Veel on jäänud loetud päevad laagri alguseni. Ühtlasi hoian silma peal ka mis toimub covide-19 rindel. Terviseameti leht on nii pähe kulunud. Eile sai nii mõnegi inimesege seda teemat arutletud ja päevas paar pilku tervise lehele visatud. See selleks, kuna nüüd täna-homme ööbimise ja väliköögi desinfitseerimine on plaanis ette võtta. Järgmine nädal veel graveerimise töökotta teekond ette võtta vaja. 
Hetkel pole veel hobuseid müüdud saanud, aga oleks väga vaja. Rahasid on vaja saada. Rahad lähevad kohe ringlusse. 
Plaanime ka jaanöö matka, hetkel neli osalejat olemas. Kaks võiks veel olla... Lahe ju. Kõige enam meeldib, kui on osalejaid. 
Eile oli Pokkeri sünna ja pesamuna sünna. Ei olnud kodus, olin töörindel. 
Igal juhul liigume ja liigutame, olen saanud talvisest pekist lahti. Kaks kuud corona karantiin pani mõtlema majanduslikult teistmoodi, tagasi tõmbama ja mitte tekitama liigseid kulutusi. Mõni teenimis võimalus kadus ja andis kohe tunda. Kuid kunagi pole väljapääsmatuid olukordasid, ikka leiab lahendusi. Autod ilma kütteta ei sõida, ning autol mõned vajalikud jupid vaja ära vahetada. 
Vaatame ja mõtleme, täna saabub majja täkk Vile, plaan paaritada mõned eestlased. Tori osas on mul ikka kurb meel, olen tohutu selle tõu austaja, aga siiani pole mul õnnestunud Hertalt ühte puhtatõulist järglast saada. Kui palju olen paaritustele rahasid panustanud, vähemalt viis aastat on täitsa tühja jooksnud. 
Hea meel, et meil nüüd oma ponitäkk Albert, kellelt loodan vähemalt, et Amanda tiineks jäi ja nüüd tema järglast imetleda saame. Eks nii nagu naabrisokk käis mu kitsekarja kosilaseks salaja. Käis korra mõttes, et ühe korra naabri ponitäkk meilegi jõudis. Hetkel ainus on võimalik teha kindlaks teha DNA testiga, kuid minu jaoks ei oma see probleemi, et kes siis varsa isa on. Kuna enamus ajast oli Amanda Albertiga koos karjamaal, siis nüüd ei saa koos pidada. On läinud täkumaks, eelmine aasta nii palju kui uudistamas sai kahe tagumise jalavahelt käidud sai, ei leidnud ma kordagi teist munandit  kotist. Muidugi uskudes vanemaid hobusekasvatajaid, kes on maininud, et ennegi märad tiineks jäänud. Kuid ebameeldiv ja kurb tagasi mõelda kollase valge kirju täku surmale, siis temalt ei saanud me ühtegi järglast. Oli sama moodi ühe munandiga, kuid kummaline oli tema iseloom, valis märasid. Vanemaealised märasid rünnati... oh jah mälestused
 Kuna meil endal sokku polnud, oli meil ootamatuid üllatusi mida ei osanud oodata. Üle möödunud talvel, siis sel suvel on meie kitsekari kõigest kolme pealine. 
 Kuid õnneks, eelmine aasta vist metsa naabrisokk ei jõudnud. 
Loe küla lambakarjamaal olevat külastanud mitmel ööl                               

hundid ja meie kodust linnu lennult tuleb sinna oma 4 km maad.

Ja muidugi Metskülas ringi jalutavad mõmmid. 
Loodusepoolest on elu taas põnevust külvanud.

29.05.20 plaanitud 4 tunnine ratsamatk.
Hetkel vaba neli kohta, on võimalus liituda veel mõnel huvilisel. 

Lõpuks on saabunud sellised ilmad, mida ammu kõik piki silmi oodanud on. Muidugi iseasi, kas hobustele meeldivad, vaatasin kui osa kabjalisi varju alla kobis, et päeva palavust ja putukate liigset torkimist vältides. 
Eelmine nädal sain hakkama lõpuks oma unistuste raja läbimisega. Hetkel plaanitud 10,11.06. matk ööbimisega. Ja muidugi üllatus moment oli Põllumetsa talu juures nähtud mõmmiku käpa jäljed. 
Igal juhul in tunne, hakkama saamisest ja teekond ise ulatus ligi lähedaselt 30 km ringis. Ja mainin, et Tassa oskas mind ikka korralikult üllatada, kuid kõik mis alati hästi lõpevad on fan värk. Tasus teekond ära teha. 
Kaks eesti tõugu mära otsivad uusi kodusid. Vaja on rahasid liigutada, hetkel vaja tiba normi piirides kasvandust hoida.  Traktorid vaja üle vaadata, plaani on võetud veel deso tegemised ning ruumi tuulutamine, kuhu majutame lapsed. 
Ootame põnevusega oma tegemisi ja plaane jälle ellu vaja viia. 

Matkama, hobused vajavad liigutamist, sai ühel päeval ka puhastatud metsaradu, kõike ei jõudnud. Kuid kasutan ära vabad päevad. Tahan ise ka saavutada parima vormi, sest ees on jälle lastelaagrid ja palju muidki tegemisi hobustega. 

Hetkel mil on avanenud piirid, ei ole veel kõiki riigipiire vabaks tehtud. Corona viirus pole mõnelt maalt kadunud, pigem vastupidine on järjepidevalt tõusu teel. 

Tegelikult on see, et ootame taas külastajaid ratsutama, hetkel on meil 19 kabjalist, kahe varsaga.

Tüdrukud on tublid olnud, hobused-ponid on pidevalt trennis olnud.

Lõpuks ometi, siis eile hommikul meie Amanda oma varsaga maha sai. Täkuke küll, aga mis sellest. Mainin Mannu põlvnemisest, pole puhas shetland, pigem nimetusega ERP. Kuid nüüd on mu lemmik kõrgusega väikeponid olemas. Puhtatõuline shet täkuke Albert ja ERP Mannu see rohkem hüüdnimi. Mann sai viimased paar kuud täiesti privaatset elu nautida. 
Enne tööle minekut tuli mõte korra koplisse pilk visata ja nii märkasin, et Mannul lapsuke ümber emme jooksmas. 
Ootasime juba eelmine kuu, kuid eks õige aeg, siis peab laskma ajal oma tööd teha. 
Pildi panen kui kodus olen. 

Lõpuks on kevad kohal oma päikesepaisteliste ilmadega. Kui ikka nädal aega päikese käes tegevusi teha, siis unub aeg ja kella vaatamine. Ükskord kui füüsiline keha väsimuse märke näitamas on. Unemaailma lihtsalt ja vaikselt ära kustun, see on nii mõnus. 
Nii ka eile, hommikul lõpetades turvafirma objektil oma tööhommiku ja koju naasnuna veidi lebo aega võtnud. Ja mingi hetk unustasin ära, et lubasin endale tunnikese puhkamist ja nii kui õue jalad tõstsin unus ka öine magamatus ning tegevusele sai tuld antud. Ikka ja jälle karjamaa koristus sõnnik, sõnnik ja veelkord sõnnik.
Tänase hommiku ärkamine tuletas meelde mu eilset tööd karjamaal, lihased kanged, täitsa uskumatu, mina kes ma harrastan joogat, teen üldfüüsilist, aga ikka ja jälle lihased hommikuti kanged. 
Hetke olukorras muretsen selja pärast, eelmise aasta Tassa maha viskamine annab nüüd huvitaval moel tunda. Koht kus selgroo lüli peaks olema tuntav, on kogu aeg tunne, et mingi kapsel on ümber kasvamas. Ja olen mõlgutanud mitmel korral mõtteid, et oleks vaja minna röntgenisse, et lasta pilt selgroost teha. Otseselt mingit probleemi pole, aga teise töö juures relvavööd kandes on see jälle tuntav.
Tänavu on kindel, et kaks hobust, kes hetkel müügis, peab müüdud saama. 
Hetke majanduses toimuv ning inimeste probleemid tööl käimisega, on inimesi, kellel kahandati tööaega või vähendati palganumbreid. 
Ja kuna me ise tegeleme teenuse pakkujana, siis ei ole kusagil kasvõi kulude kompenseerimiseks trennilaste rahadest võimalik osta söötasid. 
Kuigi olen enda kulutused viinud võimalikult miinimumini, siis hetkel probleem teise sõiduauto piduriklotsi vahetusega venitan, et saaks kenasti kuu mööda ja siis vaadata kas on võimalik teha väike remont. Muidugi auto on üks kuluvahend, mis vahel nagu röövel raha neelab. 

Vead taksituste hüppamisel, video on võetud youtubest.

Vahel annan ka hüppetrenni. Kui palju on probleeme just istakus ja sääretöös.
Üks moment, kus ratsanik tahab takistusele peale minnes hobuse ka üle tõsta. Ratsanik peab tajuma iga oma keha rakuga hobuse liikumises, kas ta tahab äkitselt pidurdada või vajab lisakas säärt.
https://www.youtube.com/watch?v=5DN3MwSyYa0