Ööd on nii valged, aga sääse rohked. Pihustasin hobused sääsetõrje vahendiga üle. Muidu ei saa nad karjamaal olla. Täna ilmusid esimesed parmud välja.

Alanud on uus kuu. Ja elu võtab kiiremaid tuure ülesse. Aiiamaa, rohi mis kasvab nii kiirelt. Koplite tegemine venib. Toetused mis on täiendvalt hobusekasvatuseks taotletud, peab tegema piisavalt palju jõu pingutusi, et hooldada maid. Ega enam heina tegemise aeg kaugel ole. Kui jaanipäev käes, siis heinatööle pühenduma peab hakkama, et talveks vähemalt 15 looma sööt valmis oleks. Kui palju talveks hobuseid jääb, sõltub maha müümise osas. Hetkel on müügis kaks looma. Flash Dance ja Krahv Monte Cristo.
Täna oli lahe lugu. Krahv oli jooksnud tarast läbi (oletan, et sai voolu), täna sain siis voolu korralikult aeda. Sain ise ka nata särakat tunda. Vaatame, kas ponid püsivad metsas. Tänane öö läheb üleval olemiseks = pean vaatamas käima. Kenat juunikuud ja ootan jaanipäeva väga väga väga...

Teeba - Milagros sai täna 5 aastaseks.
Pauliine käis Kuusikul.
Käisin Teelega täna Paulat taga ajamas.

Kevad on tunginud oma ilu meelega igale poole. Metsa alused on täies õites. Metsa teedelt võib leida, kullerkuppe, maikellukesi (vastavalt kasvukohale ja pinnasele). Paepealsetes kohtades torkab silma mailased, lõosilmad. Paepealsetel poollooduslikel rohumaadel on rohu kasv nigel. Arutasime lastega, millised hopsid viia metsa karjamaale (Kuusik-Mardi kinnistu) ja millised Lepatriinu kinnistule. Lepatriinus on rohukasv on väga super. Kodu juurde jätan ainult sporthobused (kipuvad ennast vastu puude oksi vigastama-nahk õrn). Pean veel rajama aedu. Hetkel on olnud kiired ajad, kodus palju tegemisi ning homme vaja linna korra sõita (ilusate ilmade korral on mul suht ennast välja venitada). Nädalavahetuseti on igat sorti tegemisi hobustega. Metsamatkad hobustega on toonud kohale uusi huvilisi, kes siis sellise suurt suguste loomade seltsis metsi mööda soovivad liigelda.

Selle nädala alguses tegin osadele hobustele ussitõrje k.a. Krahv Monte Cristolegi, kellel paranes ka siis ühtlasi söögiisu. Täna oli leidnud mingi ime nipi, kuidas karja aeda märade juurde saada. Osa märasid olid ta vastu mitte eriti sõbralikud. Siis Krahvi enese heaolu tagamiseks tõime ta oma keti otsa tagasi. Õnneks on see aeg möödas, kus ma enam ei pea mõtlema, et Krahvilt võiks lähi sugulus astmes järglase saada. Mõned nädalad tagasi tehti op, mille tagajärjel sai siis sooliseks tunnuseks ruuna nimetus Krahvile.

Midagi südant liigutavat...

Tassa on lõpuks võitnud juhtmära poolehoiu. Lubab Teelel oma pead puhata selja peal. Juba mitmendat päeva märkan seda hetke, kus nad kahekesi puu all tukastavad. Ühtepidi Tassa silmist õnnesära lugedes, et ta on millegagi hakkama saanud. Kui ma lähenen neile, siis tulevad koos, aga Teele oma terava pilguga annab Tassale teada, et ta tahab esimesena mind tervitada. Kuid Teele ei käitu enam nii teravalt ega ka tõrjuvalt. Mainin, et sellised hetked toovad pisara silma.

Lahendus tuli lihtsalt, Teele õel Teeba - Milagrosel on varss, kellele pühendub Teeba 100% oma ajast. Mulle meeldib Teeba tasasus ja vaikne jutukus (hirnumist... varsaga suheldes). Teele tundis ennast õnnetuna ja üksikuna. Nad on nagu kaks tilka ainus, mis neid hobuseid eristab on laugud, ja värvi tumesus. Teeba on tume kollane pruunide täppidega ja Teele helekollane.

On ka muresid, mõtlen hetkel Krahv Monte Cristo peale, söögiisu on teisel vilets ja välja nägemine ei meeldi mulle mitte üks raas.

Veel Tassast... Tassa õppis Amandalt aiiast väljas käima. Alguses selline käitumine häiris, nüüd leidsime lastega lahenduse. Laseme nii kaua süüa, kui hakkab ringi uitama, siis paneme sisse ära.

On kiire aeg, eile sai lõpetatud kartuli sorteerimise ja vaja veel peenramaad teha. Iga nädalavahetus on mingi üritus hobustega, aga ootan piki silmi. Hea on näha hobuste tahet inimest teenida ning samas annab see mullegi hea teadmise millised on mu hobused.

Hopad ruulivad...
Ööbiku laksumist kuulata...
Kevadseened = hõrgud seened = väga hea pannile panna (meie kandis kasvab).

Juba eelmine nädal sai varsale nimi leitud.
Hüüame varsakest Eeva - Lotaks. Lahe varsa tips meil iga päev teeb emme kõrval kõvat trenni (oma kappamisega). Varsti loodan pilte ülesse laadida. Hetkel see probleem, et kes minu blogile pildi materjale jagab on mu vanem tütar Aade, ta fotoka akud on läbi ja millal korda saab ei tea veel.
Päevad on kiired, ees seisab meil varsti hobuste viimine suvekarjamaale.