Yess lõpuks mai, aga Kellukas pole veel poeginud. Nii paljud ootavad meie maja ponilt tite uudiseid.  

Täna pole veel metsa jõudnud. Olen super häppi meeleolus. Sain traktori tõstemehanismi korda, vaja veel metsa minna tuua kütet. See nädal on saanud paaril korral veel metsas maastikul käia. 

Olles jälginud oma tütarde innukust võistlemise mõtteis. Kaalun ka salaja midagi teha. Elus ei tohi olla igavust. Coroona pandeemia on nagunii sulgenud koduseinte vahele. Pole saanud isegi metsa jooksma. Nüüd järgmisest nädalast taas lasteaeda tegutsema hobustega. Mõtiskleb vot see on töö mida olen lapsest saadik enda hinges unistustega kandnud. 

Aiatööd ega olen niikaugele, peenramaa ja kasvuhoone ok. Eile viskasin kasvuhoonesse pilgu, selgus et võilill vohab õitsemisega massiliselt. Nii minu maksapuhastuseks need kõhtu tee leiavad.

Lähen metsa poni vaatama...