Tänavu aasta alustasime võistlus hooajaga Ruunaraipelt ratsa orienteerumisega. Kaotasime ajaga, kuid ei ületanud ette antud ajalimiiti. Alul kappasime hoolega kaardilt välja. Kui ükskord kaardiga sinasõprus loodud sai, siis läks juba punktide leidmisega ludinal. Kunagi ei kahetese tehtud vigu, alati saab tagant järgi analüüsitud, mis valesti tehtud. 

Loodus oli võrratu. Kaifisin midagi uut ja põnevat. Olgugi aeg tiba hiline, aga see eest õhtu kaua valge. Õnneks meie suksud olid kiired peale laadimisel. Ja ei pidanud suurt ajakaotust mõtlema, kuidas ja mis ajal koju jõuame. 

Ja maikuu läbi saamas. On vaja hakata midagi ehitama, et mida siis kui asjad valmis. 

Ainus kurb asi, oodatud varssa ei sündinud. Mis siis nihu läks hetkel ei oska öelda, aga mis kehvasti, siis uuesti. Arvan probleemi olevat, et ei jälginud piisavalt paaritus protsessi. Nüüd olen võtnud ise jälgimise käsile. Ja natuke tegeleme ka Kellukese hullu moodi suure kehakaalu alandamisega. Juba eelmine aasta ilmnesid tasakaalu häired loomal. Jalad kaovad sammu ajal alt. Nii, et mõelge, enne kui teete ,,heateo" oma väiksemas mõõtmes ponile. Ülekaal ei ole loomadele üldse parim kehakaalu vorm. 

Ikka ja jälle mainin, et ülekaaluga kaasnvead hobustel ka laminiidi (kabjapõletik) oht. See on muidugi number üks ja eks kimbutavad muudki hädad kabjalisi, kellel ülekaal keha vorme juba laiemaks on ehitanud.

Kõige kurvemaks on veel see teadmine, nii palju tuttavaid on teispool pilvepiire lahkunud. Üks tuntud nimi Urmas Saks hobuinimeste keskelt tuntud Tal oleks vanuse poolest veel palju olnud korraldada... miks elu on nii ülekohtune.