... (pealkirjata)
Hommikul hobuseid - ponisid välja lastes, märkasin poni Mooritsa üleolevat käitumist oma kaaslaste suhtes. Ahaa, jälle olen teinud vea. Iga hommiku ponisid välja viies olen ma teda kõige esimeseks võtnud päitsetega karjamaa värvasse talutamiseks. Ja mitte seda ükskord oleks teinud, praktiliselt iga päev teinud. Oii, nüüd võtan teise järjekorra ette. Tema jääb nüüd viimaseks. Mingi teatud perioodi vean ükshaaval neid välja. Miks...? Lihtsalt tahan konkreetselt suhelda iga ühega individuaalselt. Selle väikse maa peale saan palju ponidelt tagasi.
Mõni õhtu tahan meelega üksi hobuseid sisse panna, see annab võimalus olla nende keskel ja ikka kuuluda nende keskele, kui karjajuht. Kõige emotsionaalsemad hetked mis mulle hobused pakuvad, kui nad otsivad minuga lähedast kontakti.
Eile märkasin Testu ja Pässu mingit erilist õrnust minu suhtes. Nagu oleks tahtnud öelda, *oii kuidas ma ootasin,et sa suhtleksid minuga*- Testu uit mõte. Kas see ka päriselt nii oli ei oska keegi öelda. Igal juhul ta mu kõrval liikus sammu pidades, kui ma seisatasin , seistas Testu ja Pässu - naersin, teist saaks hea paarisrakend, et püüate igat mu sammu matkida.