No ma ei või... :) mulle meeldivad inglise springer spanjelid. Üle eile selgus siis tõeline koera pale, pärast pikka trimmerdamispäeva minul, olid ka mõlemad koerad nii Pipi kui Sassu täitsa läbi. Magasid, kui ma istusin, et kui püsti tõusin ei kergitanud kumbki koer ennast maast. Kui ma siis ühel hetkel asju kokku pakkisin, olid koertel unised silmad ja pead ka püsti tõstetud, et oot kas nüüd siis minek koju. Ja siis jalutasime nii nagu oleks koertelgi raske töö päev selja taga, vaevu venides koju.
Vedasin täna siis metsahobustele lakukivi ja veevanni ning siis lähedale jäävast kaevust ka ämbriga vee vanni. Hoolitsetud ümbrus tekitab koduse tunde ja selline aimdus, et Kalju oleks ikka alles. ... aga jah... jätan mõtte lahtiseks.
Randa annab ennast juba üha paremini kätte ja tegelesin temaga, panin korraks sadula selga ja käisime jalutamas. Isegi proovisin suurde koplisse teist lasta, aga jah meie Teeba-Milagros on nagu õudne õeluse kehastus, kes tahaks siis võõra hobuse oma territooriumilt välja ajada. Kõik läks õnneks, Randa tormas kahest aiast läbi ehk siis mainin, et Randa ei jookse enam ära, vaid jookseb sinna kus ta tunneb ennast turvaliselt teise aeda. Yeee, edasi minek. Ainus asi mis mind murelikuks teeb on Randa kopsud. Tal on selle kohapealt ikka hingamine ikka väga raskendatud. Ei ole tükil ajal heina ka andnud, ainus mis talle sobib on õues talvel olla ja pean talle sobiliku talve teki ostma.
Käisin täna ka ujumas, pean hakkama niidukit kokku panema ja ega see heinatöö enam mägede taga ole. Eks näe kuidas tänavu aasta heinatöö kujuneb. Kas on jälle linnast inimesi appi tulemas. Eelmine aasta oli lahe.
Vedasin täna siis metsahobustele lakukivi ja veevanni ning siis lähedale jäävast kaevust ka ämbriga vee vanni. Hoolitsetud ümbrus tekitab koduse tunde ja selline aimdus, et Kalju oleks ikka alles. ... aga jah... jätan mõtte lahtiseks.
Randa annab ennast juba üha paremini kätte ja tegelesin temaga, panin korraks sadula selga ja käisime jalutamas. Isegi proovisin suurde koplisse teist lasta, aga jah meie Teeba-Milagros on nagu õudne õeluse kehastus, kes tahaks siis võõra hobuse oma territooriumilt välja ajada. Kõik läks õnneks, Randa tormas kahest aiast läbi ehk siis mainin, et Randa ei jookse enam ära, vaid jookseb sinna kus ta tunneb ennast turvaliselt teise aeda. Yeee, edasi minek. Ainus asi mis mind murelikuks teeb on Randa kopsud. Tal on selle kohapealt ikka hingamine ikka väga raskendatud. Ei ole tükil ajal heina ka andnud, ainus mis talle sobib on õues talvel olla ja pean talle sobiliku talve teki ostma.
Käisin täna ka ujumas, pean hakkama niidukit kokku panema ja ega see heinatöö enam mägede taga ole. Eks näe kuidas tänavu aasta heinatöö kujuneb. Kas on jälle linnast inimesi appi tulemas. Eelmine aasta oli lahe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar