Ei ole und ja mu sõber tiivuline nümfkakaduu kisab nii nagu oleks keset ööd päev alanud. 

Kõige rohkem naudin kodus loomadega tegelemise juures, loomade emotsionaalse sisemise tasakaalu loomisega. Iga kord kui õue astun, koerte ilme on selline, et hüppaksid kohe nahast välja. Sel juhul rakendan alati hoiaku, et koerad oma esimese emotsiooniga maha rahuneksid. Kõige mõnusam on see effekt, et näha kutsika arengut ja tema inteligentsust metsas ja mujal maastikul.

Sannu hakkab tasapisi oma hambaid talitsema, enam ei löö kätte. See rohkem koera teadmatusest, et võib liiga teha, aga ajapikku olles kogemata ja teadmatusest mõnele võõrale hammastega kätte hakanud.

Viimasel ajal olen keelanud külalistel koertega mängimast. Mõni aeg tagasi, kui mind hetkel kodus polnud, läksid koerad omavahel purelema. Ja see pole eriti meeliköitev vaatepilt. Ja ma ei soovi külalistele pakkuda kaklevate koerte lahingu välja. Sooviks on pigem rahunenud koerad, kes ei torma kohe külalisi jalust maha jooksma pulkadega.