Kaunist advendiaega lugejad.

Suurimad vabandused ette taha teie ees, kes viitsite ja aega leiate siia kiigata. Kuna eelmise nädala kolm päeva möödus enamusest haigusevimmaga võitlemiseks. Kõige raskem oli kolmapäev, õnneks ja hea meel, et majas ka abiline Olav eksisteerib, kuna vanem tütar veel töökeskkonnas vajalikke tegevusi toimetas, siis teda päeva ajal kodus polnud. Kaks päeva olin dieedil ainult tee, alles reede õhtul vajas juba organism soolast toitu.
Kolmapäevase lõuna toimetas Olav, ise üritasin õhtul läbi haiguse ise ka miskit teha ja õhtusöötmine koos tütrega oli väga meeldiv. Soov oli kangesti hobuseid näha, see on lihtsalt mõnus, ma ei saa neist niisama mööda minna. Pean nägema kõiki, kuda nende söögiisud või keegi pole viga saanud. Jälgida igat kriipsu ja kraapsu hobuse kehal. Kui pika ajaline kogemus on näidanud, et päris ükskõikselt suhtuda ei tohi.
 Kuda hobustega, vahepeal nagu kaane pildist näha sadas meil kogus uut lund sellel sügishooajal maha. Ja mõtted liiguvad ühe noore hobuse ree ette paneku proovimist. Muidugi hing ühtepidi hõiskab tahaks nagu saani või reesõite teha. Herta on juba sellises vanuses, et aeg seal maal, et peab olema kõrval juba noor hobune ja muidugi seda mul ka on.
Eile olin juba välja, lasin seekord Anetel treener olla, kuna Fryc oli väga ärevil, pidin siis tooma trenniplatsile  Pokkeri. Kuna algne plaan oli Anne-Maiga tegeleda, kuid selgus, et seda soovis ka Aade teha, siis mul ei jäänud mul midagi üle.
 Mainin juba ette ära, et kogu tegevus oli lihtsalt maas ja käe kõrval. Proovisin vaikselt  kõiki koolissõidu elemente. Lõpuks, kui hakkasin ise ära väsima, panin Pokkeri seisma ja küsisin jalga, kui asi ikka massaažiks läheb on Pokker kohe nagu naelutatud ja pilguga kõigi mu liigutuste juures ja kõige lõpus venitasin teatud minut-kaks kõiki jalgu eraldi, mida nauditi ikka täiega ehk siis hobuse kehakeel väljendas suurt tänulikkust, selles suhtes mida ma talle pakkusin.
Mulle meeldib loomade puhul see, kuidas nad oskavad oma tänulikkust väljendada....
Lihtsalt kaunist kõike selle uude nädalasse ja aasta viimase kuu algusega...
 

https://www.facebook.com/BarefootHorseMag/photos/a.213700588806668/1130967967079921/?type=3&theater&ifg=1

Õnneks leidub meilgi juba neid müügis, kuid veel tellimusel kusagil hobuvrasustuse poest välismaa kaudu. 
Hoian ennast pidevalt kursil uute teemadega. Kuna mu ühel hobusel on probleemsed kabjad, kuhu on võimatu rauda alla lüüa. Siis järgmise aasta ratsa hooajaks hangin need. 

Eilseks plaanitud saepuru vedu jooksis aia taha. Kohe mitte üks teps ei meeldi kiirustamine. Kõige rohkem kirun ennast, et vbiimasest sõnnikuveost unustasin ära, et põkal ei ole hüdrosüsteemis õli (aitab tõsta taga olevaid aiskasid, mille külge kinnitatakse põik latt, kuhu saab haakida vedamiseks sobiva haagise). Kõige pealt kulus hommikune aeg Raplasse ja tagasi tulles kui traktorit uuesti käima proovisin panna, et suht jälle nipiga käivitamine. Ja kui traktor käima pandud selgus, et tõstemehanism ei funka õli puudumisest... Ja kui andsin teada, et jätan asja katki, kus inimene proovis anda mulle lahendusi, kuid enam mulle ei sobinud üks. Mul kulub sinna sõiduks pea tund ja siis saepuru laadimine kottidesse ja tagasi sõit.... Tegin uba eelnevalt kalkulatsiooni ära, kuna tegu suht kärsitu iseloomuga inimesega, siis ma ei tahtnud ennast häirida lasta. Pigem eelistan omi tegemisi ja asjatamisi ikka rahulikumas ja mõnusamas tempos teha. 
Autoga hetkel omi sõite haagisega teha ei taha enne, kui tagumised amordid ka vahetatud. Kuid järgmine nädal kindel, et peab ka rehvid vahetama. Kuna vaja treikut vedada 9.12. Tegu taas ühe üritusega, kus me siis oma ponide, koera ja kitsekestega väljas.... Yes taas midagi põnevat...
Hein söötmiseks ok, õnneks on piirdunud ühe kehvema rulliga, ainus mis pähe on turgatanud on see, et tegu metsaheinamaalt metsa äärse mis jääb varju, muud ei midagi. 

Fryc ja Pokker koos Herta ja Laomurellaga. Kuna Hertal ja Laomurellal vahel harrastus aedadest läbi käia. Said nad koos uute suksudega kokku pandud. Muidugi Fryc oli sillas ja proovis Herta poolehoidu võita. Pokeril savi, kas on teisi või mitte, aga olla karjas koos teistega. 

                                                       Silma heitmine naabripoisile. 
Mis toimub ja kuidas toimub?
Täna hommikul juba kella 6 paiku aknast õue piiludes oli maa täiega valge. Ja nii saigi hobustele sööt juba kell 7 ette antud. Ja jagasin päris korralikult. Pokker vajas juba teist tekki lisana selga. Kui päike tõusis langesid miinus kraadid veel madalale. 
Kuskil kella 11 paiku võtsime mõned hobused ja läksime maastikutripile. Fryc ja Pokker puhkavad. Teen juba vaikselt plaani, heal juhul kogenud ja vanemad hobused 2 korda sadula all käivad nädala sees on ok. Pokkeril laseme puhata ka järgmise kuu, lihtsalt jälgime söötmist ja üritame leida parima puhkavale hobusele. Päris valmistoite, mis liiga kallid ka ei taha. Mõte on hankida head silo kusagilt. 
Pokker hakkab karja hulgas väga leebe loomana, kui ta jälle endast väiksemate hulgas on, siis Poki ise lingutab kõrvu ja näitab nägusid, et kõik on minu. Miks peab jälgima loomi kui neile on jagatud söödaportsjonid ette. Keegi ei jääks ilma ja keegi ei ole liiga eemale tõrjutud seisuses. Normaalseks eleutegevuseks söödakogus peab käes olema. Ponidele hetkel palju jõusööta anda ei saa. Kerge puhkereziim. Saavad need kes rohkem sadula all käivad. Nojah, üks päev oli tütar Anete oma hobuse Pentaga probleemid. Penta näitas kogu oma ilu ja jõu numbreid. Isegi kahele jalale oli tõusnud.

Jälgin igapäevaselt hobuste söömiharjumusi ja isusid, kas söövad hästi. Ja märgata vähimatki kõrvale kallet. Hetkel olen otsinud vastvat se-e koostisega mineraale. Aastaid tagasi oma esimesele hobusele sai ostetud. Oli see väga hea komponent kaera juurde lisamiseks. Kuis viimastel nädalatel mis olen uurinud hinna ja koguse suhteid, siis mineraalide komplektid kipuvad kallid olema. Kuid eks aeg aitab lõplikult valida ning ostule pühenduda. 
Küll on firmasid kus midagi müüakse ja leida õige sobiv toode hobuste söödale. Hoian ikka meeli uutele toodetele, et kui midagi sobivat leian, siis ka selle hangin. Olulised söödad on olemas. Kuid igakuiselt pean varusid ikka täiendama. Mõtlen vahel olemas olevatele lisada midagi uut prooviks. 
Eile õhtul jälle hobuseid ühelt karjamaalt teisle lastes märkasin, et Pokker ei pääsenud ühegi sööda kuhjale lähedale. Fryc on enesele saanud haaremi, mis koosneb hetkel 5 märast. 
Pokker hirnus küll öösel sees olles. Kaalusin isegi seltsiks väiksemad ponud tuua, aga hea ilm jäid ikka ööseks välja. Käisin isegi korra suhtlemas öösel ja mainisin küll hommikul saad jälle välja. 
Järgmine nädal saan siis katuse laudmaterjali kätte, et mingil ajals saab siis väli varjualune ka valmis. Kui karja saab kahes eraldi hoones hoida on neil piisavalt ruumi koosolemiseks.
Ja muidugi lahenes täna ka allapanu teema, kuid muidugi plaanin põhku hankida, et mingi osa oleks mõnusaks polstriks külje alla ja annaks bioloogilist sooja. Ja nautida õhtutunde rahuolevaid sukse puhkamas.
Ja muidugi ootan jätkuvalt ponimaja detaile... Eile suhtlesin tootjaga, kuid hetkel mingit objektiivset vastust ei saanud. Väheke murelikuks teeb, kuid suhtlen täna ka...

Rahvas, elu on tõesti põnev ja seikluslik, kui elada koos kabjalistega. Meie uued poisid on karja niivõrd hästi vastu võetud. Lihtsalt muud ei oska öelda. Eriti veel, kus meie hobupreilnad lausa ripsmeid plaksutavad ja et olla tõeliselt ikka võluvad isendid poistele. Fryc on võtnud liidri rolli ja naudib juhtmära Katariina tähelepanu. 
Eile õhtul kui ma tahtsin Pokkerit sisse tuua, viimane põgenema  tormas, sain aru, et asi ikka nii jahe pole ja jätsin välja. Mõtlesin, et võtan siis Kelluka, et teise sisse tuua, kuid mis juhtus. Fryc tormas kusagilt ei tea kust ja kontrollis, et mis ma tema karjaliikmega ette võtan. Olin taas üllatunud Fryci käitumisest. Kuid suhtlesin poisiga, kes mõistis vist mu mõtete jagamisest palju ja tormas oma lemmik mära juurde tagasi. 
Pärast Kelluka sisse toomist, käisin veel korra karja iga liikme läbi, igaühega suhtlemas. Pokkeril vaatasin jalgu ja mainisin, et kas võin talle massaazi teha. Oli sellega nõus, eelkõige kontrollis, et ega ma teda sisse viia ei taha.  Fryc tahtis ainult massaazi õlapiirkonda.
Imetlesin poisse, et nad enam ei karda pimedas taskulambi tuld ja teavad mis selle taga on. 
Täna hommikul ootas meid tühi karjamaa ja selgus meie hopad olid vastu hommikut metsa jalutanud teisele karjamaale. Ammu olin mõelnud, et võiks mõneks päevaks metsakarjamaale lasta Kuusiku kinnistule. Kuid hopad ajasid ise korda teema. 
Eile käisin taas lasteaias ponidega hobuteraapiat tegemas. Oi need hetked on lahedad ja armsad, teha tööd laste ja ponidega. 
Amanda on ikka kiiksuga, iga kord tuleb temaga teepeal korralik maadlusmats maha pidada, kippus kogu aeg seisma jääma. Ja iga kord Katiga pidin tagasi keerama ja Amandale ringi tegema. Õnneks natuke jäin hiljaks, aga iga kord tulevad meil ka head ideed koos kasvatajatega. Annaks Jumal, kui asi ka vilja kannab, et siiski Lasteaed Lipal alles jääks. Kahju, kui suures majas ka see osa tühjaks peaks jääma.