Jätkan koerte teemadel.

Vastutustundetud koeraomanikud! 

Alustan kirjutamist piisava pahameelega, tahtes oma pahameele kõik rumalate koerapidajate peale valada. Milles probleem, kahel emasel jooksuaeg ja lähima küla kaks isast korda mööda meil käimas. Samas nende ülbe käitumine ümbruskonnas on äratanud ka lähedal olevate naabrite koerte tähelepanu ja seetõttu on tekkinud meil selline olukord, kus nende klähvimise tagajärjel on lähima 5 km raadiuses koerad öösiti rahutud. Pidev haukumine ja maja ümber kollitamine, on ikka häiriv faktor. Mina, kes hoolin tõukoertest ja soolisest eelistan emaseid, siis selline koerapidamine, kus pisike koer täis ülbust näitab koeraperemehe hoolimatut suhtumist. Koer on kasvanud üle pea... kas siin ei pea sekkuma mõni riigiametnik märkuse tegemisega...? Palusin lastel hoolega silma peal hoida liikuvatel penidel ja teha pilte. Need laeme ülesse valla fb kontole, et selgitamaks koeraomaniku ning alustada läbirääkimisi, koera edaspidise saatuse üle.

Hetkel ei suhtle ma naabritega, kuigi peaks. Kuid nad peavad ise aru saama, et see koer mis neil on, käib neile ülejõu pidamiseks (endine omanik lasi üle pea kasvada) ja peaksid kaaluma kastreerimist. Too koer ei hooli, siis millestki ja peremehe kutsele enam ei allu.  Mulle ei meeldi, kui öösiti toimub mingi action koerapüük ja mu magamistoa akna alt kappab mitu paari jalgu mööda, sellest piisab ja mu uni on läinud, seda tagasi saada... võimatu.
Mina eelistan isastele emaseid tõukoeri pidada  ja siis tahaks, et naabrid arvestaksid ka minu soovidega. Kas on mõtet pidada hormonaalselt ületöötavat isast koera isasena säilitada. Uurisin internetist, mida selle kohta kirjutatakse, piisav materjal. Palun lugeda ja guugeldada, leiab nii näitlike ja teoreetilise kirjeldusi kastreerimise kasuks.

Uskumatu, aga jaanuar oma hiilguses otsa saamas. Pean tunnistama, et viimaste päevade temperatuurid on mulle isegi meeldinud. Viimane kord silo vedades s.o. laupäeval. 
Sai veetud nii palju, et sööta jaguks vähemalt kaheks päevaks, aga õnneks tuli välja kolmeks päevaks ja üks suts jäi veel tagavaraks ree peale. Täna saan lihtsamalt.

Mida tahab üks hobune.

• juua
• süüa
• piisavas koguses mineraale, et ainevahetus normis püsiks
• tegevust, mis tagaks hobusele normaalse koormuse

Viimasel ajal olen andnud Hertale rohkem vabadust, sest ta vajab seda. Eile õhtul oli vahva, läksin kahe koeraga jalutama, Herta tuli ka kaasa. Herta lootis eile, et panen ta ree ette. Kuid mul polnud vajadust. Herta otsib üha minuga lähedast kontakti, aga kärsitus ree ette rakendamisel püsib. Näit. Teele seisis täitsa paigal, siis Herta puhul sedelga rihmade kinnitamisel paremale aisale hakkab ta vaikselt juba nihverdama. Kõige viimasena suuliste rõnga külge ohje kinnitades, kohe minekut teeb. Õnneks mitte küll tormates, aga siiski reele pean hüppama peale, kui hobune liigub.

Täna jalutasime Hertaga kaera tooma, ta pole seda veel teinud. See oli mulle meeldiv üllatus, mis mulle väga meeldib. Tori hobuste puhul on see, et nad on rahumeelsed ja saavad koertega hästi läbi. Mu karjas elav eesti tõugu täkk Lipton ei salli see eest koeri üldse. Sass on hädavaevu ta kapjade eest pääsenud, hea et elab. Ma olengi koeri õpetanud, et nad minuga ei tohi karjamaale tulla.

Otsisin siis eile uued rangid ja siis mingid vana sedelga vraki, mida mõtlesin taastama hakata. Sedelgas ise on huvitava välja nägemisega. Kaalungi, et millest alustan. Panen siia ka homme pildid, et milline on mu sedelgas hetkel ja siis panen uuesti, millisena paistab see taastatuna.

Tee kehale head tervislike vürtside abil - Tervis & trenn - naine24.ee

Tee kehale head tervislike vürtside abil - Tervis & trenn - naine24.ee
Väga hästi sobib see viide siia, kuna mind ennast on loodusravimid aidanud.

Homsest alustan kolme hobuse kaupa kapjade värkimisega. Proovin ka tite jalgu tõsta ja temalgi kabjad üle vaadata. Homseks veel silovedu.  
Mõtisklen Herta üle, kes lingutab kõrvu ja vehib ärevalt peaga, kui üritan talle tekki selga panna. Ma ei mõista mis tal viga, et miks ärritub.