26. november 2018

Eilseks plaanitud saepuru vedu jooksis aia taha. Kohe mitte üks teps ei meeldi kiirustamine. Kõige rohkem kirun ennast, et vbiimasest sõnnikuveost unustasin ära, et põkal ei ole hüdrosüsteemis õli (aitab tõsta taga olevaid aiskasid, mille külge kinnitatakse põik latt, kuhu saab haakida vedamiseks sobiva haagise). Kõige pealt kulus hommikune aeg Raplasse ja tagasi tulles kui traktorit uuesti käima proovisin panna, et suht jälle nipiga käivitamine. Ja kui traktor käima pandud selgus, et tõstemehanism ei funka õli puudumisest... Ja kui andsin teada, et jätan asja katki, kus inimene proovis anda mulle lahendusi, kuid enam mulle ei sobinud üks. Mul kulub sinna sõiduks pea tund ja siis saepuru laadimine kottidesse ja tagasi sõit.... Tegin uba eelnevalt kalkulatsiooni ära, kuna tegu suht kärsitu iseloomuga inimesega, siis ma ei tahtnud ennast häirida lasta. Pigem eelistan omi tegemisi ja asjatamisi ikka rahulikumas ja mõnusamas tempos teha. 
Autoga hetkel omi sõite haagisega teha ei taha enne, kui tagumised amordid ka vahetatud. Kuid järgmine nädal kindel, et peab ka rehvid vahetama. Kuna vaja treikut vedada 9.12. Tegu taas ühe üritusega, kus me siis oma ponide, koera ja kitsekestega väljas.... Yes taas midagi põnevat...
Hein söötmiseks ok, õnneks on piirdunud ühe kehvema rulliga, ainus mis pähe on turgatanud on see, et tegu metsaheinamaalt metsa äärse mis jääb varju, muud ei midagi. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Sajab lund...ja maa on valge.