Eile sai lahti võetud heina rull, mis oli läbi lõhki hallitanud...jubeeee... Ei seda ma ette andnud. Lihtsalt vaatasin ja uurisin, kui sügavalt on hallitus heinarulli sees. Kuid jah, heinarull praktiliselt maha kantud. See pole heinategemine, kus ma pean ootama rullija järel. Tahan siiski endale ka heinapressi, et saan ikka korraliku sööda. Tavaliselt kui on ilma, siis teevad kõik, kel suured loomapidamised samal ajal ja kellegil pole aega ju mulle siis tegema tulema. Ja tehnikaga on kas veab heinatöö aja lõpuni või katkeb mõni lüli ja taas päeva korral, et millal korda saab. Sel juhul peab olema oma tehnika olen selles veendunud 100% ja vaat et isegi rohkem. Unistame, eelmine aasta uus niiduk sai soetatud ja nii mõngi kiitis mu valikut heaks. Kuid eks aeg näita, kuid üks teema, mida üks kogenud mees mulle mainis on selle valgevene rootoriga, et peab jälgima kogu aeg õli taset kus asuvad hammasrattad. Kuid selle esimese aasta niitmise proov näitas ära, et tehnoloogiliselt on tehnika vastupidavamaks aretatud. Vaatame ja jätkame...

Lahtine hein on väga ilus, sellele sai natuke ka lisada soola, kuid jah siiani pole mul see hallitama lakas läinud. Kuid soov on järjest minna ikka seda teed, et mitte venitada kallist lühikest suve. Ja korraldada midagi põnevat ja huvitavat oma ja võõraste lastega.

Pokker ja Fryc on karja sisse elanud. Ööseks lasen enda vanad olijad kabjalised majatagusesse koplisse, et neile heina anda. Pokker ja Fryci hoian siiski eraldi, neile parem heina anda. Lootused on, et saame ka ikka novembrikuu lõpuks korraliku varjualuse, kuid unistan väliboksidest.

Kuna ühe korra kahe pere loomade peale naabriaed ja meie aed vahelt maha lõhuti ühe öö ajal. Muidugi süüdlaseks tembeldati minu loomad ja eks mind ka, kuid olen juba nii külmaks tambitud, et mind ei kõiguta ka enam enese ära joonud loomaomanikust naabrimehe valimatute sõnade mulin.  Ja pigem alustasin juba vasturünnakut. Ja mainin, et viimane on mitmeid kordi mind proovinud endale naiseks kutsuda... naljanumber onkel.