Augustikuu eelviimane nädal oli sama kiire ja toimekas, ühtlasi jõudsime lõpetada heinatöö. Mis oli selle aasta kohta nihkunud augustikuusse. Hea tunne, juunis küll sai kogetud hirmu, et kuidas kogu selle ülesannetega hakkama saada.
Eelmine nädal oli meil ka üks kaugem välja sõit, käisime Pärnu Jaagupis Suvelõpupäeva üritusel. Üle pika aja midagi uut ja huvitavat, pole tükil ajal öötundidel hobuste või ponidega üritusel viibinud. Muidugi selliste tegemiste vastu on meil ikka jätkuvalt huvi olnud.
Ja nüüd mil eelmise nädalaga oma tööd lõpetasime ja saime hingata kergemalt, siis plaan oli veel mustikale minna ja natuke supelda. Mille sooritasime siis eile.
Tüdrukud käisid 20.08 võistlemas Raikkülas, hästi ei läinud, aga kogemuse võrra naasti tagasi. Minul oli trenn lastega ja pärast 3 tunnine ratsamatk. Igapäevaselt jätkavad aktiivselt trennis käimise osas aktiivsed lapsed. Nende üle on hea meel ja seega, et koolivaheaeg augustilõpuga ühtalsi huvitavalt lõpetada on mu tütardel plaan kerge võistlus korraldada. Igal juhul kõik asjad sujuvad organiseermised.
Jah muidugi eile oli majas suur kaotus ühe koera näol, mis tegelikult öösel toimus ei tea keegi, sest hommikuks kana kuudi ees lebas võika puremis tunnustega Sofie laip. Sellest ei saa pikka aega rahu, alles olevatelt koertelt sai küsitud, et mis juhtus. Kuid nende keha keelest lugedes on nendegi olemus shokis juhtunust. 
Pärast kui Nordiku kaasa võtsime mustikale, kes siis sõidu ajal pagasiruumi kakas ja veel oma liikumisega laiali tatsas, veel natuke aega ja kui marjakorjamise kohale sai jõutud, siis oli ka oksendanud. Kuidagi sai ära koristatud, aga suurem koristus seisab ees.