Vead taksituste hüppamisel, video on võetud youtubest.

Vahel annan ka hüppetrenni. Kui palju on probleeme just istakus ja sääretöös.
Üks moment, kus ratsanik tahab takistusele peale minnes hobuse ka üle tõsta. Ratsanik peab tajuma iga oma keha rakuga hobuse liikumises, kas ta tahab äkitselt pidurdada või vajab lisakas säärt.
https://www.youtube.com/watch?v=5DN3MwSyYa0

Kevad oma heitlike ilmadega on ikka ebamugavust valmistav piisavalt. Olen tüdinud poris suplemast, kui väheke külmetab on ok, kui jälle päike küll vihmane või lörtsi alla sajab ei ole enam meelepärane. Jalatistega veab ikka nii korraliku pori majja, et lihtsalt ei jõua enam koristada.
Teeba tita areneb ja kasvab omasoodu ning valmistab ikka rõõmu, sest meil oma juba kuus aastat pole varssu olnud. Õigus meenus, mingi aasta oli Amanda poegimine, aga ebaõnnestumisega. Ja elasin ikka sügavalt raskelt läbi. Imestasin, et Amandal endal polnud mingit sooja ega külma. Nüüd taas oleme tite ootel Amandaga, ja igapäev iga hetk maha saamas. Tundub, et meie täkupoiss Albert on hakkama saanud. Kuigi täku passis seisab mitte tõuraamatu loom, aga mind see ei heiduta. Kuna Amanda põlvnemine on mitu põlvkonda tagasi aretatud eesti tõugu hobusest. Ja esivanemate read kuuluvad juba ERP nimistusse. Mul ükskõik, kas on puhas shet või ristand. Amanda on mu üks lemmik ponisid ikka enda aretustöö. 
Frycist ja Pokkerist natuke, esimene päev kui nägid Teebat varsaga trenni platsil, küll nad tundsid suurt huvi. Teeba on nede karja liige ja nad väga hoidsid kokku. Kuna veel tita on veel väike, et karja kokku lasta. Kui Fryci ja Pokkeriga koju eelmine nädal laupäev jõudsime, siis karjamaal oli nende asemel Hertale seltsiks lastud Laoumurella ja Pentagon, kohe läks sõjaks, tundub, et Fryc ja Pokker tunnistavad ainult ühte karja, kus nad olesklevad ja elavad. Hea meel nendest poistest ainult, et nad on meie karja osaliselt omaks võtnud, aga matkadel teevad kaasa aktiivselt. 
Kahju, et coroona viirus on pannud pidurid paljudele tegevustele-üritustele, mis teeb väheke nukraks. Järjest tuleb ära ütleda või ära ütlejaks on ka tellijad... Samas mõni päev on ilma ikka võrratu, kus võiks maastikul kapata.

Aprilli tervitus!
Mõistan, et mu käik piiri äärde nii mitmeid erilisi tundeid võis tekitada. Oli ainult proov, kuid läbi raskuste, tee iseenesest ei olnud kerge. Kuna mitmeid kordi öeldi ja mõeldi ringi. Inimene kes tegelikult asja lõplikult läbi surus jäi enda soovidele kindlaks. Tuttav kellega ühendab Kuremaa talli treener Laine Urgo on kõik. Mulle meeldib käia kodust väljas, mida enam kui veel saab kodust kaugemale ja hobustega käia. Mul puudub motivatsioon võistlemiseks, eelistan rahulikumaid tegevusi ja seega valin hoolega endale hobukaaslasi, milleks neid vaja läheb. 
Nii ka Pokker ja Fryc sobivaks osutusid. 
Tore on oma hobusega piiri kontrollida, kuid nõudis oma vastupidavust.Ruuna Poisid sobisid ideaalselt selleks. Eks jah tahtsin vaikselt teha tööd, kuid asi võttis ikka suure käramisega PPA ameti poolt pöörase mõõtme. 
10.04 poegis lõpuks Teeba oma teise varsa, seekord siis täkupoisi. Huvitav värvus. Ja eks tita on ikka armas, kui ta veel oodatud on. Teebalt ootasime juba ammu varssa, kuid eelmistel kordadel jäigi ebaõnnestumise nimekirja. Kuid nüüd oleme häppid, et lõpuks õnnestus. Ja tundub, et Teeba ise naudib oma emmeks olemise staatust. 

Jälgides mis toimub maailmas ja oma Eesti riigis, siis hetke seis on selline, et paljudes olukordades ei räägi kunagi kaasa ega anna hinnanguid. Ei ükskõikne ka pole, aga lihtsalt pole mõttes ennast kulutada tühjale mulale, mis kuhugi ei vii ja kellegi ametlik avalik kritiseerimine mind paremaks ei tõsta. 
Vaadates inimeste käitumisi ning kui midagi tuleb müügile poole hinnaga, unustatakse elementaarne ohu olukord... Mis teha inimesed pole aastaid tunda saanud kriisi tunnet, seepärast on teatud inimesed kohe ostupalavikuga mõjutatavad. 
Samas mõni poekett hetkeliselt hüppelise majandusliku kasumi saavutab, millise hinnaga... mõtletamata seeläbi, milliseid eeskujusid juba Hiina või Itaalia riik oma rahva suure suremuse arvuga tekitanud on... Kahju on näha inimesi piinlemas hirmu ja paanika vaimsuses. 
Olen hetkel tänulik, et mul on hobused, oma maja ja see läbi, et vastutajaks pooleks olen mina. Ei saa ma olukorras kellegi peale loota, siis eelkõige püüan leida mingi kuldse tee, et mind ei tabaks majanduskriis ja kõik asjad saaksid toimida nii, et keegi ei kaotaks. 
Hetkel tänan, et sööt on loomadel olemas, loomadega suuri probleeme pole esinenud, eks muidugi jooksvalt tegelen ühe koera kummalise naha probleemidega, kahtluseid on igasuguseid, aga vaatan, vetiga olen konsulteerinud, kuid sinnani, et mingit ravi peale saada pole veel jõudnud. 
Unistused ikka on suured oma maneez, ratsakool õpilastega, majutus koht, kuhu rahvas saaks majutada... Unistused, unitused, kuigi nii mõnigi vanem inimene tuleks mulle ütlema, et milleks unistada, et lõpeta ära, et olen piisavalt vana. Nii eelmine aasta mulle ka tuldi ütlema, kuid lõpetasin igasuguse suhtluse, miks peaksin kuulama kellegi negatiivse tooniga juttu, mis mind ees ootab. Eelistan inimesi enda ümber kes toetavad ja mõtlevad minuga alati positiivselt kaasa... 
Olgem tänulikud igast killukesest päevast, positiivsest inimesest ja mingem lootuse-optimismiga ikka julgelt edasi... küll sellele pandeemia hoole ka lahendus tuleb. 

Märtsi lõpp läheneb ikka kiiresti. Kuigi jah ülemaailmne pandeemia tõttu on suletud piirid teistesse riikidesse reisimise pärast. Tegemist siis oma maa  rahva kaitseks, kuna on inimesi, kes ei taha või ei mõista olukorra tõsidust ja on lubanud noortel liikuda vabalt suurtes seltskondades. Olles siis ise üritanud enesele selgeks teha mis või mil määral epideemia inimesele mõjub. 
Ja on ka spekuleeritud, et covidi-19 tüvesid lemmikloomadelt leitud. Kuid juba on suudetud Eesti väikelemmiklooma arstide poolt versioon ümber lükata. Võib kandjaks olla, aga iseasi kas loom selle läbi on teine asi, igal juhul kinnitust pole veel leitud. Kuigi on leitud coroona tüve rakukesi koertelt, kuid siiani teada olevalt kahelt testitud koeralt. 
Mis ma ikka siin maailmas sündiva coroona paanikaga ikka oskan kosta, hetkel ei karda midagi. Ise põdesin eelmine kuu midagi gripi laadset, kuid eks näe, muudkui korrutatakse majanduslikust langusest. 
Eks näe, kui paljusid see peresid mõjutab, on näha kevadel, kui palju laagritesse hakatakse registreerima.
See selleks, alla anda plaan pole, ikka tegutsedes edasi. Ainuke asi eks sõltub kui kauaks piirangud jäävad.
Elame näeme, igal juhul on meie talus tite ootus... on mõni mära siis ka tiine ja see paneb ikka südame ootusärevalt põues põksuma. 

...märtsikuu jätkuks...

Jätkan, kuna kevad ja päike väljas, siis mõnus on vahel aega veeta sadulas nii pea vist iga nädala vahetus. On ka tellimusi matkadele, kuid hetkel suurtele gruppidele ei tee, seoses eriolukorra välja kuulutamisega, siis järgin teiste tallide eeskujusid, et korraga palju ei ole hea, aga kas kaks korraga või üksiti... Nii meie elu kulgeb vaatamata ümbritsevas maailmas toimuvale. 

Tööl käia ja elada on ikka mõnus küll. Õnneks maal elades ei ole seda muret, et süüa pole, alati leiab midagi. Kui on ügavkülmad, kui sahver riiulitega, kus ikka mõni moos või mahla purk lahti tegemist ootamas. Nii ongi meie elu metsas kindlustatud ja peldikupaberi saaga pole ammu meid heidutanud ning isegi pole tühja riiulitega poodi külastama jõudnud. 

Kui esimesed tühjaks ostetud riiulitega poe pildid avatud meediakanalisse jõudis, siis tekkis küsimus, et halloo inimesed mis teiega juhtunud. 

Alles mõni päev tagasi kogesin eriolukorrast tingitud, et poe avamise ajad on hilisemaks viidud ja õhtul samamoodi varakult suletakse. Kohalikus linnas Raplas torkas silma nädala sees, et liiklus ikka kordades ikka väiksem ja ka poe parkalte laiutavad tühjad parkimis kohad.

Mul oli vaja hankida kanadele sööta, uurisin Jüri Scandagra avamise teemat, kuid seegi on suletud viiruse puhangu tõttu mõneks ajaks. Ainult epoe kaudu on võimalik tellimusi saada, kuid õnn, et Rapla agrovarustus avatuks osutus siis oma ostud sooritasin sealt. Kuid ka selles poes klientide vähesus näitas ära, et mis olukord hetkel valitsemas on. 

 Kodus ootavad ees suured koristused ja mõningad ehituslikud tööd... Ilusat kevade jätku kõigile, olge terved ja ärge liigelge rahva rohketes kohtades nii nagu räägitud, saaks selle kuulsa corona viiruse ikka kergemate lahingutega võidetud. Kuid kõik sõltub ikka eesotsast vabariigi valitsuse mõtteist ja juhtimisest. Samas on hea, et võimalikud rasked haiguspuhangute tõttu õppetöö koolides peatatud ja kodudesse e õppega edasi õppima suunatud. 

Elame näeme ja kui olete tervise juures, siis meie hobused ootavad, et teha väikese seltskonnaga matkasid... 

Kas on rasked ajad ei oska öelda, tehke ise järeldus...

Heia rahvas!
Taas minu sulest siis postitus siia. Täna alanud hommikul kaunis päike. Imestan, et miks ma rabasse kolama ei läinud. Olen märtsikuu alguses päris tihendatud graafikuga tööl käinud ja nüüd võtsin aega, et saaks kodus omas voodis magada korralikult välja. Ehk siis aeg endale, kui reede hommikul pärat 24 tunnise valve järel õues ringi vaatasin ning endaga aru pidasin, et millised tööd esmaselt ette võtta. Ja nüüd eile ka need teoks tegin. 
Tegelikult alustan üldse millega me üldse tegelenud oleme. Veebruari lõpp olime tütrega mõlemad pooleldi tõbised. Õnneks enda ravimiseks oli mul puhkus ja kui töörindele tagasi naasesin, siis kõige hullem tervise probleem oli seljatatud. Mis probleemiks oli, ise arvasin, et külmetus haigus. 
Siis veel kuna enda osalus veel koera koolitusega veebruari kuus kuhugi vesisematele maadele viis, siis pärast jäljetrenni lõpus tundsin, et jalad külmetavad, mis sellest auto kiirelt küll soojaks läks, aga keha juba edasi andis külma värinaid. Võtsin asja rahulikult, kuid ei osanud oodata, et mõni päev enne vabariigi aastapäeva veel kolmel hommikul palavikku maha võtma pidin. Kurk valutas ja enesetunne kõige parim polnud, olin veel ennast vabatahtlikuna naiskodukaitse ülekutsele reageerides enese ka paraadile üles andnud, 22.02.20 õhtul kella 21 helistati ja mainiti, et mind on määratud reservi, enesetunne langes nulli, plaanitud sauna reis jäi ära. 
23.02 hommikul tuli mõte, üldse osalusest ennast paraadiga lõpetada Naiskodukaitse juht keelitas siiski paraadi peaproovile tulema, enesetunne nagunii nullis, ainus mis sundis oli kohusetunne ning vastustus oma tegude ees... pigem mõte enda suhtes oli selline, et miks peaksin külmetama ja selle ma selgeks paraadile võetud naistele selgeks tegin. Mõeldi küll igasuguseid lolle variante, kuid mind need ei kõigutanud. Hetkel oli minu usk aususes ja lugupidamises ju kõikuma löödud. Ja vastavalt ka oskasin siis vastata ja vahel üllatus momente tuleb endalgi ette, et mida leidsin nõrgukesteks ennast pidavatele naistele vastata. 
Ja minu vabariigi sünnipäev oli sadulas, kuna üks tüdruk kes osales sellel matkal polnud tervis parimas vormis, pidi äärepealt minestama sadulas... vot sellises olukorras pidin langetama otsuse, et parim on tagasi koju jõuda, kui asi hullemini ära lõpeks. Õnneks esmane olukord ületatud, lõpetasime siiski kõik edukalt sadulas. Kiitsin tüdrukut, et suutis olukorras ennast ületada. 
Veebruari lõpp oli ju ühtlasi koolivaheaeg, siis enne koolivaheaega lastega lepitud laagri osas ütlesin ära, kuna võtta majja 6 last ja kui me ise veel pooleldi tõbised, pole tükk aega  sellist kõha kannatanud kui varematel aegadel. Võtsime majja siis kaks tüdrukut linnast, kes pooleldi koolivaheaja veetsid meil. Toimusid trennid, õigemini veetsime oma vaba aja kogu aeg maatikul.
Praktiliselt on meie majas iganädalavahetus midagi toimunud, kõigest pole pilte. 
 MÄRTS
7

Kuperjanovi retk 2020

Avalik

 · Korraldaja Kaitseliidu Jõgeva malev

Proovisin siis embleemi siia kopeerida, kuid osutus mahukaks, osalesin ühe hea tuttavaga. Kes kutsus militaar matkale hobustega. Vahel olen valmis sellisteks üritusteks. 

Pokker käitus tõelise sõjaratsuna. Super lahe suks, endale valisin madala sellepärast, et kui vaja paarilise abistamiseks, siis eelistan keskmise kõrgusega eestlasi, kelle selga pole probleemi ronida. Tassa on selline krutski mutt ja temperamentne, siis selle retke lõpuks enne 5 km finishisse jõudmist väsimuse märke. Kuid kabjaliste uudsus osavõtul oli nii võimas, et kohalikud inimesed lausa jooksid majast välja, et hobustega pilti teha. 

Puurmanist Tabiverre kulges tee läbi metsade. Minu jaoks natuke igav tee, eelistan metsikut loodust, kui kapata kruusateedel. Järgmine kord kui peaksin osalema, siis võtan juba tiba kõrgema ja natuke kärmema jalaga looma. 

Enno kauples osavõtu medali ka Pokkerile. Pokker on tegija poiss meil.