Maapind on kuivamas. Pidin eile kanade pärast sibula peenra uuesti kaevama. Tegelased lihtsalt mõne päevaga siblinud laiali. Eile oli kahe tööpäeva vahel vaba päev ja suurt kodus peale hobuste jootmise, kasvuhoone kastmise, lillede istutamise, sees olevatele sälgudele sööda varumise, ponitäku Alberti küla peale viimise lihtsalt päev käest ära jooksis.
Hobumäradel pead laiali otsas ja seetõttu väheke elavamad. Loodan, et täku mõneks ajaks eemale talust viimine loksutab elu tasaseks. Viimane pühapäeva hommik seda näitas. Läksin treikut autole taha panema, tõin koplist ära Alberti (alguses plaanisin sõidutamiseks Kelluka ja Alberti võtta). Kuid treileri peale laadima hakates selgus, et selline kombo ei lähe mitte läbi. Indleva mära kõrvale poni täkku panna ei riskinud. Siis selgus, et Pokker ja Fryc on armunud omakorda Kellukasse või on see vastupidi võta sa kinni...mis nende kabjaliste peas toimub. Õhtul trenniks Tassa võttes selgus, et ka teise kopli märade hormoonid möllavad. See selleks, igal loomal avaldub siis tõeline iseloom. Ja muidugi inimese kontroll looma üle peab siis tunduvalt suurem olema.
Tassa ka oma liigses erutuses ka kõike seda väljendas.
Mind see ei sega, igasugune iseloomus kõrvale kalle on märgatav hobustel. See on siiski loomulik loomale kes on harjunud oma keskkonnas elama. Siin ongi lastevanematele mõtlemise aine: mis oleks hea kui täiskasvanu ema või isa sekkumisel laps saaks abi kaasa mõtlemisest ja suunavatest käitumis juhistest.
Veel saaks mõne peenra teha, aga mõtlen sellele.
Osalesin zuumi koolitusel ,,Käitumise kujundamine ratsaspordis"... suund oli parimatelt treeneritelt mõtete edasi andmine, kuidas paremini kas hüppamiseks ette valmistada või koolisõidus küljendamist õpetada hobusele.
Plaan jätkata pooleli jäänud EKR 5 taseme treeneri kutse omandamist. Vaja läbida praktika...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar