Kevad on tunginud oma ilu meelega igale poole. Metsa alused on täies õites. Metsa teedelt võib leida, kullerkuppe, maikellukesi (vastavalt kasvukohale ja pinnasele). Paepealsetes kohtades torkab silma mailased, lõosilmad. Paepealsetel poollooduslikel rohumaadel on rohu kasv nigel. Arutasime lastega, millised hopsid viia metsa karjamaale (Kuusik-Mardi kinnistu) ja millised Lepatriinu kinnistule. Lepatriinus on rohukasv on väga super. Kodu juurde jätan ainult sporthobused (kipuvad ennast vastu puude oksi vigastama-nahk õrn). Pean veel rajama aedu. Hetkel on olnud kiired ajad, kodus palju tegemisi ning homme vaja linna korra sõita (ilusate ilmade korral on mul suht ennast välja venitada). Nädalavahetuseti on igat sorti tegemisi hobustega. Metsamatkad hobustega on toonud kohale uusi huvilisi, kes siis sellise suurt suguste loomade seltsis metsi mööda soovivad liigelda.

Selle nädala alguses tegin osadele hobustele ussitõrje k.a. Krahv Monte Cristolegi, kellel paranes ka siis ühtlasi söögiisu. Täna oli leidnud mingi ime nipi, kuidas karja aeda märade juurde saada. Osa märasid olid ta vastu mitte eriti sõbralikud. Siis Krahvi enese heaolu tagamiseks tõime ta oma keti otsa tagasi. Õnneks on see aeg möödas, kus ma enam ei pea mõtlema, et Krahvilt võiks lähi sugulus astmes järglase saada. Mõned nädalad tagasi tehti op, mille tagajärjel sai siis sooliseks tunnuseks ruuna nimetus Krahvile.