... (pealkirjata)
Hommikul hobuseid - ponisid välja lastes, märkasin poni Mooritsa üleolevat käitumist oma kaaslaste suhtes. Ahaa, jälle olen teinud vea. Iga hommiku ponisid välja viies olen ma teda kõige esimeseks võtnud päitsetega karjamaa värvasse talutamiseks. Ja mitte seda ükskord oleks teinud, praktiliselt iga päev teinud. Oii, nüüd võtan teise järjekorra ette. Tema jääb nüüd viimaseks. Mingi teatud perioodi vean ükshaaval neid välja. Miks...? Lihtsalt tahan konkreetselt suhelda iga ühega individuaalselt. Selle väikse maa peale saan palju ponidelt tagasi.
Mõni õhtu tahan meelega üksi hobuseid sisse panna, see annab võimalus olla nende keskel ja ikka kuuluda nende keskele, kui karjajuht. Kõige emotsionaalsemad hetked mis mulle hobused pakuvad, kui nad otsivad minuga lähedast kontakti.
Eile märkasin Testu ja Pässu mingit erilist õrnust minu suhtes. Nagu oleks tahtnud öelda, *oii kuidas ma ootasin,et sa suhtleksid minuga*- Testu uit mõte. Kas see ka päriselt nii oli ei oska keegi öelda. Igal juhul ta mu kõrval liikus sammu pidades, kui ma seisatasin , seistas Testu ja Pässu - naersin, teist saaks hea paarisrakend, et püüate igat mu sammu matkida.

Ettevalmistus külmaperioodiks.
Hommikul tööpäeva lõpetades,koju saabudes sai jällegi päeva algusrituaal tehtud, elektripliit traka kõhu alla. Oletasin, et mitmendat päeva kestnud külm on korralikult traktoritki mõjutanud. Vahel mõtlen naljatamisi, et paneks teki peale.
Lootsin oma südames täna korra sadulasse tõusta. Tõrges silo rull, mis veol purunes tekitas sellise olukorra, kus traktor ei jaksand enam seda vedada ja rattad lihtsalt ringi hakkasid käima. Egas midagi, käisin tõin teise põllu pealt silo. Lubati lähimatel aegadel külmi ilmu, sellepärast, siis usin söödavedu koju. Kahju on kaotsi läinud ajast, kuna lastega plaanisin minna hobusega heinarulli vedama, siis see ka mõtteks jäi. Ja lükkasin homse peale. Loodan, kasvõi ühe rulli koju saada.
Hobused lähevad õhtuti väga vastumeelselt sisse. Olgu seal nii head asja tahes, aga kiirustatakse suutäie järel kohe välja, et saaks punuma panna. Oi kavalpäid on mul alati peast läbi käiv mõte.
Aa, käisin täna esmakordselt suusatamas lahe, mõnus ainult 8 km.

Kena talve ilm.
Meelitas tänagi välja grupi ratsahuvilisi. Anete viis grupi metsarajale ja naases tunni aja pärast, ma ise pidin tööl viibima. Mulle endale meeldib lumises metsas väga, aga asi on nüüd väga hull. Osa metsaradadest meie kandis on praeguse seisuga mitte läbitavad. Metsaväljaveoga sõideti teed lihtsalt rööpasse. Kui hommikul õues liikuda, tabab kõrv vähemalt 6 erinevas piirkonnas saagide mürisemist.

Täideläinud ilmaennustus.
Lubati neljapäeva ööks vastu reedet karget talve ilma miinus kraadidega. Ja see saabuski. Eile õhtul hobuseid sisse pannes ei tahtnud need va kabjalised ühti varju alla pugeda. Puigeldi vastu, millegi pärast meeldib hobustele külm rohkem, kui märg ja tuuline ilm. Siis piisab ainult vilistamisest, kui kari üksmeelselt galopiga metsast vana küüni juurde jooksevad, et siis minult veel leivakosti vastu võtta ning ulualla pugeda. Siis ei jää mul muud kui uksed sulgeda.
Nii oligi, et kolm hobupiigat siis ka välja jäid. Ma ei saanud und öösel, käisin neid siis ka korra vaatamas,et ehk on neil soov sisse minemiseks olemas. Ei olnud, jooksid jälle eest, olge siis pealegi, süüa on jne.
Sellised lood siis loomade maailmas.

Kadripäev ja ilmaennustus.
Kui mart sulatab siis kadri külmetab. Kui seda saab külmetamiseks lugeda. Sula maa peale tuiskas lumi maha, kui kauaks. Muidu ok, aga kas ma laupäeval autoga välja saan on küsitav...
Eile sai siis külavahel korra ree jälgi tehtud, aga tänaseks olid needki kadunud. Täna proovi panna veel hobuseid saani ette, mul veel restaureerimist ootav hiidlaste pühapäeva saan. See on mul üks põhi trenni saanidest.

Rituaalsed tegemised.
Alustuseks vean välja pikendus juhtme, siis akulaadija, kõige lõpuks elektripliidi. See on nagu kummardus traktorile, et eelkäivitusena eeltöötlus teha, et see mehaaniline pill käima hakkaks. Sinna maani, kui see hunnik rauda ülesse sulab jõuan ma mitu asja vahe peal ära teha. Õnneks veel hobustel karjamaal sööta jätkub, aga homseks on kindlat ette vaja vedada. Ikka mõtlen, kust võiks saada saepuru või põhku.
Muidu lahe ilm, temp norm ja tahaks väga, väga, saaniga juba sõita ning kastetada mõningaid hobuseid ette. Hea meel, et mul on Huvi asemel juba 3 hobust kes ees käivad. Eks neid hopse tuleb veel juurde.

Kena 0 kraadi lähedane ilm.
Lumine, hobuseid välja lastes, panid tuhat nelja kappama suurele karjamaale,kes püherdas, kes pildus tagumist poolt taeva poole.Ma ise arvasin, et see juba pigem nagu võistlus moment.
Otsin kust võiks saada saepuru ja põhku allapanuks.
Vaatasin, kuidas Moorits miilustas oma märakarja ümber. Igale ühele oli siis oma täku sosinaid jagada. Kellele tegi kalli ja kellele siis musi. Korra isegi kahele jalale tõusis (oletasin, et puhus ennast suureks isaseks)Pauliinele. Ajas tema olemus muigama. Miks ma neid seal karjamaal vaatasin, lihtsalt tahtsin näha kuidas nende tervislik seisund ja koostoime eksisteerib. Hoidsin täkku mõnda aega jälle eemal. Märade pidev indlemine ajab vahel ta endast välja, siis toon karjast mõneks ajaks üksinda olemiseks teise hoonesse. Nüüd kui mul üks täkk, on mul rahulik keskenduda ja tegeleda kindlalt ühe täkuga. Vaatan, et poiss ise tunneb sama.