teeba-Milagros on nagu õudne õeluse kehastus, kes tahaks siis võõra hobuse oma territooriumilt välja ajada. Kõik läks õnneks, Randa tormas kahest aiast läbi ehk siis mainin, et Randa ei jookse enam ära, vaid jookseb sinna kus ta tunneb ennast turvaliselt teise aeda. Yeee, edasi minek. Ainus asi mis mind murelikuks teeb on Randa kopsud. Tal on selle kohapealt ikka hingamine ikka väga raskendatud. Ei ole tükil ajal heina ka andnud, ainus mis talle sobib on õues talvel olla ja pean talle sobiliku talve teki ostma.
Käisin täna ka ujumas, pean hakkama niidukit kokku panema ja ega see heinatöö enam mägede taga ole. Eks näe kuidas tänavu aasta heinatöö kujuneb. Kas on jälle linnast inimesi appi tulemas. Eelmine aasta oli lahe.
Vedasin täna siis metsahobustele lakukivi ja veevanni ning siis lähedale jäävast kaevust ka ämbriga vee vanni. Hoolitsetud ümbrus tekitab koduse tunde ja selline aimdus, et Kalju oleks ikka alles. ... aga jah... jätan mõtte lahtiseks.
Randa annab ennast juba üha paremini kätte ja tegelesin temaga, panin korraks sadula selga ja käisime jalutamas. Isegi proovisin suurde koplisse teist lasta, aga jah meie Teeba-Milagros on nagu õudne õeluse kehastus, kes tahaks siis võõra hobuse oma territooriumilt välja ajada. Kõik läks õnneks, Randa tormas kahest aiast läbi ehk siis mainin, et Randa ei jookse enam ära, vaid jookseb sinna kus ta tunneb ennast turvaliselt teise aeda. Yeee, edasi minek. Ainus asi mis mind murelikuks teeb on Randa kopsud. Tal on selle kohapealt ikka hingamine ikka väga raskendatud. Ei ole tükil ajal heina ka andnud, ainus mis talle sobib on õues talvel olla ja pean talle sobiliku talve teki ostma.
Käisin täna ka ujumas, pean hakkama niidukit kokku panema ja ega see heinatöö enam mägede taga ole. Eks näe kuidas tänavu aasta heinatöö kujuneb. Kas on jälle linnast inimesi appi tulemas. Eelmine aasta oli lahe.
Tellimine:
Postitused (Atom)