Interneti probleemid.

Proovisin eile õhtul korduvalt sisse logida, mis lihtsalt neti peapaneelilt kaugemale ei jõudnud, iga kord mind sealt ka välja viskas. Ja nüüd, kus kell öötunde mõõdab, siis ma oma mõtteid blogisse püüan trükkida.

Eile siis teine advent ja söödavedu, arvestuslikult pikema aja peale. Vaja koolis käia.

Silorullid said veetud erinevatesse kohtadesse. Ühe rulli peitsin metsa alla.

Olen varematel aegadel täheldanud, et metsas meeldib hobustele rohkem - tuulevari ja ei pea pikalt kõndima sööda ja varjualuse koha vahel. Söötmine toimub mul sellises kohas, kus hobused saavad olla tuulevarjus. Jootmine on toodud üle maja taha. Kõige lähimasse punkti, kust hea vett vedada. Kui torud külmetanud, siis köögist kraanist vett tassida - saab kohe joota. Loomade talvise vee võtan ma tavaliselt vaheruumi kraanist ühendatud voolikuga otse läbi maja veetud vannini. Ainus mis mulle ei meeldi, vesi tuleb nõrga joaga. Selle tekitab torustikule vahele pandud veefilter, hetkel on see veel umbe läinud. Selline filter peab vähem kui aasta vastu. Praktiliselt iga aasta nõuab see välja vahetamist.

Teele huvi täku vastu on aktiivseks läinud. Kui ma silo vedasin kappas,karjamaad mööda nii nagu otsiks ta miskit.

Laupäev ja pühapäev oleks võinud saani või reesõitu teha. Kuid jah millegi pärast siis soovi nagu pole.

Jootmine,jootmine ja veelkord jootmine.

Juba mitmendat päeva nuputan jootmises lihtsamaid võtteid, kuid täna pidin kõige algelisemat meetodit kasutama. Kui kord hobused välja saanud, esimene teekond on neil kohe veevanni äärde, ega nad sealt enne ei lahku. Kui ma pean neile vee kohe ka ette vedama. Osa nõudlikemast tegelastest siis ka oma kärsitust vee järele kabjaga kolistades vanni põhja vastu. Ooo see mulle ei meeldi mitte üks teps, Amanda see mahub oma kasvu kohta terves suuruses vanni. Muigan omaette, juba laps ootab vannitamist.

Vett vedasin 15 l veeämbriga toast, õnneks ulatub karjamaa meie maja taha, kus siis üks vanna asub. Sain sinna lasta paar päeva voolikust läbi maja, aga täna ma ei suutnud kraani lahti sulatada ja siis pidin leppima ämbri variandiga.

Tassa on kenaks läinud - kuulekas ja hästi kaasa tulev.

Herta täna lonkas, kahtlustan Teele või Teeba kallaletungi. Eks öisel ajal pidid jagama sööta ja territooriumi.

Kiired tegemised ja kiire päev.

Kui vaja miskit kiirelt teha või kuhugi jõuda, kipuvad asjad ikka tagurpidi minema. Tahtsin Raplast tuua kanadele mineraal sööta, kuid jõudisn ainult bensukasse. Auto starter jamas juba nii hommikul, kui ka pärast Raplas olles. Ohe tuleb peale, kui hakata mõtlema, et mõni asi hakkab alt vedama.

Ohoo, hopsid on ikka lahedad. Iga päevaselt ei olegi neist miskit nii kirja panna, kõik on sama tegevus. Ainult täna tegin tavatult miskit teisiti. Tõstsin kõigil hobustel jalgu, kuna nad ei viitsinud kohe uksest välja tormata. Siis mul võimalus seda kõigiga teha. Pauliine on muidu selline kuju, kes kohe tahab jalga lasta, et vältida jala tõstmisi. Talle meeldib mind kiusata.

Täna ei jõudnud reega sõita. Homme vast küll.

Heinavedu Hertaga. Herta on tubli. Homme panen ree ette Teele. Ilm oli suurepärane, mõnus paras temp., heinarull sai lihtsamate teguritega koju veetud. Olgugi , et vedajaks oli elav olend. Mul on väga hea meel. Hopad ruulivad.

OO jõuluaeg,see armas jõuluaeg.
Leidsin laheda pildi, mis küll jõuluajaga kuidagi kokku ei lähe. Lahe miskit leida, kaartide hulgas.
Uurisin täna metsloomade jälgi ja mõtlesin, siis kitsede peale, tundub, et kitse populatsioon on sama arvukuse juures. Õnneks on tekkinud ka põtru, eks mujal metsad maha võetud siis peab kuhugi põgenema. Metsloomale on see ikka nagu alasti kiskumine tema elupaigas. Pole peita, ega varjumis kohta. Tänan mõttes kõige kõrgemaid jõude,et on säästnud minu vaeva. Ei ole praegu suurt lund juurde tulnud, olen selle vähese üle õnnelik. Kui seda oleks meeletult rohkem nagu möödunud talv. Möödunud talv oli minu jaoks kurnav ja väsitav, pidev lume lisa ja kühveldamine 4 kohas oli siis suur eneseületamine.
Ühe kuu jooksul rüüpab mu traktor kuskil 40-50 l kütet söödaveoga. Kütte kallinemine paneb kaaluma igat ostu, mis asi on mulle tähtsam.
Loomad on tähtsal kohal, siis loobun pigem auto sõidust ja hangin need liitrid. Praeguse raha seisu juures ei saa jah kahjuks suure koguse kütte ostmist lubada.

Homsest juba detsember.
Olles oma mõtetega ja tegemistega juba aasta viimasesse kuusse jõudnud. On toimetused küllaltki kiired ja argised. On lumeaeg, siis ka küsitakse juba saani ja reesõite. Lahee... ka hobused rõõmustavad.

... (pealkirjata)
Hommikul hobuseid - ponisid välja lastes, märkasin poni Mooritsa üleolevat käitumist oma kaaslaste suhtes. Ahaa, jälle olen teinud vea. Iga hommiku ponisid välja viies olen ma teda kõige esimeseks võtnud päitsetega karjamaa värvasse talutamiseks. Ja mitte seda ükskord oleks teinud, praktiliselt iga päev teinud. Oii, nüüd võtan teise järjekorra ette. Tema jääb nüüd viimaseks. Mingi teatud perioodi vean ükshaaval neid välja. Miks...? Lihtsalt tahan konkreetselt suhelda iga ühega individuaalselt. Selle väikse maa peale saan palju ponidelt tagasi.
Mõni õhtu tahan meelega üksi hobuseid sisse panna, see annab võimalus olla nende keskel ja ikka kuuluda nende keskele, kui karjajuht. Kõige emotsionaalsemad hetked mis mulle hobused pakuvad, kui nad otsivad minuga lähedast kontakti.
Eile märkasin Testu ja Pässu mingit erilist õrnust minu suhtes. Nagu oleks tahtnud öelda, *oii kuidas ma ootasin,et sa suhtleksid minuga*- Testu uit mõte. Kas see ka päriselt nii oli ei oska keegi öelda. Igal juhul ta mu kõrval liikus sammu pidades, kui ma seisatasin , seistas Testu ja Pässu - naersin, teist saaks hea paarisrakend, et püüate igat mu sammu matkida.