Novembrikuu teine nädal on alanud heitlikult ja talvisemalt. Mis teha, aeg on selline. Peame taas minema talvele aktiivselt vastu. Ise füüsiliselt tegutsema ja hobustele sama võimaldama.

Mõni nädal tagasi sain ehmatuse osaliseks avastades, et keha kaal on tõusnud mitte sobivasse kaalu numbrisse. Ega miskit, kuna vanus selline, siis hakkasin uurima. Mis aitab ülekõige ainevahetuse kiiremaks. Aeg ajalt tuleb seda teha, muidu ebasobivatesse kohtadesse ladestunud rasv muutub tervisele ohtlikuks. See selleks, lihtsalt törts inimjuttu ning kuulsat naistevada kah sekka... mõlgutamisena. 

Loodan ja usun, et ilmad ka sellised tulevad, kus saaks hobustega teha veel matku. Jälgime ilma ning mainin, et lastetrennid jätkuvad sama süsteemiga edasi nagu on seda praegu toimunud. 

Sügis oma ilmadega,

vahel veidi külmadega,
vihisevalt tuulisena,
värviliselt pilvisena,
lehemängus värvidena,
puudel oksaraagudena
üllatamas igal aastal,
kui Sa oskad, ringi vaata,
naudi kõike südamega,
hellita end ilusaga,
kurbus välja lase endast,
et saaks südamega kanda
headust, hetki, hellitusi,
rõõmuhetki, kallistusi...

- Tarmo Selter 

Vanade hobustega on juba kord selline teema, et hädad ei ütle, kui nad tulevad. Viimane aasta on mitu korda Katal ühe tagumise jala välja väänamise komme. Niikui komistab on longe kohal. Ohkama võtab, mulle ei meeldi kohe mitte üks teps, kui loomal jälle probleemid. Katil tänavu aasta mitu korda jala välja väänamise teemat olnud.

30.10.2021 koolivaheaja lõpetamise võistluse pildid. Tublid lapsed ja nende tublid sõbrad suksud.

 

Ei ole und ja mu sõber tiivuline nümfkakaduu kisab nii nagu oleks keset ööd päev alanud. 

Kõige rohkem naudin kodus loomadega tegelemise juures, loomade emotsionaalse sisemise tasakaalu loomisega. Iga kord kui õue astun, koerte ilme on selline, et hüppaksid kohe nahast välja. Sel juhul rakendan alati hoiaku, et koerad oma esimese emotsiooniga maha rahuneksid. Kõige mõnusam on see effekt, et näha kutsika arengut ja tema inteligentsust metsas ja mujal maastikul.

Sannu hakkab tasapisi oma hambaid talitsema, enam ei löö kätte. See rohkem koera teadmatusest, et võib liiga teha, aga ajapikku olles kogemata ja teadmatusest mõnele võõrale hammastega kätte hakanud.

Viimasel ajal olen keelanud külalistel koertega mängimast. Mõni aeg tagasi, kui mind hetkel kodus polnud, läksid koerad omavahel purelema. Ja see pole eriti meeliköitev vaatepilt. Ja ma ei soovi külalistele pakkuda kaklevate koerte lahingu välja. Sooviks on pigem rahunenud koerad, kes ei torma kohe külalisi jalust maha jooksma pulkadega. 

 Hämmastav, et arvuti taha eksin viimasel ajal vähe. Imestasin, et mu viimane postitus oli sootuks augustikuust. Nutikast ei soovi teha oma sissekirjutisi siia. Elame jätkuvalt vaikselt, toimetades oma tegemistega. Üritades jooksvalt lahendada mõningaid probleeme. Samas jätkame aktiivselt lastele trennide andmisega. Vahepeal jah, toimus üüber rahvaste liikumine, nüüd on aga tagasi tõmmatud. 

Eks on asju mis hetkel valmistavad arusaamatusi ja jätkuvalt väsitavaks teemaks coroona. Olen isegi mõelnud, et kaua jaksan tööl käia. Ainus jõud jääb ikka iseendale, et peab jaksama... 

Suurim rõõm on trenni lastest, siis kuuleb ka teiste muresid. Toetades teisi saame ise jõudu juurde.

Elu on huvitav, kui neid sisustavad mingid põnevad tegevused. 

Juba teab mitu aastat on meilt küsitud hobuseid renti. Isegi sai vastu võetud raske südamega see otsus. Ja kui lähenes kuupäev hobuse ära viimiseks. Ei kiirustanud mina veel lepinguid täielikult lõpetama. Imestasime, kui kiirelt saime Lucky-Liisu treileri peale. Ja õhtune tagasi side oli ka meeldiv talli omaniku poolt. 

Saabus reede kusagil kella 14 paiku kõne talli omanikult, et seda poni nad ei võta. Selgitati, et hobune oli tõusnud küünlasse, kui nad olid ta pannud koos ratsanikust lapsega korde peale... seda kuuldes võttis ohkama... mida... Esimene mõte oli nii kiiresti kui võimalik, Lucky ära tuua. Ja sai sama hetk kohe helistatud tütrele, et teada anda. Mis tõttu sai ka otsus vastu võetud, et pikemaks kui laupäevani Lucky saab jääda, aga mitte ära oodata esmaspäeva. 

Eile läks kohe kergemaks, kui oma hobune tagasi koju jõudis.  Kahju, et lastega niimoodi juhtus, siis lihtsalt on asju mida ei kajasta. Jääb meie endi teada. 

Nii palju mainin, meil on treenitud hobused ikka veidi selliselt kellel ka eluvaimu sees ning nõuavad tiba rohkem oskuseid nii treeneri kui õpilaste näol. Igal juhul enam RENTI EI ANNA MITTE ÜHTEGI HOBUST... Mõelge enne 100 korda läbi, kui võõrast hobust võtma hakkate. Nüüd on nii, et tegeleme saavutuste esile toomisega. Püüame panna saavutama parimaid tulemusi. Siis vaatame edasi. Meil pole hobused trööbatud, neil mõnus eluvaim sees. 

Keda me siiski peame lõpuks mõistma, aga mitte sinna selga istudes mõtlema omi mõtteid.
 

https://hobumaailm.ee/viha-algab-sealt-kus-oskused-loppevad/ 

lähtun sellest seisukohast laste ja noortele trenni tehes, oleg ausad oma tunnete väljendamises. Nii saan mina treenerina aidata rohkem.