Üks kuu jälle on möödas, mõned tunnid veel siis juba  juunikuu ees. Imestan, kuidas aeg küll lendab. 
Mõni päev tagasi kui mu eesti tõugu täkk vingerpussi mängis ning taksitussõidu hobuse mõõtusid nautis ei jäänud mul muud üle, kui mõtiskleda, et mis ette võtta. Õnneks palju asju sai tehtud, tänu tema oskuslikule päitsete eemaldamisele peast. Paneb mind astuma järgmist sammu. Mismoodi panna päitseid pähe täkule, et see oma peast neid jälle ei eemalda.  Imetlusväärsed oskused.

Jahe ehk madalrõhk ilma kujundamas.

Saanud suve soojuse mõnusid nautida, kui ilmake pööras ära tiba 10 kraadiga madalamaks nagu sügisel. Sain tuult pärast ujumist, siis valutasin paar päeva pead. Proovisin küll taimede abi, kuid jah mis siin ikka, aga kannatasin sinnani ning katseks kange kohvi lõpuks tegin, mis siis aitaski mu probleemi lõpuks lahendada. Vahel on kummaline, et kui üks taimnepreparaat ei anna abi, siis peab kohe leidma teise, millel sama moodi valu vastane toime. Ravimid jätan viimaseks kasutamiseks. 
Täna sai maadeldud täkuga, imestan, et sel aastal on täkk rohkem pöörasem kuna ei viibi karjas, aga peab selle poisi temperamendi välja kannatama. Ajapikku taltub, eks näe mis augustis saab. Väheke hirmutab mõte koos märadega ratsutada Kurgjale. Pean ju teda eraldi hoidma. Imestan, et mida suurem täkk seda pöörasem käitumine, eriti kui ta on pikalt sees olnud.
Eile sai õnneks naabrile pinnuks silmas olnud elektripost vahetatud... imestan, mehed on saamatud. Sain ju emotsioonidest keeva naabrimehe käest korralikult võtta, et hobune selle kõikuva posti vastu tualetti nahale tegi. Märkasin selle posti kõikumist juba eelmine aasta eks sai vastavate isikutega suheldud, kuid mu jutt sattus meeste puhkuse ajale ning siis paluti hiljem uuesti helistada. Mis muidugi ununes. 
Muidugi elektrionud lahedad, kui üks päev ei jõudnud siis helistati ja küsiti, et kas post püsti veel. Mainisin, et on, küsiti, et kas abikaasa tõi sinna toe juurde. Mainisin, et mitte, aga pigem hoiatasin hobuseid selle posti vastu ennast sügamast. Ei tea kas loomad said jutust aru, aga igal juhul post pidas sinnani vastu, kui elektrimehed selle välja vahetasid. Juhi jutt oli selline huumoriküllane ning sisukas, et mul lihtsalt tükk aega ajas naerma too vastus.
Meil ka väike probleem, merisea Pigi-Vigil oli abort ehk siis tegemist enneaegse lootega. Eelnevalt täheldasin kõhulahtisust, siis võtsin menüüst välja värsked toidud ja sai antud trimmerdamisest tekkinud peenrohu massi mis siis päevake maas kuivanud. See tundus neile hea olema. Ja paar päeva hiljem, kui ma pühapäeval tööl, helistas vanem tütar, et Pigi-Vigil surnud poeg sündinud. Paha tunne, alati kui miskit loomaga juhtub võtab hetkeks sõnatuks. Siis analüüsin, et mis võis põhjustada jne. jne.. Kuid nüüd tänaseks on siis tervis korras, sööb on rõõmus. Imestasime lastega, et kuidas on võimalik tiineks jääda? Kui isane ammu...ammu eraldi. Mass tootmist ei soovi, lähtume ka loomaheaolust.

Nii see on juba teine nädal läheb, kus jaman metsaistutus rahade kätte saamisega. Varemalt nii see polnud, kus ma pean kedagi taga ajama. Varemalt metsnik ajas istutajat taga, et raha maksta. Nüüd kummaline seik kohe sellise ametkonna riigitöö puudujääkidega.
See selleks, natuke helgemat poolt ka, täkk pääses jälle vabadusse ja lõhkus ära karjuse ning leidsin üks päev vara hommik hoopis kolm mära aiamaa lapilt... õnneks polnud midagi veel neil tallata, sest jao kaupa saab peenraid rajatud. 
Olles siis püüdnud esmaseks täku ning transportinud teise siseruumidesse ja edasi juba märad tervesse karjussesse kus siis ka vool sees. Muidugi märade 1 aastased sälud tormasid üksteise võidu emmesid nuusutama. Mainin üllatus on mul endalgi, et see aasta olen väga rahulikult saanud varsad emmedest võõrutatud. 
Pean ühe koorma sõnnikut veel küla peale vedama. 

Malum nullum est sine aliquo bono.

Omnes humanos sanat medicina dolores, solus amor morbi non amat artificem.

...pealkirja tõlge...kõiki inimlikke kannatusi ravib arstikunst, ainult armastuse haigus ei armasta arsti. (Propertius) ladina keelest
Armastus mille või kelle vastu... see jääb igaühe enda mõelda. 
Täna hommikul täkku edasi tõstes, tekkis tunne, et mehehakatisest hobupoisil mulle midagi öelda on. Ja see oli meeli ülendav. Suhtlesin ning sügasin ja proovisin veel viimaseid talvekarvasid keha küljest lahti kammida. 
Abikaasa lastega pani täna siis kartuli maha. Olen juba mitu aastat seda lastele ka öelnud, et võiksid seda tööd teha. 
Homme pidi olema Heimtalis erakorraline koosolek tori tõu pärast. Mina ei lähe, lihtsalt ei näe vajadust ühe hobuse pärast sõitma hakata.

Selle aastased eurovalimised jätan vahele. Vali keda tahad või vaadata poliitilist kaklust, siis hakkab juba villand. Ise ma poliitikas enam pole, olen sellest teemast vaba. Lihtsalt astusin välja rohelistest.
 Paar päeva on kenasti vihma kallanud ja nüüd loodus on värskema ilmega. 
Ärkasin täna kahtlase kanakisa peale, kui õue läksin ei näinud ma miskit. 
Mõtisklema paneb viimasel ajal kuuldud meediakanalitest  sõna - majanduslangus. Milline see võiks välja näha, et kas toiduainete hinna tõus või hoopis, et enamus inimesi vireleb miinimumpalga peal tööd rügades või hoopis milleskis muus. Bensiini hind kõigub ka vahelduva eduga 1.30 ja 1.28 vahel Raplamaal. Viimati linnas koolitusel panin tähele, et ühes bensukas 95 maksis hoopis 1.25.  Hinnavahe küttel on erinevates jaamades vähe märgatava kõikumisega. Mõtisklen, et mis teha, kui palju järgmiseks aastaks jätta hobuseid. Eile tegin ohustatud tõugude toetusele taotluse ära. 
Koolitus milles osalesin sain palju just teraapia osas juurde, kuid mõte tiksub seda veel õppima minna välismaale. Kohtusin  Helega, kes Järvamaal hoputeraapiat erivajadusega lastele teeb. 
Päris hea on üks looduses leitav taim...võilill. Võilill on mul juba aastaid menüüs, lehed, õievarred... mida see annab... nt. kui sõidan rattaga pikka maad nii 50 või 80 km ja selle vahepeal näksides võilille lehti ja varsi vajaduse järgi piirdudes mõne lehe või varrega jook on alati kaasas. Ja kui mu distants on läbitud  pole ma kunagi tundnud suurt vajadust magausa järgi.  Imestangi seda, muidu füüsilise pingutuse järel tekkis suur magusaisu. Ja ei teki ka päras pikka sõitu mingit väsimust. Imestangi, et milline võim võib olla loodusest leitavatel taimedel. Üks mis mulle veel väga meeldib on orashein (karvane ja teravate servadega, kergelt sisse lõikuv).
Täkk tõmbas üks päev lahti enese, eks hormoonid hakkasid üle pea kasvama, kuna mitmed märad indlesid ja ajasid pea segi meie poisil. Õnneks jäi ära suur aedadest läbi jooksmine piirdus ainult möirgamisega aia ääres.  Panime poisi siis sisetingimustesse jahutama tundemaailma. Nüüd tundub, et märade igatsus poisi järele on vaibunud.

Nonii, kevad on ka kahe koera südamed võitnud ehk siis jooksuaeg saabunud. Muidugi Pipi jääb iga kord õnnetuks, kui tema peab jälle kinni hakkama olema. Muidugi ka colliel sama. Õnneks, et Laral ja Sassul seda pole. Sass küll steriliseeritud pole, aga temal mingil põhjusel probleem normaalseks innaks puudub.
Tassa on jätkuvalt probleem, kes kipub pidevalt aiast välja. Tänane töö seisab selles, et Lepatriinu kinnistul siis aed korda teha. 
Midagi põnevat sai korda saadetud eile. Käisin linnas rattaga (toimus koolitus  ja sinna sai siis mindud rongi ja rattaga) see nagu puhkus, lõõgastus, ajast ja arust ei suuda mõned mind selles osas mõista, kuidas ma suudan lõõgastuda. Ei pea ju suures liikluses osalema, olemas rattateed ning vaiksed elamurajoonid, kus ju vähene liiklus. Nautisin mäkke tõusu võtmist hinnates iga kord oma füüsilisi võimeid või jälle laskumist. Tundsin, et olen jälle see väike plikatirts, kes vaimustub nii tühistest asjadest nagu on seda linnasõidust.