16. aprill 2020

Kevad oma heitlike ilmadega on ikka ebamugavust valmistav piisavalt. Olen tüdinud poris suplemast, kui väheke külmetab on ok, kui jälle päike küll vihmane või lörtsi alla sajab ei ole enam meelepärane. Jalatistega veab ikka nii korraliku pori majja, et lihtsalt ei jõua enam koristada.
Teeba tita areneb ja kasvab omasoodu ning valmistab ikka rõõmu, sest meil oma juba kuus aastat pole varssu olnud. Õigus meenus, mingi aasta oli Amanda poegimine, aga ebaõnnestumisega. Ja elasin ikka sügavalt raskelt läbi. Imestasin, et Amandal endal polnud mingit sooja ega külma. Nüüd taas oleme tite ootel Amandaga, ja igapäev iga hetk maha saamas. Tundub, et meie täkupoiss Albert on hakkama saanud. Kuigi täku passis seisab mitte tõuraamatu loom, aga mind see ei heiduta. Kuna Amanda põlvnemine on mitu põlvkonda tagasi aretatud eesti tõugu hobusest. Ja esivanemate read kuuluvad juba ERP nimistusse. Mul ükskõik, kas on puhas shet või ristand. Amanda on mu üks lemmik ponisid ikka enda aretustöö. 
Frycist ja Pokkerist natuke, esimene päev kui nägid Teebat varsaga trenni platsil, küll nad tundsid suurt huvi. Teeba on nede karja liige ja nad väga hoidsid kokku. Kuna veel tita on veel väike, et karja kokku lasta. Kui Fryci ja Pokkeriga koju eelmine nädal laupäev jõudsime, siis karjamaal oli nende asemel Hertale seltsiks lastud Laoumurella ja Pentagon, kohe läks sõjaks, tundub, et Fryc ja Pokker tunnistavad ainult ühte karja, kus nad olesklevad ja elavad. Hea meel nendest poistest ainult, et nad on meie karja osaliselt omaks võtnud, aga matkadel teevad kaasa aktiivselt. 
Kahju, et coroona viirus on pannud pidurid paljudele tegevustele-üritustele, mis teeb väheke nukraks. Järjest tuleb ära ütleda või ära ütlejaks on ka tellijad... Samas mõni päev on ilma ikka võrratu, kus võiks maastikul kapata.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Sajab lund...ja maa on valge.