Täna on Nordik koos kitsedega väljas, ise istun toas ja hoian akent poikvel, et kuulda mis öues toimub. Kuna ühe kanaga oleme katsetanud, siis ootan veel hetke, kus enesekindlus lubab koos köikide sulelistega vabalt koera pidama.
Vanemad koerad teavad, et mul on silmad ja körvad ukse taga.  Olles teadlik, mismoodi saab head koera kasvatada, tulebki just jälgimise  ja öigeaegse tähelepanuga neid ohjes hoida. Ei midagi rasket ilma aiata koertele. Lihtne viis on hoida järjepidevust, seda teevad köik pereliikmed.
Tundub kastreerimisest mitmel rindel kasu olevat,  ei jahi kirge. Unustanud on lendavate lindude taga ajamise. 
Eilne päev kena ilma jamönusa sportliku seltskonna seltsis muutis päeva jälle eriliseks. Märgati, et on suurema arvuline pere jälle esindatud. Koerad olid köigest sellest melust ja väljasöidutsärevil. Nordik ei tahtnud kuidagi autosse minna,aga töstmise järel kohe teab, mida peab tegema.
Sellisedväljasöidud ja koos jooksmised aitavad koerte sotsialiseerumisel uutte ümbrustega. Teeb julgemaks ja empaatlisemaks ning leidlikumaks. Iga selline seltskonnas väljas käimineaitab ka oma koertel tulla välja tavapärasest elukeskkonnast, kus nad peavad igapäevaselt viibima. Sass on mu eriline lemmik, keda püüan hoida nii kuidas oskan. Kuid oma jäägitu kiindumuse ja koera inteligentsiga on mind völunud rohkem kui keegi oskaks arvata.Paar päevaolen andnud koertele toortoitu, Nordik saab köikidest köige rohkem tema energilise iseloomu pärast.

Ärevil Sofi autos, huvitav kuhu minek täna, auh-auh-auh...

 

Hommik algas Sassu pesuga, oii oli alles pilk ja mõistmine. Kõige pealt istuti maha keset hoovi ning keelduti pesema tulemast. Ja kui oma pesemisega šampooni kasutamiseni jõudsin, Sass punuma pani. Mitu korda sai teist tagasi vanni püütud. Aastas ikka mitu korda teist pesen ja karva lõikust ikka neli-viis korda.

 

                                                          Õnnelik Nordik uue mänguasjaga.

                                                                             Rahutu Nordik

             Õnnelikud lõpetajad, kuigi me kohta ei toonud ei röövinud see meie rõõmu osalemisest.

                                                                            Ulla

                                           Ulla poseerimas ja natuke kitse ulakusi näitamas.

                                                             Tuuli ja Ulla ämbri sisu uurimas

Kena kevadine ilm meelitas meid ratsatripile. Plaanitud 1,5 tunnise matka asemel suutsin jällegi 2 tundi pikaks venitada. Kunagi ei tea, mis meeli köidab ja nii saigi üks ring ette vöetud ja naljaviluks kohaliku kooli juurde rajatud mäest hobustega üle jalutatud. Ratsutamine muudab mötlemise puhtaks ja röömsaks, annab vabaduse ja suhtlemise loomaga. Köik muu maailmast eraldab, vot selline jöud on hobustel.
Nautida vaba inimese tunnet ja loodust enda ümber, mitmeid kordi sai maha tuldud ja uuesti selga mindud, kus tegu oli karjusetraatidega. Vaja oli hobuseid läbi karjamaa juhtida ja mina kui juht avasin tarandiku ja panin ka kinni. Ei taha kellegagi tüli.
Nordikul on iga päevaga ainult üks tahe see on mängimine. Eks näe kuidas homme läheb, homme ju koerte kross Keila terviserajal.
Maikuus ootab palju üllatusii, nii hea mel on, et leidub inimesi kes panevad öla alla. Vaja möningad ehitustööd löpetada.
Ahjaa ees olev öö on nöidadeöö. Eem, mida arvan ei mingit löket veel vähem grillöhtut, mu teine pool käis söbside ja söpradega Järvamaal mingil usuvärgi koosolekul... Ja mina   ikka tööl. 

Minu selle aastane lillrepeenar, natuke hädine.

Jälle unustasin telefoni hääletuks panna ja nii mind hommikul vara ülesse aeti. Kui vaikselt mainida, siis tegelikult olen öösiti telefoni valves. Turvan öösiti ühte memme, kellel vererõhk vahel jamamas, siis eriti vajab kellegi valvsat silma. Vahel veedan ka öid koha peal, aga ainult siis kui ma suudan öö üleval veeta. Võõras kohas ma ei uinu üldse ja nii ongi, et loen minuteid ja tunde, millal hommik saabub.
Tegelik põhjus oli võõras ratas, mis paar nädalat meil rehe all seisnud... Ajasin võõra ratta värava posti najale ning suhtlesin oma nelja koeraga, kes arvasid, et olen nendega valmis metsa minema. Kuid valmistasin koheselt pettumuse karvastele sabakeerutajatele. Ja lõpuks tütar õue läks, kes kutsus koerad enda juurde. Hea meel, et võõras asi omanikule tagasi jõudis.
Kohvitamised tehtud, korra küla peale tiir ning mõningad nõuanded jagatud inimtervise teemadel.
Metsa raiesmikele võililli korjama, mida siis ise ka mööda minnes näksisin. Pärast paraja portsu korjamist koju tagasi naasesin ning närilistele ette jagasin. Ja nüüd kõik nagu pontšikud puurides uinakuid tegemas.
Võtsin Nordiku ja käisime temaga jooksmas, et oskaks pühapäevasel võistlusel Nordiku jooksule kaasa elada ning raskemates kohtades kaasa joosta, kui tüdruk hätta jääb. Eks jõuab tee peal üht teist ette mõelda strateegiaid. Olen treener, kes mõtleb mitu sammu ettepoole arvestades koera võimeid ning tema füüsilist vormi ja vahelduva eduga veel kiikse, mis aeg ajalt välja löövad, kuidas nendest mööda hiilida, nii et kõrval vaatajad ei saaks aru, et jooksjal on probleeme. Eks meil on veel palju tööd Nordikuga, kuid hea meel kuulekuskoolituse omandamisega.
Muidugi teisipäevasest rattasõidust veel lihased väsinud. Hetkel annab igapäevane koormusetõus tunda, õnneks ma ise ei jookse pühapäeval. Eelistan enda hobiks kodus teha trenni koera järel, aga venitab ikka täie jõuga, kuid ma tagasi ka ei hoia.
Mingi aeg vaatasin hobused üle. Veel ratsutamagi jõutud. Mõnus ilm, tiba tuuline, kuid see ei loe. Ja käisin kitsedega õues jalutamas nii lahedad tegelased, kes järgnevad nagu koerad. Hõikasin kitsu-kitsu ja juba kepseldes ja rõõmu tundes lippasid mulle järele. Kas mitte ei tee sellised asjad õnnelikuks. Olla oma loomade keskel.
Kanad munevad jõudsalt, järgmiseks nädalaks jälle tellimuse andma kanade jõusöödale. Viisin juba küla peale, kuna oma pere ei jõua ära süüa.
 

Huhh, mis ilm hommikul avanes. Sadu ja ei midagi muud lausa lörtsi vahelduseks vihmahoole.
Eile sadas pea päev otsa vihma ja hobused tegid sooja galopiga. Sai nad selletöttu sisse lastud.
Ega ilmaga kiita polnud nii lebotasin isegi üle pika aja sügava unega oma pool päeva lihtsalt maha magamisega. Kuid pärast seda tundsin ennast värskena ning olin suuteline laulma minema. Selleks vötsin ette ratta teekonna , mida siis eilse päeva jooksul kujunes nii üle 20km. 
Kahju, et tänavu mul ei tekkinud vöimalust erakoolis tunde anda, harjumus on juurdunud iga aasta koolilastega töötada. Üks pöhjus on selle aasta alguses ära vöetud huviala tegevusele suunatud rahalised toetused riigi poolt ja eks see oli üks pöhjus, miks mind tänavu enam ei kutsutud tagasi. 
Kuid olen piďvalt valmis uuteks üritusteks. Nii ongi ootan hetkel sobivat tööpakkumist. Sooviavaldus  esitatud, vahelduseks midagi muud teha praegusele tööle on vajalik. 

Mitmeid aastaid uurin ja loen inimese füsioloogiat ja psühholoogiat. Ja kuna anatoomia on ammu endale selgeks tehtud tänu oma esimesele koerale, kelle pärast õppisin tegema massaazi paralleelselt lugedes,  nõuka ajal välja antud inimeste anatoomial põhinev massaaziõpiku abil. Mis leevendas hommikusi vanuse ealisi iseärasusi tõusmiseks. Kuid aastate jooksul tuleb aga uuenduslikke teadmisi juurde, pidevalt on mõni uus teada saamine imestama panev. Hämmastav, kuidas ma ise pole sellele tulnud. Näiteks, kunagi ei mõelnud, et loomadele võib ka venitust teha. Ja nüüd tagasi mõeldes jälle esimese koera massaazile pean tunnistama, et venitused jäid küll taha plaanile, kuid teatud venitused mis sai tagajäsemetele tehtud. Osutusid väga efektiivseks, et liigesest kange koer saaks liikuma.
Ja et nüüd praeguses EV leidub välismaal õppinuid inimesi, kes omandanud vastava sisulised teadmised nii hobuste, kui koerte massaazi alal. 
Tihti inimesed pöörduvad lihasvaludega minu poole ja olen mõningaid näpunäiteid jaganud. Väga hindan meresoola kasutust teatud probleemsete kohta ülehõõrumises. Ja ega hobusepalsamil paha mõju pole.
Praegu huvitun lümfidest ja sinna kogunevatest jääkidest, mis hiljem tekitavad organismis ulatuslikke põletikulisi koldeid. Ja kuidas neid ennetada või kui protsess on käivitunud, kuidas selles olukorras abi anda. Kuid mainin, iga inimene on indiviid ja iga fütoloogiale põhinev ravi peab olema endal isikliku kogemuse põhjal läbi kogetud. Näit. mina võin juua peavalu korral 1 l köömneteed, mis valu võtab, siis mõnele sama tee mõjub ainult kõhutõvede korral. Nii, et selgitustöö teha taimravi korral.