Vot meie kenad poisid, kellest varsti Amadeus kodu minemas.

 Uskumatu, kuidas aeg küll lendab, alles see oli kui september ette tuli keerata kalendrisse. Mul üle pika aja puhkus, kuid ma ei julge seda nimetada puhkamiseks. See pigem aktiivne puhkus. Kui oleksin nõusoleku andnud ja oleksin paar õhtut täiega kinni pannud ei oleks ma jõudnud ei orienteeruma ega pärast Sooma külastust kodus rahulikku õhtupoolikut pikutamast. 

Hobusemüük jätkub siiani, eile jälle käidi vaatamas. Võtan täitsa külma kõhuga, kas tahavad või mitte. Ei huvita enam, tean kuidas õige ostja käitub. Kes teab mida tahab, siis küll see õige ostja ka jõuab. Suvel korra olin nördinud, vähendasin ju töökoormust lootes lastelaagritega koduses miljöös tasa teenida, kuid jah. Plaanitud otsused tuli augusti alguses uuesti ümber hinnata. Mõned arveldused sotsiaal süsteemis venisid. Muidugi laste trennid jätkusid kuni augustikuu lõpuni. 
Võiks juba hakata suve kokkuvõtet tegema, vastavalt corona hirmule vaatamata on toimunud kahel kuul laagrid, siis siiani on pead murdma pannud tütardega, ära jäänud augustis toimuma pidanud ratsamatka laager Varbolas. Alguses oli registreerunuid, kuid enne juuli lõppu tühistati. Vaatamata mitmeid kordi kuulutamisele, siiski huvilis ei tekkinud. Jooksvalt analüüsime igat tegevust nii rahaliselt kui ka korda läinud seisukohalt. Kevadel jäi ära ju ühe õppeveerandi jagu teraapia tunnid lasteaias. 

Taas sai alustatud septembris lasteaias hobutundidega. Tüdrukud jõudsid ära käia Särevere tallis ratsaliidu takistussõidu võistlusel. Kus saavutati enda jaoks rahuldav tulemus. 

Maal elamise päeva üritus Lipa koolimaja spordiväljakul oli edukas. Viimane nädala vahetus oli päris tegus.

 Hetkel ei ole suutnud jälgida corona pandeemia liikumist. 

Augustikuu eelviimane nädal oli sama kiire ja toimekas, ühtlasi jõudsime lõpetada heinatöö. Mis oli selle aasta kohta nihkunud augustikuusse. Hea tunne, juunis küll sai kogetud hirmu, et kuidas kogu selle ülesannetega hakkama saada.
Eelmine nädal oli meil ka üks kaugem välja sõit, käisime Pärnu Jaagupis Suvelõpupäeva üritusel. Üle pika aja midagi uut ja huvitavat, pole tükil ajal öötundidel hobuste või ponidega üritusel viibinud. Muidugi selliste tegemiste vastu on meil ikka jätkuvalt huvi olnud.
Ja nüüd mil eelmise nädalaga oma tööd lõpetasime ja saime hingata kergemalt, siis plaan oli veel mustikale minna ja natuke supelda. Mille sooritasime siis eile.
Tüdrukud käisid 20.08 võistlemas Raikkülas, hästi ei läinud, aga kogemuse võrra naasti tagasi. Minul oli trenn lastega ja pärast 3 tunnine ratsamatk. Igapäevaselt jätkavad aktiivselt trennis käimise osas aktiivsed lapsed. Nende üle on hea meel ja seega, et koolivaheaeg augustilõpuga ühtalsi huvitavalt lõpetada on mu tütardel plaan kerge võistlus korraldada. Igal juhul kõik asjad sujuvad organiseermised.
Jah muidugi eile oli majas suur kaotus ühe koera näol, mis tegelikult öösel toimus ei tea keegi, sest hommikuks kana kuudi ees lebas võika puremis tunnustega Sofie laip. Sellest ei saa pikka aega rahu, alles olevatelt koertelt sai küsitud, et mis juhtus. Kuid nende keha keelest lugedes on nendegi olemus shokis juhtunust. 
Pärast kui Nordiku kaasa võtsime mustikale, kes siis sõidu ajal pagasiruumi kakas ja veel oma liikumisega laiali tatsas, veel natuke aega ja kui marjakorjamise kohale sai jõutud, siis oli ka oksendanud. Kuidagi sai ära koristatud, aga suurem koristus seisab ees.

Küll need augustikuu ilmad olid super mõnusad, piisavalt kuumad ning heina saime ka tehtud. Kuigi raskustega, aga siiski tehtud.
Mis uut, hobusemüük tänavu aasta suht nigel, kui jälgida kuidas toimetatakse tütre müüdud hobusega tallis, siis ainult vaatame ja imestame. 
Juba kohtumine uute inimestega annab suhtlemisele uusi tuuli. Ja ka mõtteid uutele tegemistele.
Taas kohtumine Lagedi Ratsakooli oamnikuga A. Undiga. 
Ajakirjaniku külastus, Pärnu Jaagupi suvelõpu peol osalemine kahe poniga.
Ja eks nüüd peab hakkama mõtlema mis veel on jäänud või tegematta. 
Tüdrukud osalevad täna Raikküla talli korraldataval võistlusel. Lihtsalt hea meel kohe.

Mõtteid kogun, et mis toimumas ja teoksil. Tänavu aasta ei ole toetused eriti suured, aga tegin projekti taotluse matkaõppelaagrile. Näis kas saame või peame loobuma. Hetkel on küll uudistajaid, kuid osalejate arv on veel väike. Soov oleks kogu grupp oleks 8 liikmeline.

Projektiga toetust laagrile ei saanud ning registreerunuid praktiliselt  2.08.2020 polnud. Nii ongi, et vastu sai võetud otsus, et jätame ära. Tegeleme heinatööga. Ütlen nii, et eelmine nädal hobuse müük ebaõnnestus, soome vahendaja jättis suure lubaja mulje. Teab kas ma julgen kunagi inimesega veel suhelda. Ennatlikult räägiti, et oi see hobune on kenat värvi, et juba värv müüb jne. Värv värviks, kuid ilm keeras kapitaalselt sajule ja vahepeal andis padukat, mille tõttu näitamise hetkel sommile oli mu pesamunast tütar läbi märg. 

Kui somm sadulasse istus ja omakorda proovima asus, siis jah korra näitas Leedi oma võõristust, kuid see oli hetkeline. Kuna pole ta harjunud kõva häälse kontingendiga ümbritsetuna olema. 

Lõpp tulemus päädiski ikka sommi lõpliku otsusega, mitte võtta. Sai paar asja nende poolt ostusamisel kahjuks. Mis teha nii see on teada, et ühte hobust müüa. Peab enda närvikava korras olema, ei ole mõtet ühe sommi kriitika või selja keeramise peale hobuse müüki kohe maha panema. Aastate pikkune kogemus müügi alal on õpetanud kannatlikuks jääma ja ootama lõplilkult ära ootama selle õige inimese. 

Elu on põnev seal, kus seda ei oska oodata. Lilil sündis kah täkuke, kuid mis lahe märgistega nii nagu mulle meeldivad. Ja ikka terendab silma lauk, muidugi kabjast üleval pool hetkel veel aru saanud pole. Kuid esimene varss Rocky the Royal, on muutmas värvi tumedaks. Suht kenake näeb välja, pole pooltki sellist värvi mis meil varasematest aegadest peaks olema. 

Loodame siis ära müüa uutesse kodudesse nii Amanda lapsukese kuue kuusena ja Lilii täkk varsa. Uuel omanikul jääb otsustada, kas jätab täkuks või tulevikus on ruuna elu parimaks vormiks. Hea meel, et rohkem varssu pole sündinud ega sündimas. Kui neid on vähem, jõuab nendega tegeleda juba huvitatus endal suurem. 

Amanda varsake Amadeus võidab tõeliselt palju südameid, ta on tõesti nummi välja nägemisega. Väiksed kabjad, väike pea mis kujult meenutab väikest hobust. Tulevikus oleks lahe näha kellegi kodus lapse lemmikuks või teab mida tegemas. Amanda on meil laste sõidutamiseks sünnipäevadel või muudes tegevustes. 

Ootame augustikuus toimuvale ratsamatkaõppelaagrisse ikka lapsi, kel oskused ratsutamises on head. Algajatele on tiba raske see, tegemist siiski looduses ja vaja palju kaasa tegemist.  Miks eelistatud just oskustega, maastikul on siiski vaja kontrolli ja oskuseid hobustega rohkem. Hobbuse ettevalmistus telkimis alal, oskus hobust kinni siduda. Kui me juhendajatena, peame tegelema pidevalt hobuste ettevalmistamisega, siis kaob juba aeg lihtsalt hobuste valmis panekuga ära.
Olen võtnud üksikuid lapsi kel on puudunud igasugune kogemus, ühega veel jõuab tegeleda, aga kui neid näit on kaheksa, siis ei jõua enam nii palju. Pidev korrutamine väsitab ennastki. Ühtlasi ongi see ratsamatkaõppe laager sobilik neile, kellel juba kogemus ja soovib ennast täiendada just erineva maastikul liikumise osas. Kodust Elupuu talust alustame ja seal ka lõpetame.
 Platsil on kindlad piirid ja reguleeritud tunnid, aga maastikul sõltub ühest distantsist õpitakse erinervatel maastikel liikuma erinevate allüüridega. Kui saab, käime ujumas, kui ilm lubab.
Õpetame kuidas matkal süüa valmistada ja ka hobuseid karjatada. Päevad matkal on päris pikad
Jätkuvalt kel huvi, sellise laagri vastu, k

Ikka ja jälle pühendan enda lemmik teemale...
Hipoteraapia ehk ratsutamisteraapia on kogu maailmas tuntud ravivahend, mis aitab suhtlemisraskustega lastel ühiskonnas kohaneda.
Ratsutamine haarab kõiki lapse meeli, mõjutab tema sõnalist väljendust, liikumist ja mõtlemist. Ratsutamine aitab puudega lapsel oma liigutusi ja rühti kontrollida, samuti arenevad hobust juhtima õppinud väikese patsiendi minateadvus ja iseseisvus.

                                        Klassikalised ratsaspordialad

Takistussõit on ratsaspordiala, kus hobuse ja ratsaniku ülesandeks on vigadeta ja võimalikult kiiresti ületada võistlusrajale üles pandud takistused ehk parkuur.

Vigade eest antakse võistlejale karistuspunkte järgmiselt:
– takistuse mahaajamine – 4 karistuspunkti.
– hobuse tõrkumine ehk keeldumine takistust ületada – esimene kord 4 karistuspunkti, teisel korral kõrvaldatakse ratsanik võistlustelt.
– parkuuri läbimiseks määratud aja ületamine – 1 karistuspunkt igalt alanud 4 sekundi eest.

Parkuuri võib ehitada sisehalli (maneež) või liiva- või muruplatsile. Takistused on ehitatud nii, et vähemalt nende ülemine osa on lahtine. Parkuuri kuulub olenevalt raskusastmest 8-20 takistust, milledest osa võivad olla nn. süsteemid (= takistuste rühm, mis koosneb kahest või kolmest takistusest, millede vahele hobune peab tegema ühe või kaks galopisammu). Parkuuri koostab rajameister.

Takistuste kõrgus erinevatel võistlustel võib olla 60 – 170 cm. Takistuste laius võib maksimaalselt olla 200 cm, v.a. veetakistus, mille laius võib raskematel võistlustel olla isegi 450 cm. Spetsiaalsetes võistlussõitudes võivad takistused olla veelgi kõrgemad.

Eestis kuulub hobuste kõrgushüppe rekord Andrus Kallastele, kes hobusel Opaal ületas takistuse kõrgusega 215 cm.

                                            Koolisõit

Koolisõit on võistlusala, kus ratsanik sooritab 20 x 60 m aiaga piiratud väljakul ettenähtud järjekorras teatud harjutused kolmes allüüris: sammus, traavis ja galopis.

Harjutuste järjekorda nimetatakse skeemiks, harjutuste sooritamise kohad on märgitud väljaku äärde tähtedega. Kohtunikud hindavad iga harjutust 10-palli süsteemis, lisaks antakse koondhinded hobuse liikumise kvaliteedi ning ratsaniku istaku ning juhtimisvahendite kasutamise eest.

Harjutuste raskusastme järgi jagatakse skeemid erinevatesse tasemetesse, mida Eestis tähistatakse tähtedega: A, L, M ja R.

Rahvusvaheliselt on kõige kõrgem võistlustase Grand Prix, kus sooritatakse kõiki klassikalise koolisõidu keerukamaid harjutusi nagu passaaž, piaffee, piruetid ning jalavahetused 2 ja 1 tempo tagant.

Ideaalis peaks võistluspaar sooritama skeemis ettenähtud harjutuste kombinatsioonid nii, et kõrvaltvaatajale jäävad ratsaniku poolt hobusele antud signaalid märkamatuks ning hobuse elastse ja lennuka liikumise ilu maaliks täiusliku pildi inimese ja hobuse vahelisest harmoonilisest koostööst.

Kõige vaatemängulisem koolisõiduklassidest on kindlasti muusikaline vabakava, mis koosneb kohustuslikest harjutustest vastavalt võistluse tasemele, aga ratsanik koostab oma kava ise ning valib ka muusika, mis peab rõhutama hobuse rütmi, sobima kõikide allüüride ja üleminekutega ning ka hobuse olemuse ja liikumisega. Harjutusi tuleks esitada huvitavates ja keerulistes kombinatsioonides nii, et tervik oleks vaatajale huvitav ja nauditav.

Muusikalist vabakava hinnatakse kahes osas: Tehniliste hinnete alla läheb kohustuslike elementide sooritamine ning artistlikkuse hinde alla hobuse rütm, liikumine, ratsaniku ja hobuse harmoonia, leidlikkus kava üles ehitamisel, kava raskusaste ning selle sobivus muusikaga.

Tulemusi arvutatakse koolisõiduklassides protsendina maksimaalsest võimalikust puntisummast ning tavaliselt jäävad need 60-75% vahele.

Allpool näete koolisõidu maailmameistri Charlotte Dujardini muusikalist vabakava 2014.a. Normandias toimunud MM-l.

https://www.youtube.com/watch?time_continue=9&v=v799UllUXgs&feature=emb_logo

Koolisõit meeldib väga, see on graatsiline kui ka riietus meeldib.

                                                           Kross

Kross on ratsaspordiala, kus hobune ja ratsutaja (koos nimetatakse ratsanik) peavad ületama kinniseid takistusi. See sisaldab parkuuri ja kinnisi metsatakistusi.

Veel ratsaspordi alasid; kolmevõistlus. 

Kolmevõistluse eesmärgiks on näidata hobuse ja ratsaniku koostöö mitmekülgsust, sest tulemus kujuneb välja kolme samal hobusel sõidetud osavõistluse põhjal:

– Koolisõit, mille käigus on 20 x 60 meetrisel platsil vaja sooritada 5-6 minutit kestev ratsastamisprogramm, kus kohtunikud hindavad hobuse allüüre ja soorituse täpsust punktisüsteemis 0-10.
– Kross, mis paneb proovile hobuse võime ületada kiiresti kinniseid maastikutakistusi. Pika võistluse käigus hinnatakse hobuse vastupidavust.
– Takistussõit, kus tuleb läbida 10 -15 mahaaetavast takistusest koosnev parkuur.

Veterinaararst kontrollib võistluste käigus hobuseid ja veterinaarkontrollil on võistlustel tähtis osa.

Osavõistluste omavaheline osakaal on jagatud nii, et krossi osatähtsus on selgelt suurem kui koolisõit ja takistussõit kokku.

Võistluste lõpptulemus koosneb:
– Koolisõidus saavutatud punktidest
– Krossil saadud karistuspunktidest
– Takistussõidus saadud karistuspunktidest

Koolisõidu programmi raskusaste ning krossi ja takistussõidu pikkus ja takistuste kõrgus sõltub võistluste tasemest.

Viievõistlus; 

Moodne viievõistlus on spordiala, milles mitmevõistlusena on kombineeritud viis spordiala (ratsutamine, vehklemine, püstolilaskmine, ujumine ja murdmaajooks).

Algselt peeti moodsa viievõistluse võistlust viiepäevasena. Alates 1994. aastast toimuvad kõik viis ala ühel päeval. Alade järjekord on muutunud, kuid alad on jäänud samaks: ratsutamine, vehklemine, püstolilaskmine, ujumine ja murdmaajooks. Praegune võistluskorraldus on pealtvaatajatele sobivam, eriti kui jooksus starditakse Gunderseni meetodil.

Finaali pääseb ainult 32 võistlejat. Finalistid selgitatakse varem ja ilma ratsutamiseta.

Võisteldakse ka meeskondlikus võistluses ja teatevõistluses.

Laskmine. Ühepäevane võistlus algab 20 lasuga 4,5 mm õhupüstolist. Laskekaugus on 10 m ja märklaudadeks kasutatakse Rahvusvahelise Laskurliidu heakskiidu saanud õhupüstolimärklaudu. Iga lask lastakse eraldi ja aega selleks on 40 sekundit. Täpselt 1000 punkti saab see, kes on saanud 172 tabamust, ja iga tabamus rohkem või vähem annavad vastavalt 12 lisapunkti või miinust.

Vehklemises kohtuvad kõik võistlejad omavahel. Veheldakse epees ja matš kestab 1 torkeni, kuid mitte üle 1 minuti. Kui kumbki ei jõua teha resultatiivset torget, loetakse mõlemad kaotajaks. Kui sportlane võidab 70% matšidest, saab ta 1000 punkti. Kui võite on rohkem või vähem, siis vastava tabeli alusel punkte lisatakse või vastavalt võetakse maha.

Ujumise distants on 200 m ja ujutakse vabastiilis. Aeg, mis toob 1000 punkti, on meestel 2.30,00 ja naistel 2.40,00. Iga sekundikümnendiku eest lisatakse või võetakse maha üks punkt.

Ratsutamine. Võistlus toimub 350–400 m pikkusel 12 takistusega rajal. Rajal on üks kahene takistuste süsteem ja üks kolmene takistuste süsteem, ning hüppeid tuleb kokku 15. Ratsutamise eest võib saada maksimaalselt 1100 punkti. Iga sekundi kohta, mille võrra parimale tulemusele alla jäädakse, võetakse maksimaalsest punktide arvust 3 punkti maha. Takistuse mahaajamine toob 30 miinuspunkti, hobuse tõrge takistuse ületamisel toob 40 miinuspunkti ning hobuse seljast mahakukkumine 60 miinuspunkti.

Murdmaajooks. Jooks toimub maastikul 3000 m pikkusel rajal. Võistlejad stardivad Gunderseni meetodil: võistluspunktid on ümber arvestatud ajaks. Neljale võistluspunktile vastab üks jooksuaja sekund. Meestel annab 1000 punkti aja 10.00 ja naistel 11.20. Nelja ala järel võistlust juhtiv sportlane läheb rajale esimesena ja teised vastavalt tulemusele. Võitja ja järgnevad kohad selguvad finišisse saabumise aja põhjal. Kes saabub esimesena, on võitja ja nii edasi.

Ajalugu

Moodsa viievõistluse rajajaks tuleb pidada Pierre de Coubertini, kes Muinas-Kreeka pentatloni (staadionijooks, kaugushüpe, odavise, kettaheide ja maadlus) eeskujul soovitas välja selgitada nii-öelda atleetide atleedi. Esialgu oldi sellele ideele vastu, kuid lõpuks võitis moodne viievõistlus kui sõjalis-rakenduslik spordiala tollal ühe ärksama spordiriigi Rootsi ohvitserkonnas siiski poolehoiu. Rootsist levis see teistesse maadesse ning võeti P. de Coubertini algatusel 1912. aasta olümpiamängude kavva ning on sellest ajast kogu aeg olümpiamängude kavas olnud. Stockholmi olümpiamängudel võisteldi ühel päeval ratsutamises, teisel vehklemises, kolmandal laskmises, neljandal ujumises ja viiendal jooksus.

Moodsa viievõistluse eeskujul on tehtud katset korraldada ka talvine viievõistlus (asendatud ujumine kiirlaskumisega ja murdmaajooks suusatamisega). Selline võistlus oli demonstratsioonesinemisena kavas Sankt Moritzis 1948. aastal. Neil võistlustel hõbemedali saanud rootslane William Grut tuli samal aastal Londoni olümpiamängudel moodsa viievõistluse võitjaks.

Alates 1952. aasta mängudest kuni 1992. aasta mängudeni oli kavas meeskondlik võistlus ning alates 2000. aasta mängudest naiste võistlus. Alates 1949. aastast peetakse maailmameistrivõistlusi aastatel, mil ei toimu olümpiamänge.

Moodsa viievõistluse rahvusvaheline organisatsioon Rahvusvaheline Moodsa Viievõistluse Liit (UIPM; Union Internationale de Pentathlon Moderne) asutati 1948. aastal. Liidu keskus asub Monacos. Liikmesriike on 94.