Eem, millest peaks alustama. Nädal on ilus ilmade poolest olnud. Kaks päeva sai koplit edasi tõstetud ja muidugi ka tööle lipatud. Olen harjunud, et elan jooksusammul oma elu.
Oo jaa ja suurim sündmus mu elus oli eile siis Estonia maja külastus balletti vaatamas ,,Luikede järv". Natuke ihu ja hinge kultuuriliselt haritud. Meenusid Lagedi kooliajast muusikatunnist õpetaja seletused viimati nähtud balletile. Nautida erilist miljööd ja keskkonda arhailises keskkonnas ja ikka meenutada teada tuntud tegelaste juhitud suunatud ballitantsud Vabariigi aastapäeva sünnipäevaga...
See selleks, olen ootusärevuses kiige valmis saamisega. Ja teine ootus-põnevus järgmisele nädalale, kus mitmeid spordivõistlusi ja külaliste vastuvõtmisi ning ametialaseid väljakutseid vastuvõtmas ning teoks tegemas.
Kaks merisea mammat on veel titeootel... Kuigi kõtud piisavalt suured, tehakse puuris suuri venitus-tõusmisharjutusi pidevalt. Ja meie oleme hirmul, et midagi hullu ei juhtu.

Meie merisebeebid. Praktiliselt iga päev ja päevas mitmeid kordi võtame sülle. Emmed on harjunud ja inimsesesõbralikud ning julged. On ka lapsed hästi suured suhtlejad.

Käin nädalas paar-kolm korda jalgrattaga koeri jooksutamas. Palava ilma korral teen kolm puhkepeatust, kus koerad saavad ojavees ennast jahutamas ja joomas käia. Ja teen kõigest 5km, mida kasutan ka vahel kui tahan jooksmas käia.